Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taju. Tähelepanu. Teadvus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
silmal, liigutus, mehhanism, võrkkestal, aisting, sügavustaju, mehhanismid, tahtmatu, valivus, teadliku, hüpotees, unes, tajumine, sidumise, disparaatsus, võistlus, suurend, unepuudus, teeta, hingamine, unenäod, tajuelamuse, aistingud, tajuline, proksimaalne, sõlmimisprobleem, tunneme, printsiibid, liikumisparallaks, spetsiifilised, asuvatNeed aktiveerivad järgmise tasandi tuvastajad, mis reageerivad lihtsamate joontunnuste kombinatsioonidele. Alt- üles töötlus: Kõigepealt tuvastatakse joontunnused (üksiktunnused) Tunnused kombineeritakse keerulisemateks vormideks. Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt püstitatakse stiimuli omadustele tuginedes hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust sellele. 4. Mis on ambivalentsed kujutised ja mida nad tajuprotsesside kohta ütlevad? Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine
Need edastavad oma võnkumised ovaalakna membraanile, mis põhjustab tigu (sisekõrvas) täitva vedeliku liikumist. Teos toimuv vedeliku liikumine deformeerib basilaarmembraani a stimuleerib karvarakke, mis toimivad heliretseptoritena. Helilaine amplituud (detsibellid) = heli valjus Helilaine sagedus (herts) = heli kõrgus < 20 Hz infrahelid 20 – 20 000 Hz (inimkõrva kuulmisvahemik) > 20 000 Hz ultrahelid Nägemine Stiimul – valgus. Võrkkestal on kahe tüüpi retseptorrakke – kepikesi (pimedas nägemise retseptorid) ja kolvikesi (aitavad päevase nägemisega). Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus)
ühikuks on Hz) ja amplituud (heledus; valgusvoo mõõtühikuks on luumenid – lm) Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma osad: *pimetähn *lääts *optiline närv *reetina Valguse tajumine toimub rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Vikerkest ehk iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava, mille kaudu valgus siseneb. Sarvkest ja lääts fokusseerivad samamoodi nagu kaamera lääts. Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid)
stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu 22. Proovi defineerida mõiste ,,tähelepanu"? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. *Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Alt-üles tähelepanu liik - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, stiimulite automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused:
4. Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. 5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise. 6. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletilihaskoelist silmalihast, neist 6 tagab silmamuna liikumise igas suunas, seitsmes talitleb ülalautõsturina. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused
tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?). · hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile. · Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on kahemõttelised kujundid. 24
,,ülaltalla" tõõtlusega ning mis võib juhtuda kui konteksti mõju on liiga tugev? Tooge näiteid igapäevaelust, mille puhul võiks toimuda a)paralleelne töötlus b ) seriaalne ehk järjestikune töötlus · Ülalt alla töötlus kujutab endast tajuhüpoteeside esitamist, mis seejärel kontrollitakse alt üles protsessi abil 4. Mis on reaalse liikumise ning näiva ja indutseeritud liikumise peamine erinevus? Seletage lahti stroboskoopilise liikumise mehhanism 5. Milles seisneb liikumise järelefekt ning millist nähtust see kirjeldab. · Waterfall illusioon ehk liikumise järelefekt on tuntud juba Aristotelese poolt kirjeldatuna. Vaadates koske, nägi ta teatud aja pärast jõe kallast liikumas. Liikumise järelefekt tekib pärast ca 60 sekundilist liikuva objekti jälgimist. Pärast liikumise jälgimise lõppu tajutakse tausta liikumist, mis on vastassuunaline. Katsed näitavad, et
Meeleelundite talituse üldpõhimõtted on sarnased Sensoorne kodeerimine ning transduktsioon. Sensoorne adaptatsioon. Kuidas nimetatakse protsessi, kui inimene keerutab pidevalt aga pea ei hakka enam ringi käima? Sensoorne kodeerimine Sensoorne adaptatsioon Sensoorne transduktsioon Inimene muutub tuimaks. 4. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Kui aisting on füsioloogiline protsess siis taju loeme psühholoogiliseks protsessiks. Taju on protsess mis tekib ajus aistingu järel. Näiteks aisting võib olla liiliate lõhn aga taju on see kui kujutame konkreetselt ette liilia õit, liilia värvi jms. millele see lõhn kuulub ( kui kuulub, sest tegemist võib olla ka parfüümiga seostame seda aga lillega) 5. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi.
17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud), sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine. 18. Mida tähendab tajuline püsivus? Taju omadus luua objektist stabiilne pilt, isegi kui stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu. Kui objekt kaugeneb, siis tema suurus justkui muutub, aga inimene teab, et tegelikult ei muutu.
Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus daltonism. KUULAMINE Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud
Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia Koolipsühholoogia Militaarpsühholoogia 1 2 Uurimismeetodid Uurimusküsimus (või hüpotees) Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Andmete kogumine peab olema süstemaatiline- Teaduslikke andmeid tuleb koguda süstemaatiliselt ja andmete kogumise meetod peab vastama
Kui tal on eneseteadvus, saab ta aru, et tegu on tema endaga ja katsub oma enese otsaesistel punast laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend paaritub p
kommunikatsiooni tagamine, Sensoorse, emotsionaalse ja intellektuaalse sfääri integreerimine,Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 14. Tähelepanu liigid: Tahtmatu, Tahteline, Tahtelisjärgne; Suundade järgi: Fokusseeritud, Jagatud ja omadused: Valivus, Maht, Püsivus, Jaotuvus, Ümberlülitatav, Esmasus, Tähelepanu ülerahvastusefekt, Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) 15. Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus Kuidas seda uuritakse? EEG abil (lühend sõnast elektroentsefalograafia) uurib peaaju pinna elektrilisi kõikumisi
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav.
tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot)
Sünesteesia Näiteks inimene näeb sõna kaks sinisena või 3 rundub roosa. TAJU - esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses kui need mõjuvad meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused - Püsivus ehk konstantsus Inimene tajub objekti samasugusena ehk muutumatuna, olgugi, et selle kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. - Valivus e selektiivsus objektide ja nähtuste eri omadustel on erinev tähtsus, mõni omadus on tähtsam ja pöörame sellele rohkem tähelepanu. Näiteks inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib sõltuda ka isiku vanusest, soost, huvidest jne. - Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada
Kognitiivse psühholoogia kordamisküsimused Kognitiivne psühholoogia Mis on? Tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Millega tegeleb? Tunnetusprotsesside uurimisega Kuidas? Ajukuvamine, eksperimendid Taju Taju protsess Mis on taju? Mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis- või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne kood) PROTSESSID Mis on illusioonid ja hallutsinatsioonid? Mida nad näitavad? Too näiteid! - Illusioonid – moonutatud tajumine; alt-üles töötlus; toetuvad normaalsetele nägemistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes, mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info on valesti
Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega. · Silmaava e pupill reguleerib valgusvoo tugevust. Hämaras valguses muutub ta suuremaks ja eredas valguses aheneb.
tuleviku integratsioon, planeerimine, Käesoleva hetke märgistamine, Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine, Loovus,Olukorra ja seisundi pidev jälgimine,Nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine Eneseteadvus - Iseendast teadlik olemine ja arusaamine, äratundmine ja eristamine teistest, empaatia. Tähelepanu liigid ja omadused Liigid tahtmatu (passiivne, sõltub ärritajate eripärast ja välistest sündmustest, orienteerumisrefleks), tahteline (tähelepanu saadab teadlik kavatsuste poolt suunatud tegevust, eeldab tahtepingtust) ja tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on motiveeriv). Omadused valivus, maht(üheaegselt selgelt tajuvate objektide hulk), püsivus, jaotuvus (millele pöörad rohkem tähelepanu), ümberlülitatavus(kuidas ühelt asjalt teisele oma tähelepanu ülelülitada). Mis on uni
Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta. Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine.
Tooge igapäevaelust näiteid, mille puhul võiks toimuda a) paralleelne töötlus, b) seriaalne ehk järjestikune töötlus. Paralleelne üks erinev täht teiste ühesuguste tähtede seast. Leiame erineva tähe ruttu üles. üks erinevus. Seriaalne rahvahulga seest tuttava leidmine mitu tunnust millega erineb teistest 4. Mis on reaalse liikumise ning näiva ja indutseeritud liikumise peamine erinevus? Seletage lahti stroboskoopilise liikumise mehhanism! Näiv ehk strboskoopiline liikumine kus kiiresti toimuvaid ärritusi tõlgendatakse liikumisena. stroboskoopiline liikumine, nim. ka "näiv liikumine" (apparent motion) - nt liikumatud lähestikku asetsevad valgustäpid järjestikku süttides (vahe umb. 40-200 ms) tekitavad liikumise mulje st põhjuseks mitte otsene liikumine võrkkestal vaid avastatakse asukoha muutusi ajas! Sõltub: heledusest, ekspositsiooniajast, sisselülitamiste vaheajast ! optimaalne e
· Ühemõttelisuse ja keskendatuse tagamine Mida kujutab endast eneseteadvus? · Iseendast teadlik olemine ja arusaamine · Mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). · Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Dialoog (Võgotski, Bahtin) Samastumised (Tart) Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu liigid · Tahtmatu · Tahteline · Tahtelisjärgne · Suundade järgi: Fokusseeritud Jagatud Omadused · Valivus · Maht · Püsivus · Jaotuvus · Ümberlülitatavus · Esmasus · Tähelepanu ülerahvastusefekt · Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink) Mis on uni? Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Kuidas seda uuritakse?
