Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taju". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aisting, ioonid, tajul, emotsioonid, tajumise, adaptatsioon, stiimulite, närvirakud, kuulmine, haistmine, tajukujund, tajumine, soolane, gibson, stiimulid, kompimine, maitsmine, tajumulje, luuakse, objektidest, eristuslävi, subjektiivsus, eelistused, konstantsus, kastide, kontrast, kohanemisvõime, adaptsioon, kuule, selektiivne, taktiilne, seletused– basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime.
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus. Me
sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5 põhimaitset: soolane, hapu, mõru, magus, umami
informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud
ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle
ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle
Sügavus binokulaarsest disparaatsusest Värvi sidumine globaalse vormiga Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine Värvi ja orientatsiooni sidumine (samas Tähelepanust sõltuv liikumine asukohas) Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel Sõnade taju Meeltesüsteem Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? - Keemilised – haistmine ja maitsmine (õhus ja vees levivate molekulide kuju) - Mehhaanilised – kuulmine (õhu molekulide võnkumine) ja somatosensoorsed meeled (kudede ajendi muutus) - Elektromagnetilised – temperatuuritundlikkus (soojusliikumine) ja nägemine (elektromagnetlainete sagedusvahemik) Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu)
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu,
Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda. Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine)
I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad
taalamuse virgutav toime). Ilma ajukoore piisava toonusta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)
aktiivsus aga väljalugemine. *töötlusoperatsioonid edastatakse, transformeeritakse, selekteeritakse informatsiooni *kodeerimine *seosed representatsioonide vahel *aeg, mis kulub ehk töötluse aeganõudvus · Kood invariantse struktuuriga representatsioon; aktiveerimine; horisontaal- ja vertikaalsuhted (erinevate tasemete plokkide vahel), töötlussüsteemi koodidel erinev abstraktsus-, analoogilisus-ja isomorfismiaste reaalse maailma nähtuste suhtes. · Aisting reageerimine sensoorsele elementaartunnusele. Taju - terviklik psüühiline representatsioon aktuaalsest objektist. Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. LISA Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses:
Operantne tingimine – On ära õpitud ses tegevuse ja tagajärje vahel. Seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on teda varem selle tegevuse peale välja viinud. Klassikaline tingimine- tegemist on seosega, kus õpitakse ära, et ühele tegevusele järgneb alati teinue. Nt, kell heliseb ja peale seda saab alati süüa. Ehk siis on ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel. 9. Närvisüstemi ülesehitus – Jaguneb 2 peamiseks osaks 1- somaatiline ja 2- vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem jaguneb omakorda 1- tsentraalseks e. kesknärvisüsteem ( seljaaju ja peaaju) ja 2- perifeerseks (motoorne ja sensoorne) Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb 1- sümpaatiline ja 2- parasümpaatiline. Aju osad ja nende peamised funktsioonid on: Piklikaju - ANS regulatsioon (vereringe, hingamine).
Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte
Närvisüsteemi (NS) eriosade peamine ül organismi erinevate osade talitluse kordineerim ja liitm ühtseks tervikuks Närvisüsteem toimib tervikuna, kuid tinglikult on ta jaotatav kaheks põhiliseks osaks: 1. kesknärvisüsteem (KNS): aju ja seljaaju ( KNS on peamine: info töötlemise, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamise ja algatamise ning vaimse tegevuse keskus; vaimne tegevus (mõtted, emotsioonid, teadvus) ei ole käsitatav automaatse vastureaktsioonina saabunud infole. 2. perifeerne närvisüsteem (PNS): närvid ja ganglionid. PNS peamised ülesanded on: varustada KNS-i infoga nii sise- kui väliskeskkonnast ja edastada KNS-i “käsud” efektorganitele. PNS jaguneb: 1.aferentne e sensoorne osa - peamiseks ülesandeks on informatsiooni suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt 2
- Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS – kraniaalnärvid ja seljaajunärvid - Autonoomne NS – sümpaatiline aktiveerimine ja parasümpaatiline rahunemine
Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta. Johannes Müller kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz närviprotsesside kiiruse mõõtmine; taju, värvide nägemise teooriad. Frenoloogia (juhtfiguuriks Franz J. Gall) arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori
