Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4 2.Mats Traadi looming....................................................................................................
Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969. On töötanud erinevatel ametitel: Kureküla sovhoosi tööline 1951-1954 nomeneerija, tehniline järelvalve inspektor; Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolleegiumi liige 1965-1968; Alates 1970. aastast kutseline kirjanik. Traadi luule on poeetiline autobiograafia, mis on otsekui eestlast...
Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor. ·Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide tegija, kolleegiumi liige. ·Alates 1970 kutseline kirjanik. Tunnustused: ·Eesti NSV teeneline kirjanik 1977a. ·Vilde-nime...
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb...
Eesti kirjandus alates 1940ndatest Eesti kirjandus 40ndatel Jagunemine: · Tagalakirjandus · Pagulaskirjandus · Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus · Tagalakirjandus 1941 taandus enamik Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanikke koos Punaarmeega ja evakueerus Nõukogude tagalasse. Seal rakendati neid peamiselt propagandatöötajatena. Tagalas moodustati kultuurikollektiive, s h Tagalakirjandus · Avaldati kuus numbrit almanahhi Sõjasarv (194344). Valdavalt oli selles Saksa-vastane võitlusvaimu õhutav plakatlik luule (J. Kärneri ,,Viha, ainult viha", 1944), aga almanahhis avaldati ka arvestatavat loomingut Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristiki...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda ...
Mats Traat Elulugu ● Sündinud 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. ● 1964a lõpetas Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. ● Aastatel 1965-1968 töötas toimetajana Tallinnfilmis. ● Töötab siiamaani kirjanikuna. Isiklikku ● Ei armasta rääkida oma elust ja tegemistest. ● Temaga tehtud intervjuudestki jäävad silma salapärased luulerealised vastused. ● Kirjaniku lapsepõlv möödus karjapoisina. ● Esimeseks kooliks kus ta õppis oli Arula kool. ● Koolipäev algas septembri keskpaigas rohke töö tõttu. Looming ● Traadi luule algas kodumaateema ja tulevikuoptimismiga. ● Hiljem luuletas filosoofilist, loodus- ja isamaaluulest. ● Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. ● 1962a ilmus esimene luulekogu "Kandilised laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, ...
Mats Aniluik Kaarel Aniluik Jüri Aniluik Taavet Aniluik + Soola Roosi tütar Edgar Aniluik Mats Aniluik on Aiaste peremees, kes meeleheitlikult üritab oma kolme poja seast leida väärilist järeltulijat, sest tema enda parimad aastad on ammu möödas. Ta katsub oma poegadest aru saada ning neid aidata, kuid see ei tule tal kuigi hästi välja. Pojad ei jaksa vanamehe torinat kuulata, mis siis et kodukoht on suures osas just Mats Aniluige enda kätega ehitatud ning keegi ei saaks paremini töötegemisel nõu anda kui nende isa. Üsna teose algul sureb Mats vanadussurma. Kaarel Aniluik oli vanim poeg peres. Erivenalt teistest vendadest õppis ta Tartus juurat, samal ajal kui teised koduaias tööd rügasid, ning kulutas isa saadetud raha. Kaarel oli teistsugune kui muud maainimesed, tal ei olnud tööde peale kätt ning see, et vanim vendadest üli...
MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas) on eesti kirjanik. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja me...
Tallinna 21. Kool Mats Traat Koostaja: Martin Laid; 9d Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mats Traadi looming 4 3. Kokkuvõte 11 4. Kasutatud kirjandus 12 Tallinn 2009 Sissejuhatus Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal. 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana- Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta...
Arvustus ,,Tants aurukatla ümber’’ Mats Traat Elu, mis Eestis 20.sajandil toimus, kirjeldab Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber’’ üsnagi täpselt. Tegevus kulgeb läbi mitme inimpõlve, sellega seoses saame hea ülevaate, kuidas eestlaste elu ajajooksul muutub. Kirjanik Mats Traat on teinud hea ülevaate, mis 20.sajandil toimuda võis. Kuna Traat isegi sündinud samal ajal, siis oskas ta kirjeldada tolle aja maaelu, inimeste positsioone poliitikas ning eestlaste rolli Teises Maailmasõjas. Teoses on kasutatud vanat Lõuna-Eesti kõnepruuki, mida tänapäeval enam väga kuulda ei ole. Tegevus toimub peamiselt maal, mistõttu on aurukatlal jutus väga tähtis roll. Aurukatelt kasutati tavaliselt viljapõldudel ning sellega töötamine võis olla väga ohtlik. Kuna aurukatelt ei saanud endale iga talu üksi lubada, siis kasutas seda ühte katelt mitu talu korraga. Samuti selle ...