Mõned ajutüves paiknevad tuumad hoiavad ulatuslikke piirkondi eesajus enda kontrolli all aksonitega, mis piki kulgu kohati laienevad ja vabastavad virgatsainet. Viimane imbub ajukoes laiali ja erutab kõiki ettejäävaid neuroneid, millel asuvad seda virgatsainet äratundvad retseptorid. Nii suudab isegi ühestainsast neuronist vallandunud tegevuspotentsiaal mõjustada silmapilk ajukoore närvirakke otsmikusagarast kuklasagarani. Selline mehhanism osaleb püsiva tähelepanusäilitamisel ja tähelepanufookuse vahetamisel. · Mis on neurotransmitter? Neurotransmitterid e virgatsained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. Neid aineid sünteesitakse ja säilitatakse närvilõpmetes, erandiks on endopioidid või neuropeptiid, mis sünteesitakse närvirakukehas ja kantakse aksonit pidi närvilõpmesse.
Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar
süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju vahendusel ja reaktsioon on tahtmatu ja automaatne · tingitud refleksid (õpitud) Iseseisev töö II rühm Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 närviprotsessi : erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kuigi ajupoolkera vasak ja parem pool näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinevalt ehk kummalgi on oma ülesanded. Vasaku ajupoolkera ülesanneteks on : · sõnalise info töötlemine · lugemine · arvutamine Parema ajupoolkera ülesanneteks on :
vastuvõtlikkus sisendusele. TAJU Kõiki neid psüühilisi protsesse, mille abil inimene maailma tundma õpib, nimetatakse tunnetus- ehk kognitiivseteksprotsessideks. 10 Nendeks on: Aisting, Taju, Mälu, tähelepanu, Mõtlemine, Kujutlus, keel. Aisting on kõige lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aisting ei peegelda meile mitte eset tervikuna, vaid näitab selle üksikuid omadusi. Inimaju tajumispiirkond on 50 bitti sekundis. Aistingute liigid: *väliskeskkonna asitingud: nägemisaisting
Tee oma adaptatsioon vastuse põhjal Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev valikvastustega signaal moondub närvisignaaliks, (vähemalt 4 varianti) nimetatakse: eksamiküsimus. a) transduktsiooniks b)sensoorseks kodeerimiseks c)aistinguks d)närviimpulsiks 4. Mis on aistingu ja Taju on psüühiline protsess ja aisting on ÕO4 taju erinevused? Too füsioloogiline protsess. Taju võimaldab L4 kummagi kohta oma ära tunda tervikud, aisting aga terviku näide. detaile. 5. Miks tekivad Tajuvead on taju piiridest tulenevad ÕO4 tajuvead? Kirjeldage valestitõlgendused. Tajuvead on optilised L4
Mida inimene teab iseendast (füs, sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James) - Tegijad: Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid. Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. - Liigid: tahteline/valikuline: keskendumine, ümberlülitumine, eesmärgipärane käitumine; tahtmatu: reageering ärritajale; tahtelisjärgne - Omadused: valivus (filter), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min), ümberlülitavus. Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst
Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus (James, 1890). 10. Tähelepanu liigid ja omadused Tähelepanu omadused- valivus, maht, jaotuvus, koondamine, püsivus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tähelepanu silmapilgutus Tähelepanu liigid- tahtmatu ja tahtlik tähelepanu, tahtelisjärgne, fokusseeritud, jagatud. 11. Mis on uni? Kuidas seda uuritakse? Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? Uni on psühho-füüsiline nähtus.Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Inimese
Keeltes ja psüühikas on abstraktsed mõisted (näiteks aeg) sageli metafoorselt seotud otseselt tajutavate representatsioonidega (liikumine ruumis) Paljudes taolistest metafoorides võrreldakse abstrakstiooni mõne kehalise kogemusega, olgu see somatosensoorselt tajutud või tegevusest tekkinud. Empaatia on teise olendi psüühika sisu representatsioon Kogemuslik empaatia on teise olendi (emotsionaalse) seisundi tahtmatu ja vahel ka märkamatu kogemine, mis on tõenäoliselt vahendatud peegelneuronite pooolt Tuletuslik empaatia on teise olendi seisundi tahtlikum ja teadvustatum tajumine, mis toetub oma käitumise simuleerimisel teise olendi reaalsuses. TULETUSLIKU EMPAATIA KUI SIMULATSIOON 1. Erineva (teise olendi) reaalsuse simuleerimine 2. Tegeliku (minu) reaalsuse mahasurumine 3. Tuleviku ennustamine simuleeritud reaalsuses 4. Ennustuste korrigeerimine. KÄITUMISE JUHTIMINE
Ei ilmne tavapärane tõusev õpikõver korduvate ridade puhul. Frontaalsagarad: HERA süsteem – peegeldab kuidas mälestusi ajju kodeeritakse ja taastatakse Vasak seotud semantilise info kodeerimise kui taastamisega; samuti rohkem seotud episoodilise info kodeerimise kui taastamisega Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak. Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik ja tahtmatu mälu – õpitud oskused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused (rattaga sõitmine) jms. Pigem alt-üles. - Hõlmab enda all ka praimimist. Stiimul mis muudab närvisüsteemi tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale testimisele. Ajupiirkonnad – kogu ajukoor ja basaalganglionite struktuurid. Väikeaju ja sellega seotud motoorsed piirkonnad (premotoorne koor, taalamus)
annaabi.ee 