Ontogenees - Loote esimeses etapis ei erine inimene eriti teistest loomadest ja kaladest Jaotused: Neuronid ja gliia (peamised ajuraku tüübid) - Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (liimaine) - Gliia on 50% KNSst - Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni - Närvirakke tekib juurde ainult hippokampuses (õppimine, mõtlemine) rohkem närvirakke tekib kui inimesel on põhivajadused rahuldatud ja aju saab stimulatsiooni. Uued närvirakud aitavad õppida. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks - Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i. - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funtsoonidega rakkude kogum
kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub
kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Vegetatiivse e autonoomse närvi süsteemi kaks allsüsteemi on sümpaatiline ja parasümpaatiline. Parasümpaatiline on NS osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline aga reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid;
meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud
6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus F. Skinner. Klassikaline tingimine- Vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 - 1958) tegeles füsioloogia alaste uurimistöödega, saades selle eest 1904. aastal Nobeli preemia. Pavlov uuris maomahla ja sülje eritumist koertel vastuseks erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et
2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura). 6. Isiksuseomaduste suund. Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria. 7. Sotsiokultuuriline suund. Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa kultuuride kallakuga. TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine) 1.samm – kontrollitav hüpotees 2.samm – hüpoteesi testimine 3.samm – andmete kogumine 4
mille põhieesmärkideks oli enesekaitse, liigi arendamine, käitumine on rutiinne ja ennustatav ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed – puhka, peitu, ründa, kaitse, leia liigikaaslane jne. Edasi aju arenes (lingviliseks ajuks) ning tulid peale uued süsteemid. Vahepealse aju käitumisrepertuaaris ilmnevad juba emotsioonid, mis tekivad vastusena konkreetsetele mõjudele ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon. Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist.
Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks. Proovisid hüpnoosi - avastasid, et hüpnoosi seisundis tuli meelde selliseid mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega. Freud jagas inimpsüühika kolmeks: * teadvus- mitu asja ei mahu *eelteadvus - mälestus, kujutus, mõte *alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) - sinna kogunenud mõtted, emotsioonid, mis mõjuvad inimesele häirivalt- tõrjub need, et ei oleks liigset pinget. Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs - alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti leida muid meetodeid-> 2)vabade assotsiatsioonide meetod (seoste). Oled tühja peaga ning
emotsionaalses käitumises. Osaliselt paikneb vaheajus (ka ajutüves ja keskajus) retikulaarformatsioon, mille funktsiooniks on aktiveerida ajukoort tervikuna, vahendada virgusseisundeid, tagada organismi üldsine vastuvõtlikkus või seda pärssida (sh uneseisund). Otsa e. suuraju – on kõrgema närvitalitluse peamine keskus. Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar. Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine)
Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel (vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid hirm, agressioon jms samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene). Keskaeg * Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms. * Hinge asukoht liikus südamest pähe.
Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkonda taalamusest otse ajukoorde? Lihas, liiges, nägemine, maitse, lõhn, kuulmine.. .LÕHN enda ümber. (nt sõjaolukord, abuse jne selles asjas elamine tekitav ajuatroofiat). Seega on 2. LOENG tähtis, et olete positiivne, rõõmus, pole pidevat valu jne. 2 meeleolurikkujat on depressioon Kuulmine, nägemine, lõhn, maitse, lihas-liigestundlikkus – neist lõhn EI läbi taalamust. Ta ja malaaria. Malaarial on tekkinud päris resistentsed vormid
Mõjutus sõltumatu muutuja väärtuse muutmine, eksperimentaalse manipulatsiooni sünonüüm Stiimul mõjutus, mida rakendatakse katseisiku psüühikale lootuses, et see avaldab psüühikale oma spetsiifilist mõju ja avaldub tagajärjena psüühika mingi registreeritava ilmingu (näiteks käitumisakti) muutumise näol Psüühilised stiimulite mõju avaldused psüühikas, mida eksperimendi seisukohalt reaktsioonid käsitletakse sõltuvate muutujatena Subjektiivsed stiimulite mõju avaldused psüühikas, mis väliselt (kõrvalisele vaatlejale) reaktsioonid ei avaldu, vaid saavad tuntavaiks ainult selle reaktsiooni kogejale enesele Vaadeldavad stiimulite mõju avaldused psüühikas, mis on lisaks reaktsiooni kogejale reaktsioonid märgatavad ka välisele vaatlejale
Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab hulga värvusega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse aisting, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel aga valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenomene juba reetinas leiduvate vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste, nn kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
annaabi.ee 
