elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori puhul kõigi majanduses valminud ning lõpptoodangusse kuuluvate kaupade ja teenuste alusel THI arvestusse Eestis kuuluvad nt toit ja mittalkohoolsed joogid, alkohoolsed joogid ja tubakas, riietus ja jalatsid, eluase, transport, vaba aeg Kokku on valimis üle 600 (esindus)toote ja teenuse, mille alusel koostatakse nn hinnaindeksi arvutuste aluseks olev ostukorv Tarbijahinnaindeks THI näitab ,,keskmise (tüüpilise) tarbija" ostukorvi kuuluvate fikseeritud kaaludega kaupade ja teenuste kaalutud keskmisena saadud ostukorvi maksumuse muutumist. uuritava perioodi ostukorvi maksumus Tarbijahinnaindeks THI = x 100
2003 1,3 2004 3,0 2005 4,1 2006 4,4 2007 6,6 2008 10,4 2009 -0,1 2010 3.0 2011 5.0 *Statistikaameti kodulehe andmetel muutus THI 2011. aastal võrreldes 1999.aastaga tervelt 64,3% . b) Tarbijahinnaindeks on indeks mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinna muutust. 2008.aastal muutus ,,ostukorvi" sisu 10,4 protsenti kallimaks võrreldes eelmise aastaga, seevastu aga 2009.aastal selle hind alanes 0,1% võrra. Selle põhjustas transpordi, side ja vaba aja teenuste hinnalangus. Ülesanne 3 12. Maksebilanss Jooksevkonto saldo (mln eurot) 1995 -115,7 1996 -307,2 1997 -499,2 1998 -432,1 1999 -230,6 2000 -330,9 2001 -360,7 2002 -825,0 2003 -985,4 2004 -1 095,1 2005 -1 116,0
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises v
d)) inflatsioon, mida p peetakse hoopis p disinflatsiooniks. 5. Deflatsioon on: a)) majandusmuutujate j j väärtus jjooksevhindades;; b) b) hindade püsiv alanemine; c) arvutatav inflatsioonimäära ja tööhõive määra summa; d) püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz 6. Tarbijahinnaindeks on: a) indeks, mis iseloomustab keskmise tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda; b) indeks, indeks, mis mis mõõdab mõõdab keskmise keskmise tarbija tarbija ostukorvi ostukorvi kuuluvate kuuluvate kaupade kaupade ja
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 35,000.00 10,000.00 25,000.00 75,000.00 2 75,000.00 32,500.00 7,500.00 25,000.00 50,000.00 3 50,000.00 30,000.00 5,000.00 25,000.00 25,0
sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Enam tuntud on tarbijahinnaindeks (THI), mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja
Osakaal, %o AASTA 2007 2011 KOKKU 1000 1000 Toit ja mittealkohoolsed joogid 217 242.1 Alkohoolsed joogid ja tubakas 71.7 77.7 Riietus ja jalatsid 67.2 54.1 Eluase 144.2 177.3 Majapidamine 56.1 44.9 Tervisehoid 37.8 41.2 Transport 152.1 132.2 Side 49.2 49 Vaba aeg 87 81.3 Haridus ja lasteasutused 19.3 17.2 Söömine väljaspool kodu, majutus 43.1 31.6
negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav tarbijahinnaindeks, mis väljendab eratarbija ostukorvis sisalduvate kaupade ja teenuste agregeeritud hindade muutumist. Üldisem näitaja on SKP deflaator, mis kirjeldab põhjalikumalt riigi majanduses toimuvat hinnataseme muutmist. Eraldi arvutatakse veel tootjahinnaindeksit ja ehitushinnaindeksit, ekspordi- ja impordihinnaindeksit. Nafta hinna mõju Eestile Eesti jaoks on toorainete hinnaralli saabumas üsna halval ajal - majandus on jahtumas ning see raskendab inflatsiooni allatoomist.
