19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal aastal loositakse neist esitamiseks 6 ja igal võistlusel 3. Vabakavva kuuluvad hüpped, piruetid ja kohustusliku kava elementidel põhinevad sammud. Üksiksõit Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973
............................................3 3.2. Üksiksõit...............................................................................................................................3 3.3. Paarissõit...............................................................................................................................4 3.4. Jäätants..................................................................................................................................4 3.5. Vabatants...............................................................................................................................5 3.6. Hindamine............................................................................................................................5 4. TUNTUIM NAISILUUISUTAJA...............................................................................................6 KOKKUVÕTE ..............................................................................................
11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringhäälingusaadetega 1929 24. oktoober - börsikrahh majanduskriis (Suur Depressioon) 1930 snickers 1931-1940 Presidendid: Herbert Hoover (1929-1932) Franklin D. Roosevelt (1932-1945) 1930ndate teisel poolel alustati regulaarsete televisioonisaadetega 1931 Al Capone mõisteti vangi Empire State Building (448 m) 1932 ,,New Deal"(Uus kurss) 1933 majanduse olukord paraneb
Lavatants Lavatants on loodud eesmärgiga treenida lapsi ja noori läbi spetsiaalse treeningplaani ja luua grupp, kus arendatakse universaalseid tantsijaid, kes saavad hakkama igas tantsulises zanris, suudavad töötada iga koreograafi käe all ning oskavad ka ise liikumist seada. Lavatantsuga tegelemine aitab jõuda kehalise mitmekülgsuseni ja seeläbi ka enesetundmiseni. Selle tarvis kuulub tantsija ettevalmistusse nii klassikalise (klassikalise balleti alused, jazz- tants), kaasaegse (vabatants, improvisatsioon) kui ka hiphop-tantsu (breik, hiphop freestyle, street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine. Karaktertants on üks lavatantsu eriliike, üks koreograafia väljendusvahendeid. Karaktertants on sündinud iseloomustava tantsuna. Algselt, st 16.-17.sajandil, on karaktertants tants, mis nõuab tegelase iseloomustust, tants karakteris, kujus. Vabatants tantsunumbrid, mis baseeruvad modern-, nüüdis-, vaba-, loov-, kontakttantsul ja/või improvisatsioonil
5.Saavutused muusikas ja tantsus. Esimese maailmasõja ajal tekkis Usas uus muusikalise lavateose liik muusikal. Euroopasse levis pärast II maailmasõda. Usas sündis ka 20.sajandi algul dzass. Pärast Imaailmasõda said dzässikeskusteks Ne York,Chicago ja Kansas City. 192030.aastatel levisid Euroopas populaarsed seltskonnatantsud nagu fokstrott, tsarlston ja tango. Balletimailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel. 20.saj algul tekkis Usas modern ehk vabatants, mille loojaks peetakse Isadora Duncanit. Ta ei tunnistanud tantsus mingeid reegleid ning lähtus keha loomulikust liikumisest. 6. Kuidas mõjutas valitsuse ideoloogia teaduse, tehnika ja kultuuri arengut. Totalitaarsetes riikides tahtsid võimukandjad saavutada kontrolli inimeste meelsuse üle. Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima riigivõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva
lahutamatuks osaks on tantsimine. Amici pakub sünnipäevadele ja pidustustele meelelahutuslikku tantsuprogrammi. Lisaks võtavad Amici tantsutüdrukud osa erinevatest võistlustest ja festivalidest nii Eestis kui ka väljaspool piire. Nad on ka Rakvere Võrkpalliklubi ergutustüdrukud. Amicis on 22 andekat Esteetika- ning tantsukooli neidu ning 3 hakkajat noormeest. Amici on loodud aastal 2009. 5. TANTSU LIIGID ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLIS 5.1. Kaasaegne tants ehk vabatants Kaasaegset tantsu võiks nimetada ka füüsiliseks teatriks või vabatantsuks. Vabatants on kunstiliik, mille alguspunktiks on piiritlemata vajadus luua etendus. Koreograaf lähtub selle loomisel suuremas osas tema kasutuses olevate tantsijate, näitlejate vms. liikumiskeelest, isikupärast, maailmavaatest jms.-st. Vastavalt vajadusele valitakse etendusele toimumise koht, temaatika, vorm, helitaust jne. Vabatants kui tantsuliigi nimi
keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Jäätants Jäätantsu eripära on see, et iga kava peaks olema tants, mis tähendab esitust teatud taktimõõduga muusika saatel. Paarid uisutavad tavaliselt tantsupoosides või paariliste vahel oleva väga väikese vahega. Lisaks osavale jalgade tööle on väga tähtis tantsuliigutuste, sammude ja muude elementide abil näidata ka muusika karakterit. Jäätantsuvõistlus koosneb kolmest osast: kohustuslik tants, originaaltants ja vabatants. Kohustusliku tantsu kategoorias uisutavad kõik paarid samade etteantud sammukombinatsioonide järgi. Igal hooajal valitakse kolm erinevat tantsu. Tallinnas toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel esitatakse Tango Romanticat. Originaaltantsu kategoorias määratakse igal hooajal üks rütm. Paari eesmärgiks on koostada kava, mis toob esile valitud muusika karakteri, kasutades selleks tantsusamme, tõsteid, piruette
koreograafia ja musikaalsus. Jäätants Jäätantsu eripära on see, et iga kava peaks olema tants, mis tähendab esitust teatud taktimõõduga muusika saatel. Paarid uisutavad tavaliselt tantsupoosides või paariliste vahel oleva väga väikese vahega. Lisaks osavale jalgade tööle on väga tähtis tantsuliigutuste, sammude ja muude elementide abil näidata ka muusika karakterit. Jäätantsuvõistlus koosneb kolmest osast: kohustuslik tants, originaaltants ja vabatants. Kohustusliku tantsu kategoorias uisutavad kõik paarid samade etteantud sammukombinatsioonide järgi. Igal hooajal valitakse kolm erinevat tantsu. Tallinnas toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel esitatakse Tango Romanticat. Originaaltantsu kategoorias määratakse igal hooajal üks rütm. Paari eesmärgiks on koostada kava, mis toob esile valitud muusika karakteri, kasutades selleks tantsusamme, tõsteid, piruette.
Teatrikunsti põhiliigid: sõnateater(draamateater), muusikateater, tantsuteater(klassikaline ballett, modernne ballett) Sõnateater põhineb tekstil – näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooperi osad: aaria – väljendab tundeid; retsitatiiv – vib edasi tegevust Koreograaf – tantsu lavastaja Modernballett – 20. saj algus, vabam kui ballett, kindlad tehnikad Moderntants – üldnimetus paljudele tantsustiilidele(1920 Ameerica Duncani vabatants arenes edasi) Buto – postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, Austrucktanz, flamenko jm Performance’i põhikomponendid: aeg, ruum, kunstniku keha, suhe vaatajaga; ei looda fiktsiooni vaid sündmust Objektiteater ja visuaalne teater – kasvas välja nukuteatrist, kasutatakse erinevaid vahendeid ja objekte(masinat, kangast, värve, varjuteatrit) Rõhk visuaalsetel ja tehnilistel objektidel. Rakendusteater: foorumteater – eesmärk on eelkõige sotsiaalne
koreograafid on Rahel Olbrei, Ida Urbel ja Mai Murdmaa. · Pjotr Tsaikovski ,,Luikede järv" (1876); Eestis Eduard Tubin ,,Kratt" · Balletitantsijad: Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur Modernballett on tantsuvorm, kus on kaasatud klassikaline ballett ja moderntants. Lähtutakse küll balleti punktuaalsusest, kuid lubatakse rohkem vabadust ja liigutused ei pea nii ,,jäigalt" korrektsed olema. Balletti tuuakse sisse innovaatilisi ideid modernsest tantsust. Moderntants ehk vabatants arenes välja 20. saj alguses selges vastandumises balletile. Rõhutatakse tantsija keha ja liigutuste loomulikkust ning isikupära. Ei pöörata nii palju tähelepanu tehnikale pigem sisule. Sisus käsitletakse elulisi teemasid. · Arengule alusepanijad: Isadora Duncan ja Marta Graham Kaasaegne tants on välja kasvanud 1960ndate moderntantsust, jõudes Eestisse pea 30 aastat hiljem. On midagi tantsu ja argikäitumise piiripealset
annaabi.ee 