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude m...
Arvustus „Tants aurukatla ümber“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ on 1971. aastal ilmunud Mats Traadi romaan. Tegemist on eesti küla ajaloo kiire ja ülevaatliku käsitlusega XX sajandi algusest keskpaigani ning mille keskseks sümboliks ja võrdkujuks on aurukatel. Raamat on jagatud viieks tantsuks, iga tants kirjeldab selle perioodi peamisi probleeme ja olustikku ning näitab suhtumise muutumist katlasse. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond. Esimese tantsu tegevus toimus 1941. aastal keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks oli aurukatla saabumine tallu, mida oli vaja viljapeksu jaoks. Aurukatel tõi masinate ajastu maale. Peremehe vanim poeg, kes õppis Tartu Ülikoolis, kirjutas pidevalt, et ted...
Tants aurukatla ümber Mats Traat Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Viis tantsu ümber aurukatla Raamat jaguneb viieks tantsuks ehk peatükiks. Raamat räägib talupoegade elust XX sajandi algusest kuni keskpaigani iga tants on omaette periood. Perioodi ühendab üks tegevuskoht Aiaste taluõu. Tegelased kanduvad ühest tantsust teise edasi. Esimene tants Algamas on viljapeksuaeg ning katelt tuuakse Aiastele. Aurukatlal oli väga suur tähendus (katkend raamatust, lk 9) Keset töötegemist saabus tallu kaks kirja üks masinistile pojalt Elmarilt, kes oli sõjas ja teine peremehele, kelle ülikoolis käiv poeb Kaarel taaskord raha tahab. Jüri, peremehe keskmine poeg, vihastas, et tema peab talus töötama ning venna õpingute jaoks raha teenima. Esimene tants Enne viljapeksu oli kombeks süüa, selle p...
Koolinimi Mats Traat Referaat Koostaja: InTension Mordor 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 Elulugu............................................................................................................................. 4 Looming........................................................................................................................... 6 ,,Tants aurukatla ümber".................................................................................................. 9 Kokkuvõte...................................................................................................................... 13 Kasuta...
C.R.Jakobsoni nim. Torma Põhikool Tants aurukatla ümber Kokkuvõte Koostaja: Marvin Ojasalu Juhendaja: Toomas Aavasalu Torma 2015 Mats Traadi raamat "Tants aurukatla ümber" viib meid ajas sajand tagasi. Raamat koosneb viiest eraldi tantsust(loost). Igas tantsus kirjeldatakse sügisest aega kui eesti inimestel on olnud tegemist viljakoristusega, rehepeksuga õnnestunud viljakoristus ja hea saak andis kindlustunde, et leib on talveks laual. Jääv sümbol läbi viie loo on aurukatel, algul uus ja veel läikiv, lõpul seisev roostetanud vanaraud. Iga loo poliitiline olustik aga eestimaal on erinev, mõjutatud sõdadestja erinevatest valitsustest. Esimene tants On ilus sügispäev Eestimaal. Aiaste talu õuele veetakse hobustega aurukatel. Katlaga kaas tuleb alati masinist Jakob Lusiksepp, kes seab masina tö...
Mats Traadi romaanid. (Kirjanik on olnud mehhanisaator, lõpetas Moskvas kirjandusinstituudi ja kõrgemad rezissööride kursused. Hiljem kutseline kirjanik) Romaanide ja lühiproosa peateemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1. Varasem maa-aineline proosa .Novellikogu ,,Koputa kollasele aknale" maaelupildid 50-st aastaist, rusuvad olud ja raskete aastate tusane atmosfäär. Paljud on põgenenud maalt linna, kohalejäänud elavad seesmiselt rahulolematult, tujutult, unistavad ja ei oska oma eluga midagi mõistlikku peale hakata. Traat tunneb muret hallilt ja loiult elatud elu pärast, hoiatab rutiini ja ükskõiksuse eest. Kogumikus kordub sageli unistuste ja tegelikkuse lahkuminemise teema. .Teine proosaraamat ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" peategelane Ruttar pumpab sovhoosis lehmadele vett ja saab töö nüristavast ringist välja ainult unistades. Inimesed on allaheitlikud, saatusega leppijad. Ruttar saab aru, et ta pea...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja-3 Eva Pulver MATS TRAAT Valga 2009 CV NIMI: Mats Traat SÜNNIAAEG JA KOHT: 23. Novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas ELUKOHAD: Tallinass, Moskvas, Veikülas PEREKONNASEIS: info puudus sellel alal, sest Traat ei avalda oma isikliku elu kohta infot HARIDUS: Arula kool (19451946), Vana-Otepää kool (19461947), Nõuni kool (19471949), Rannu koolis (19491951), Tartu tehnikumis (19521953), lõpetas Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, Moskva Kirjandusinstituudi 1964 ja samas kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1969. TÖÖKOHAD: Töötanud normeerijana, tehnilise järelevalve inspektorina, Tallinnfilmis toimetaja ja stsenaariumide kolle...
