"Tants aurukatla ümber" tsitaadid (12)

Tsitaadileht
„Tants aurukatla ümber“
Mats Traat
„Töö on siinmail ikka ja jälle päästnud inimest niivõrd, kui ta üldse päästetav ongi, töö ja töörõõm, ja kes neid eitab ning nende üle naerab , see saeb oksa, millel kükitab, ja tuleb arvata kerglaste hulka.“
„ Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev. Kui siis olnuks olemas rahvuslipp, küllap ta oleks toa taga vardasse tõmmatud.“
„Vili on see jumal, mille pärast siin rühitakse, inimesi ja loomi piinatakse, kell kolm tööle tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse.“
„Niipea kui inimese kohta hakkab üht-teist selguma , tuleb uus sündmus, uus ajakeeris, mis näitab teda hoopis teises, eelmisega risti käivas valguses.“
„Nad on elanud selles talus nagu vabahärrad, nagu maa vangid, ja selles ongi nende mälestus.“
„Aiastel on naised alati meeste varju jäänud, lambaid püganud, ube kõdritsenud ja vaikselt hingusele läinud.“
„Ka viljamoolok nõuab ohvreid, lähemalt ja kaugemalt on alatasa kuulda, kuidas üks või teine allalaskja huugavasse trumlisse kukkunud ja masin õlesasi seas õnnetute püksiharusid või pintsakukäiseid välja sülitanud. Ta ei pea midagi eneses nagu meri, vaid jahvatab kõik ühesuguse ägedusega sasiks.“
„Veel on kodune õhtu, nad pole veel sõjavankri külge seotud nagu laadale viidavad mullikad. Aga see hetk läheneb, rabelgu ja sebigu nad lõa otsas nii palju kui jaksavad, lihuniku kantsik mõõdab neile oma osa kätte ega lase neil vankrit kraavi vedada.“
„Viha ja kättemaksu masin töötab unnates ja keegi ei suuda ta raevu leevendada, veel vähem ära hoida, sest inimestes ja inimeste vahel on paljastunud hirmuäratav kuristik .“
„Kas tema, Taavet Aniluik, polnud kõige õnnelikum siis, kui ostis endale Nuustakult esimese maniski, või siis, raugel juuniõhtul, kui otse ahastamapanevalt lõhnas värske hein ja ta südame põksudes esimest korda Roosi juurde laudalakka ronis?“