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, majutus 124% 179% 57%
Mõlema poliitika koosmõjul reguleeritakse majanduses ringleva raha hulka. Raha hulga suurendamine majanduses tähendab seda, et inimesed kalduvad rohkem kulutama, mille tulemusena kasvab nõudlus kaupade ja teenuste järele. Euroopa Liit on loonud tarbijahinna inflatsiooni mõõtmiseks ühtlustatud tarbijahinnaindeksi, see on majandusnäitaja, mis on välja töötatud leibkondade poolt kaupade ja teenuste eest makstavate hindade muutuste mõõtmiseks. ELis on kasutusel ühtlustatud tarbijahinnaindeks. Iga kuu registreerivad riiklikud statistikaametid ühtlustatud meetodite alusel laia valiku toodete ja teenuste tarbijahinnad, mis kajastavad riigi leibkonna lõplikke tarbimiskulusid. Inflatsiooni ulatuse järgi eristatakse roomavat, galopeerivat ja hüperinflatsiooni. Rooman inflatsioon on mõneprotsendiline pidev hinnatõus ning selle puhul tuuakse kõrvuti negatiivsete külgedega välja ka positiivne mõju, milleks on see, et rahaühiku
2.2 Inflatsiooni mõiste Traditsiooniliselt defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust protsentides. Teoreetikud räägivad inflatsiooni eri vormidest- inflatsioon ja puhas inflatsioon ( kõik hinnad suurenevad maailmas võrdselt). Maailmas on siiski levinud kolm tuntumat inflatsiooni arvutamise meetodit. a) Tarbijahinnaindeksi alusel mõõdetakse kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga ( Jooksva kuu ostukorvi hind jagatakse baaskuu ostukorvi hinnaga ja saadud tulem korrutatakse sajaga). Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale
märgatavalt ning juba rohkem kui eelnevatel aastatel. 2008 2009 2010 2011 Kokku 9,30% 1,92% 2,14% 4,46% Toit(kaasarvatud 10,40% -4,00% 3,00% 9,70% jook) Riietus 3,80% 0,80% 2,50% 3,50% Eluase 15,80% 1,00% 2,90% 5,90% Tervishoid 7,60% 4,20% 0,80% 0,40% Teenused 8,90% 7,60% 1,50% 2,80% Tarbijaindeksi muutus võrreldes eelmiste aastatega Tarbijaindeksi muutus on abielupaaril olnud 4 aasta jooksul üsnagi suur. Tabelisse ei lisanud
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. t�
võtab arvesse kaubandustingimusi ehk hinnataseme erinevusi. Tarbimisfunktsioon väljendab MKP-de soovitud tarbimiskulutuste sõltuvust sissetulekutest (tuludest) teiste tegurite samaks jäädes. Keskmine tarbimiskalduvus APC = C/ Y Keskmine säästukalduvus APS = S/ Yd Investeerimine - tootmistarbimine, mida teostavad ettevõtted ja firmad. Investeering on uute kapitalikaupade tootimis- ja akumuleerimisprotsess jooksva perioodi kapitalihõive säilitamiseks ja/või suurendamiseks. Multiplikaator võimendi, näitab mitu korda muutub kogutoodang ja kogutulu mis tahes sissevoo komponendi muutudes. MPS säästmise piirkalduvus, MPC tarbimise piirkalduvus. Raha funktsioonideks on olla vahetus- või maksevahend, väärtusmõõt ja väärtuse akumulatsioonivahend. M0 ringlusesse lastud sularaha + ringlusesse lastud kontoraha. Baasraha
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Sandra Schmidt FS 140 HINNASTATISTIKA KOGUMINE JA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Juhendaja: Indrek Saar, PhD Tallinn 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 STATISTILISED ANDMED JA NENDE ANALÜÜS..........................................................4 MAJANDUSTEOREETILINE ANALÜÜS........................................................................6 KOKKUVÕTE................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubanduse osakond Kaili Olgo ja Tiia Saarna EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 - 2010 Uurimustöö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 Sisukord SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS.......................................................................4 1. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2000 2001.................5 2. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2002 2003.................6 3. EESTI VABARIIGI KULUD JA TULUD AASTATEL 2004 2005.................8
Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus (tõusma ei pea kõik hinnad vaid keskmine hinnatase). Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. 1. mõõdukas – kuni 10% aastas; 2. galopeeriv – kiire tempoga inflatsioon; 3. hüperinflatsioon – inflatsioonimäär üle 50% kuus! Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatavad moodused. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kolme erinevat moodust: • tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubaostukorvi kaalutud keskmist hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga: THI = jooksva kuu ostukorvi hind/baaskuu ostukorvi hind * 100 Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. • tootjahinnaindeks – s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