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erine...
Mats Traat ,,Tants aruukatla ümber" 1.Romaani tegevus toimub 20.saj algusest kuni keskpaigani. 2.Suured ÜK-likud vapustused on I maailmasõja, kolhooside teke, küüditamine, sundmobilatsioon. 3.Mats Aniluik oli Aiaste talu peremees. Vanim poeg Kaarel läks linna ülikooli juurat õppima, kuid ta ei lõpetanud seda. Keskmine poeg Jüri sai üürikeseks ajaks taluperemeheks, kui ta pidi sõtta minema, kus ta hukkus. Noorim poeg Taavet sai peremeheks ja märtsiküüditamisel viidi ta Siberisse, kus ta hiljem tagasi naases. Lünka läheb sõna savi. Sealsete põllumeeste vaenlane nr 1 on savi. 4.Esimeses tantsus loeb masinist Jakob oma poja Elmari kirja ette, kes viibib sõjas. Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ni...
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,...
Lugemiskontroll Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 5)Mats Traat valib teose keskseks sümboliks aurukatla, kuna jutustab taluelust, kus viljakoristuse periood on aastas tähtis aeg. Näiteks sõnab autor juba esimestes lausetes, et talumehi tuli aurukatelt Aiastele saatma rohkem kui neid vaja oleks olnud, mis näitab toimingu pidulikkust. Isegi sündmustiku lõpupoole ütleb autor, et ,, katla järel kõnnib kaks külameest nagu sulased isanda järel", sest katel teeb suure töö ära ja Eesti talumehed austavad tööd. Lisaks on viljakoristuse ajal pikaajalise töö tulemus kõige käegakatsutavam ning ollakse aastaga kas rahul või mitte. Samuti ühendab aurukatla ümber toimetamine ühe küla inimesi ja paneb paika nende positsioonid, sest kõik näevad, kui palju viljakotte sel aastal kellelgi on. Teisest küljest annab aurukatla keskseks sümboliks võtmine lugejale hea pildi taluelust Eestis ...
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tule...
Referaat Mats Traat 23.11.1936.a. Koostanud: Getri Järvsoo Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K klass Mats Traat sündis 23. novembril 1936.a. Tartumaal Palupera vallas Arula külas Kuutse talus põllutöölise pojana. Alghariduse omandamist alustas kodukülas, elukohamuutuste tõttu käis ta ka Vana-Otepää (1946 – 47) ja Nõuni (1947 – 49) koolis ning 7. klassi lõpetas ta viieteistkümne aastaselt Rannu koolis (1951). Esialgsed edasiõppimise katsed nurjusid majanduslikel põhjustel ning ta asus tööle Kureküla sovhoosis. Paralleelselt töötamisega asus siiski õppima Tartu Kunstliku Vedelkütuse Tehnikumi (1952 – 53) ja Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumi kaugõppeosakonda (1953 – 54). 1954.a. õnnestus tal astuda Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, mille ta ka 1957.a. lõpetas (21.a.). Pärast selle lõpetamist töötas Traat aasta Rõngu traktorijaamas tehnik- normeerijana ja järg...
Meie iseloomu alus Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma ''Elutarkuses'' toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Kõige tähtsamaks peab ta, et inimene saab oma iseloomu minevikust. Ka minu arvates on inimeste iseloomu oluliseks mõjutajaks erinevad ajaloosündmused. Eestlaste ajalugu on üsna lühike, kuid sündmusterohke, mis paneb omakorda mõtlema, et mis on eestlaste iseloomu kujundajad ajaloos ning milliseks me seetõttu sirgunud oleme ? Eesti on olnud läbi sajandite võõrvõimude valitseda. 13. sajandi esimesel poolel kuulusime Taanile, 17. sajandi keskpaigaks langes kogu Eesti ala Rootsi võimu alla ning peale Põhjasõda oleme olnud aastasadu Vene võimu all, mis ohustab meid isegi tänapäevani. Mina arvan, et eestlaste iseloomu ei ole kujundanud vaid üks ajaloosündmus. Venestusaeg, massirepressioonid ning eelkõige 1949. aasta Märtsiküüditamine mõjus eestla...
