Tarbijahinnaindeks (0)

Tarbijahinnaindeks
Referaat
Autor: Randel Kool
Juhendaja : Mirjam Liiv
Tallinn
2012
Tarbijahinnaindeks
Mis on THI?
Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida „keskmine“ tarbija ostab ja tarbib regulaarselt.
Kuidas THI-d arvutatakse?
Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki siis hinnataset majanduses. Näiteks inimeste keskmine ostukorvi maksumus on 150 eurot nädalas. See väljendabki hinnataset, kuid et seda oleks mugavam kasutada, teisendatakse see arv ümber indeksi kujule . Põhimõtteliselt 150 võrdsustatakse 100-ga. Tarbijahinnaindeksiks ümberteisendamine toimub sellise valemi alusel:
THI = (ostukorvi väärtus jooksval perioodil / ostukorvi väärtus baasperioodil) * 100.
Jooksev periood on huvipakkuv periood, ehk siis periood, mille kohta hakatakse indeksit arvutama . Baasperiood on periood, millega jooksva perioodi hinnataset soovitakse võrrelda. Näiteks THI eelmisel aastal oli (150/150)*100=100.
Aga kui oletada, et hind tõuseb ostukorvi pealt kokkuvõttes näiteks 175 euro peale, siis THI sellel aastal oleks (175/150)*100= ~116,7. Ja et teada saada kui palju indeks protsentuaalselt muutus oleks väga lihtne: 116,7-100=16.7%. Nagu näha, siis põhimõtteliselt Tarbijahinnaindeksi numbrid juba ongi protsentides.
Miks tarbijahinneindeks tõuseb ja langeb ning mis seda mõjutab?
Sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus. Kuna me juba teame, kuidas seda arvutatakse, siis kõik järgnev peaks olema loogiline. Tarbijahinnaindeksi muutuse suurimateks põhjusteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide, elektri, soojusenergia , küte, mootorikütuse, bussipiletite ja teenuste hinna tõus või langus. Isegi vabaajategevused on kallinenud Tänu sellele on meil siin ka Eestis viimastel aastatatel THI kasvanud.
Tarbijahinnaindeksi tõus võrreldes palga, toidu ja eluasemega
Eesti keskmine brutokuupalk on olnud hindade kasvust kiirem. Kuidas?
Olgu meil neli matkajat: THI, Toit, Eluase ja Keskmine Palk. Esimene rada on 11 aastat pikk (II kvartal 2001 – II kvartal 2012). Et tempot mõista, olgu rada tähistatud skaalaga, mis algab 100-ga. Kohe esimesel aastal läheb Keskmine Palk ette (110) ja Eluase ei jää palju maha (109), Toit alustab aeglasemalt (105). Olgu järgmine vahefiniš 6 aasta pärast (vahetult enne majanduskriisi kuristikku). Keskmine Palk on kaugel ees (200), järgnevad Eluase (152) ja THI 124. Toidu hinnad kasvasid sel perioodil üsnagi üldise hinnatõusu tempos (6 aastaga 22%). Raja lõpus on Palk jõudnud tähiseni 244*, Eluase 215, Toit 160 ja THI 154. Võrdlus näitab, et valitud perioodil on keskmine palk kasvanud keskmiselt kiiremini kui tarbijahinnad üldiselt ning kiiremini ka toidu ja eluaseme hindadest.
Tarbijahinnaindeksi aastamuutus
THI on kahel viimasel aastal tõusnud. Tarbijahinnaindeks tõusis 2011. aastal 2010. aasta keskmisega võrreldes 5,0%. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks olid toidu ja mittealkohoolsete jookide 9,7%-line kallinemine. Samuti elektri, soojusenergia ja kütte 6,2%-line ning mootorikütuse 12,2%-line hinnatõus.
2011. aastal oli eelmise aasta keskmisega võrreldes näiteks kohv 45% ja suhkur 43% kallim. Hoolimata aasta lõpul aset leidnud hinnalangustest jäi kartul 34% kallimaks kui 2010. aastal. Munad olid aga 9,4% odavamad.
Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta septembris võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8%. Kaubad olid 2011. aasta septembriga võrreldes 3,3% ja teenused 4,6% kallimad.
Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid tarbijahinnaindeksit jätkuvalt enim eluasemekulutused. Sellest omakorda kallines soojusenergia aastaga 14.7%. Toit ja mittealkohoolsed joogid tõusid aastaga 4,4%. Kõige rohkem kallinesid liha- ja lihatooted ning puuvili . Mootorikütus oli 10,5% kallim. Mulluse septembriga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud mitmesugune puuvili (32%) ning odavnenud kartul (11%).
Hüpotees järgnevateks aastateks
Kuna iga aastaga on THI tõusnud, ehk siis toit, kütus, küte, joogid, tarbekaubad jne. on kallinenud, siis arvatavasti lähimate aastate jooksul THI kahjuks ei lange. Ainuke asi, mis võib odavamaks minna on kütus, kuna Venemaalt enam ei osteta nii suurtes kogustes kütust sisse kui kasvõi 5 aastat tagasi. Tuleb tõdeda, et THI tõus võib küll aastatega väheneda, kuid langema see veel nii pea ei hakka.
Kokkuvõte
Tarbijahinnaindeks ehk THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust mingil ajavahemikul. Seda arvutatakse nii, et koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Muutuse leidmiseks lahutatakse näiteks selle aasta THI eelmise aasta THI-st ning korrutatakse 100-ga. THI tõusu ja langust mõjutavad väga tavalised tegurid nagu näiteks toit ja mittealkohoolsed joogid, alkohol , elekter , soojusenergia, küte, mootorikütus, bussipiletid ja igasugused teenused.
THI on viimase kahe aastaga tõusnud kokku ligikaudu 10% ja hetkel veel ei ole mingeid märke, et see peaks hakkama langema. Sest nagu näha, kõik hinnad aina tõusevad ja tõusevad ning ainuke asi, mis võib odavamaks minna on kütus. Kahjuks mulle tundub, et THI tõuseb ja tõuseb ning lõppu ei tulegi.
Lisad
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, november 2011
Kaubagrupp
November 2010 –
november 2011, %
Oktoober 2011 –
november 2011, %
KOKKU
4,2
0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid
4,3
0,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas
4,7
0,2
Riietus ja jalatsid
4,8
0,5
Eluase
7,9
-0,1
Majapidamine
2,3
0,6
Tervishoid
1,3
-0,1
Transport
5,5
-0,3
Side
-6,2
0,3
Vaba aeg
0,3
-1,1
Haridus ja lasteasutused
2,0
0,1
Söömine väljaspool kodu, majutus
8,5
0,1
Mitmesugused kaubad ja teenused
3,6
0,5
Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, september 2012
Kaubagrupp
September 2011 –
september 2012, %
August 2012 –
september 2012, %
KOKKU
3,8
0,5
Toit ja mittealkohoolsed joogid
4,4
0,1
Alkohoolsed joogid ja tubakas
5,1
1,3
Riietus ja jalatsid
5,4
4,5
Eluase
7,9
0,5
Majapidamine
2,4
-0,4
Tervishoid
-1,3
0,0
Transport
3,4
0,8
Side
-5,6
-1,4
Vaba aeg
0,6
0,3
Haridus ja lasteasutused
5,9
1,1
Söömine väljaspool kodu, majutus
5,8
-0,5
Mitmesugused kaubad ja teenused
1,4
0,0