Eestlane ajaloo tõmbetuules Eestlane on pidevalt pidanud elama ja toime tulema erinevate muutuste ja raskustega. Kõige sündmusterohkeks osutus aga 20. sajand, mil toimus kaks suurt sõda ning Eesti iseseisvuse saavutamine. Eestlased, kes sündisid 20. sajandi algul pidid läbi elama Esimese Maailmasõja õudusi. Veidikenegi vanemad ja kogenumad mobiliseeriti. Vanurid, naised, lapsed ning vähekogenud jäeti taludesse. Sellest on juttu ka Mats Traadi romaanis "Tants aurukatla ümber", kus Mats Aniluige poegadest kõige noorem ning kogenematum poeg päris talu, kuna teiste poegade saatus viis nad talust välja. Teise Maailmasõja ajal saadeti veelgi rohkem eestlasi laiali. Need, kes olid nutikamad, põgenesid läände. Vähegi jõukamad küüditati ning talud jäid meestest tühjaks. Need, kes alles jäid, pidid täielikult järgima Nõukogude poolt ette antud eeskirju. 1940. aastal mobiliseeriti 55 000 eestlast punaarmeesse, aastal 1...
Tsitaadileht ,,Tants aurukatla ümber" Mats Traat ,,Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab, see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka." ,,Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev. Kui siis olnuks olemas rahvuslipp, küllap ta oleks toa taga vardasse tõmmatud." ,,Vili on see jumal, mille pärast siin rühitakse, inimesi ja loomi piinatakse, kell kolm tööle tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse." ,,Niipea kui inimese kohta hakkab üht-teist selguma, tuleb uus sündmus, uus ajakeeris, mis näitab teda hoopis teises, eelmisega risti käivas valguses." ,,Nad on elanud selles talus nagu vabahärrad, nagu maa vangid, ja selles ongi nende mälestus." ,,Aiastel on naised alati meeste varju jäänud, lambaid püganud, ube kõd...
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" ...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Harjutame kirjavahemärgistamist. Paranda tekstis kirjavahemärgivead. (25 p) VÕTI See masin on auga vanaks saanud ja kogu oma jõu viljamasindamisel ära raisanud. Enamik neid mehi ja naisi, keda ta uuest peast reipa vilega tööle kutsus, on ammugi hauas, kes kodumaal, kes võõrsil, ja Tuhakopli külagi, mis oli vanasti tihedalt rahvast täis, on inimtühjaks jäänud aja peksumasin on halastamatult töötanud. Ammuilma on hingusele läinud masinatarvitajate ühisus ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks jäid ja veel liiku tegi...
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal,...
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal...
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" 1.Teose tegevusaeg: Teose üldine tegevusaeg on aastast 1914 kuni 1957. Täpsemalt öeldes on tegevus jaotatud ,,viide tantsu" ning iga tants toimub erinevatel aastatel ühelainsal sügisesel rehepeksupäeval. Esimene tants toimub maailmasõja puhkemisel aastal 1914. Teine tants toimub suure majanduskriisi ajal 1929.aastal. Kolmas tants toimub Saksa okupatsiooni ajal 1943.aastal. Neljas tants toimub kolhooside rajamise ajal aastal 1949. Ning viies tants toimub aastal 1957 kui küüditatud Siberist tagasi tulevad. Ajastule iseloomulikud tunnused: Inimesed tulevad ja lähevad, käivad sõjas, saavad surma, aga aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, ...
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas t...
1. I J.Krossi ,,Väike Vipper": kokkuvõte süzeest; Vipperi ja Ledoute`i iseloomustused; teose peamõte. II Sonett. Shakespeare´i soneti peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; Kõnekujundid luuletuses; soneti tunnused SONETT-13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Peategelaseks oli Tiit Vipper, keda hüüti Väikeseks Vipperiks. Ta õppis Granbergi gümnaasiumis. Ta polnud küll auditooriumi heleda pea, aga siiski oli seadnud ta endile eesmärke ja püüdles nende poole . Pead oli tal just mateaatiliste ainete peale , vähem vedas tal keeltega. Kuigi Vipper oli tark poiss, oli tea nõrkuseks see, et ta oli endassetõmbunud ja lasi ebaõnnestumistel end liialt mõjutada. Monsieur Ledouté , tea prantsuse keele õpetaja , oli seadnud enda eesärgiks seda poissi kiusata ning see tal ka õnnestus.Ledouté oli jäärapäine ja enesekeskne meesterahv...
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaas...
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore kodukaitsja ainus valik sai sel hetkel olla Saksa sõjaväemunder. Kaljo Kiisk võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. Naastes sõjatandrilt, tuli asuda õppima. 1946. aastal lõpetas ta Rakvere 1. keskkooli. Edasi jätkas õpinguid 19461947 Tallinna Polütehnilise Instituudis maav...
Unistused ja väärtused Mats Traadi teoses ,,Tants aurukatla ümber" on lugejale tajutavad mitmed väärtushoiakud läbi terve teose. Mõningad väärtused muutuvad aastatega tähtsamaks või vähemtähtsamaks, olenevalt ümberringi toimuvast. Lisaks üldistele väärtustele on igal tegelasel teoses omad unistused, millest mõni rohkem ja teine vähem räägib. Kõige rohkem väärtustatakse teoses lihtsa eesti talupoja eluga seonduvaid asju aurukatelt, hobuseid, vilja, talutööd ja üldist töökust, lihtsaid eesti nimesid ja talutoitu. Selleks, et olla austatud mees oma külas, piisas eduka talu taluperemeheks või masinistiks olemine. Lugedes teose esimesest lõigust lauset ,, Katel juba toomata ei jääks, selleks on ta liiga tähtis.", mõistame kui palju peeti lugu aurukatlast selles külas. Hobuseid nimetati teoses püha loomadeks: ,, Hobused on nendele, isegi paksu näoga sulasele, peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele.". M...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Maailmas elab väga palju inimesi ja igaüks neist on ainulaadne. Alatihti püüavad mõned ennast muuta, olles seejuures paljuski sõltuvad ühiskonnast ning teistest inimestest. Võib öelda, et kõik inimesed on detailides väga erinevad, kuid põhilisemas küllaltki sarnased. Tekib küsimus: " Olla nagu kõik või jääda iseendaks?" Soov, millegi erilisega silma paista, on täiesti tavaline nähtus. Paljude unistuseks on pürgida oma sihtmärkide suunas ning elus läbi lüüa. Selleks, et läbi lüüa tuleb olla nagu teised, kuid samas julgeda erineda. Inimene peab arendama oma tugevaid külgi, mille peale ta kogu järgneva üles ehitab.Inimesel peaks olema oma maailmavaade, mida ta pidevalt järgib, et õiges suunas liikuda. Samuti peavad paigas olema eesmärgid ning tegeleda tuleb sellega, mis tõesti huvi pakub. Selle kohapealt ei saa lasta mõjutada end teistest, kuigi nad võivad head nõu anda. Hiljem võib ...
Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte Igal rahval on oma müüt sellest, millised nad on. Eestlased on ikka kiitnud oma väikese rahva usinust, tagasihoidlikkust ja kohusetundlikkust. Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et ,,eestlase lemmik toit on teine eestlane" ja ,,eestlase lemmikmäng on kotisjooks", mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest. Mina arvan, et eestlased on väga tublid ja kaugele arenenud, kuid kindlasti ka kiuslikud , samas on nad ka töökad.Nagu paljud välismaalased on öelnud, et Eesti naised on kõige ilusamad, seetõttu on paljud Eesti naides läinud ka välismaalastele mehele. Eestlaste töökus väljendub meil ka sajandipikkuses maaharimises, tänu millele on meil maastik nii ilus, nagu ta seda on ja ka ilusad puisniidud. ,,Töö on siinmail ikka ...
Kümnen Teemad Autorid Teosed Huvitavat d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, ...
Mats Traat ''Ilmakaared'' Mats Traat on on sündinud Tartumaal aastal 1936. Ta on luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulu...
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei...
IGA TANTSU KOKKUVÕTE/ MIS ON MUUTUNUD? Esimene tants:Tallu toodakse aurukatel. On alanud uus viljakoristuse hooaeg. ,,Aurukatel tõuseb pikkamisi künkale, järjekordsesse tallu, kus ta peab tegema oma iga-aastast tööd." Rehepeks on alati talus tähtis töö ja suur pidupäev.Tööd jätkub nädalateks, eriti palju tegemist on köögis ja aias. Inimesed kogunevad töö tegemiseks Aiaste tallu. Masinist Jakob sai oma pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele aga kui kuulis tagasi tulles,et poeg tahab Soola Roosit naiseks võtta, tahtis isa vankri ümber pööra...
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal uus...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
