pole teadlaste seas üksmeelt. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 16. Kirjeldage näidete abil erinevaid adaptatsiooni liike meeleorganites (pos, neg, selektiivne) Miks on adaptatsioon oluline ? mis juhtuks ilma selleta? TAJU 1. Sügavustaju monokulaarsed tunnused. Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tektuurigradient ning mida see kirjeldab? · interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient · liikumistunnused
· pikaajalisem · kõrge teadvustatusega, kontrasti, asukoha, värvide tundmine · 3-6 kiht Dorsaalne haru (spetsialiseerunud ruumilisele tajule-KUS?) · egotsentriline · kiire · lühiajaline · madala teadvustatusega · 1-2 kiht, liikumine · seotud ajalise sagedusega (kiirusega). Taju äratundmiseks (ventraalne taju) 2D visand ehk taju organisatsioon Milliseid objektitaju probleeme lahendatakse taju organisatsiooni faas? Esmase representatsiooni heleduse ja värvuse gradiantidest objekti represenatsiooni kontuuride tuletamine. Mida tähendab taju segregatsioon? Objekti eristamine foonist ja lokaalsetest servadest globaalsete kontuuride moodustamine Kuidas toimivad lähedus, sarnasus, suletus, hea jätkuvus, ühine saatus ja sümmeetria? Lähedus: (Ajaliselt ja ruumiliselt) lähestikku asuvaid objekte grupeeritakse tajus koos esinevaiks. Sarnasus: Objektide kogumeis püüame objekte grupeerida sarnasuse alusel. (Sarnaseid objekte
Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed. geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): • ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina
Need millega rohkem vaeva peab nägema on aeglased. Teatud ülesannete lahendamiseks on mentaalsed piirangud. Kiired tajuprotsessid on spetsiaalmehhanismid, aeglased on tsentraalselt vahendatud. Millistest kiirustest käib jutt? >30Hz vs <4Hz Milliseid omadusi tajutakse kiiresti, milliseid aeglaselt? Kiired Aeglased Vilkumine Suuna ja värvi/heleduse sidumine Heleduse defineeritud liikumine Vormi ja värvi sidumine Sügavus binokulaarsest disparaatsusest Värvi sidumine globaalse vormiga Servad ja tekstuurierinevused Suuna või kiiruse muutmine Värvi ja orientatsiooni sidumine (samas Tähelepanust sõltuv liikumine asukohas) Globaalse vormi taju orientatsiooni alusel Sõnade taju Meeltesüsteem Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda?
Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku. Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe Tajulise grupeerimise puhul vaatleme, sarnasusi, ühist tausta, lähedust, suletust kõiki omadusi mida suudame näha ja märgata erinevate meelte abil. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu: binokulaarsed sügavustunnused: silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . Monokulaarsed sügavustunnused: visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või
Helide kõrguse kodeerimine on mustri- ja spetsiifilisusteooria kombinatsioon Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Doppleri efekt Helilainete “kuhjumine” liikuva heliallika korral (helide “kuulaja” seisab paigal) Helilainete kuhjumine Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda näiteks rongi mööda sõitmisel. Rongi poolt tekitatava heli helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad „lukku” ning võib tunda ka valu? Tegemist on infraheliga . Seda ei tajuta helina Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Inimkõrv suudab eristada 20-20 000 Hz. Heli iseloomustavad sagedus (füüsikaline omadus, mitu laineharja on sekundis), keerukus,
Elektromagnetlainete spekter. Nähtav valgus moodustab sellest väikese osa. 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Valguse tajumine toimud rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist –
asetse täpselt ühes kohas. Ühe objektina näeme neid kujutisi seetõttu, et aju liidab nad üheks tervikuks. Katse: vaata väljasirutatud käes olevat pliiatsit vaheldumisi vasaku ja parema silmaga. Kuigi hoiad kätt paigal, siis näib et pliiatsi asukoht muutub. · tausta struktuur taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam). · lineaarne perspektiiv kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid. · kattumine lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Kolme viimast sügavustunnust tajume samaväärselt ka ühe silmaga, ruumitajuks pole ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire
3500 Hz ei pea tabelisse sisetama. 2.) Seejärel peate arvutama iga helisageduse taseme aritmeetilise keskmise ning selle keskmise tabelisse kandma. 3) Lõpuks, kasutades iga sagedustaseme keskmist arvutage enda helide valjuse absoluutne tajumislävi (hearing threshold) iga helikõrguse jaoks, selleks lahutage 3500 Hz keskmisest ,,piiksude" arvust vastava sagedustaseme ,,piiksude" keskmine arv, korrutage see 3-ga ja tulemusest lahutage 4. See on vastava sagedusega heli valjuse tajumise absoluutväärtuseks. Kirjutage see tabelisse. 4.) Kui olete 40-15000Hz jaoks need väärtused leidnud, tehke joonis, nii et x-teljel on väärtused 40 Hz-15000 Hz ja y-teljel neile vastav absoluutläve (dB) väärtus. Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lävi on kõigi helikõrguste korral sama? Kas kõrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav? 4
Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. http://novaator.err.ee/v/loodus/b7a63629-e060-469c-af99-0256f6569a0e/kiili- maailm-on-ulivarviline
ja korrapärase mustri. * mineviku kogemus objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega. Maksimaalse tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile, mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: [[Kanizsa kolmnurk]]). ==Gestaltpsühholoogia koolkonnad ja peamised esindajad== [[Franz Brentano]] (18381917) [[Carl Stumpf]] (18481936) * [[Wilhelm Dilthey]] (18331911) ====Grazi koolkond==== * [[Christian von Ehrenfels]] (18591932) * [[Alexius Meinong]] (18531920) * [[Stefan Witasek]] (18701915) * [[Vittorio Benussi]] (18781927) ====Berliini koolkond==== * [[Max Wertheimer]] (18801943) * [[Kurt Koffka]] (18861941)
Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Köhler algatas suuna. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholoogid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele, et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused
uurida objektiivselt)) Getaltpsühholoogia (Wertheimer,Köhler,Koffka) (sks, Gestalt,kujul): Lähtusid põhimõttest,et psüühilistele nähtustele (nt.taju,probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus,milles selle tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (,,hea Gestaldi" tunnused,figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused,stroboskoopilise liikumise seaduspärasused, jm.) Dalmaatsia pilt Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow): Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused Humanistlik psühholoogia on palju mõjutanud psühhoteraapiat ning psühholoogilist treeningut
Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte
Neuropsühholoogia kordamisküsimused I LOENG Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). - Aju hüpotees – käitumise allikaks on aju - Neuroni hüpotees – idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron Aju hierarhiline ülesehitus – vanemates ajuosades nagu ajutüvi asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid (suurimast väiksemaks): 1. Aju 2. Ajutüvi – kontrollib südametööd ja hingamist, säilitab teadvusel oleku ja reageerib und 3. Cerebellum – rütm, balanss, tähelepanevus, aitab koordinatsioonida, reguleerib emotsioone 4. Limbiline süsteem – emotsioonid, mälestuste tekkimine ja ühendamine 5. Cerebral cortex - Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted Anatoomiline jaotus: - Kesknärvisüsteem – aju ja seljaaju - Perifeerne närvisüsteem – somaatiline NS ja autonoomne NS Funktsionaalne jaotus - KNS – aju ja seljaaju - Somaatiline NS –
primaarsed motoorsed ja sensoorsed piirkonnad). Osad funktsioonid on aga suhteliselt lateraliseerunud kas vasakusse või paremasse ajupoolkerasse. Paremakäeliste inimeste vastava ajupoolkera valdav (domineeriv) lateraliseeritus Funktsioon või seda tagav süsteem Vasak ajupoolkera Parem ajupoolkera Nägemissüsteem Tähtede, sõnade tajumine Keerukate geomeetriliste kujundite ja nägude tajumine Kuulmissüsteem Keelega seotud häälte tajumine Keelega mitteseotud häälte, muusika tajumine Somatosensoorne (keha- Pole teada Keerukate kujundite taktiilne äratund mine
väikeaju – silmaliigutused, tasakaal, liigutuste koordineerimine ja paiknemine ruumis, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. KNS: keskaju Tectum – silmaliigutused, kuulmisega seotud refleksid jm Tegmentum – punatuum (käeliigutused, roomamine), dopamiinergilised juhtteed, KNS: otsaaju (sagarad) kõige paremini arenenud ajuosa Frontaal e otsmikusagar –tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Parietaal e kiirusagar – sensoorse informatsiooni töötlus, vahendam, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Temoporaal e oimusagar – auditoorne korteks, keel, emotsioonid, lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlem, mälu, otsustam Oktsipitaal e kuklasagar -. Nägemine, visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. KNS: eesaju Limbiline süsteem (mandelkeha) – motivatsiooniga seotud käitumised, mälu, emotsioonid Talamus – vahendab kogu sensoorset infot (v.a
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorga
Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema jaoks mingisugune mõte,tähendus, sisu. Äratundmine mäluta mõeldamatu ning seisneb hetkel vastu võetava paigutamises olemasolevate mälukujundite hulka Üldistav toimub objekti rühmitamisena mingi suurema grupi hulka Eristatav toimub üksiku eraldamisena grupist Taju valivus selektiivsus. Selle all mõistetakse esemete või tajuvariantide eraldumist üheaegselt mõjuvate esemete/nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Objekt ja foon selgemini eristuv on objekt, tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat on foon Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim apertseptsiooniks (ntx vilunud maletajale sisaldab hetkel tajutud maleseis rohkem kui algajale) Püsiv apertseptsiooni vorm Ajutine apertseptsioonivorm, mis on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv)
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasugus
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse vä
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks – ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid
kesk-, vahe- ja suurajust. Seljaaju läheb üle piklikajuks ANS(automaatse ns) regulatsioon, kontrollib eluliselt olulisi reflekse - hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid
ja keskkonnale. Suheldakse nüüd lisaks ka emotsioonide kaudu. Ebameeldivat emotsiooni välditakse jne. Grupisuhted on üsna erinevad ning see. Juhtiv printsiip on heaolu ja mõnu ning ebameeldivuse vältimine. Suhtumine maailmasse on subjektiivne –seda juhib emotsioon. Kõrgeim tase on ratsionaalse aju tase, mis võimaldab intellektuaalset kohanemisviisi ja käitumist. Üldiste põhimõtete omandamine ja ühiskonnaelu printsiipide tajumine. Inimene omandab ühiskonnaelu normid. Kui kõrgema taseme süsteem on häiritud (nt üleväsimuse seisundi tõttu, alkoholi toimel jne), võimaldab see aju madalamatasemelistel süsteemidel esineda, sest enesekontrolli pole. Seega võib inimene muutuda kas üliemotsionaalseks (lingviline) või taanduda täiesti baasreaktsioonidele, muutudes reptiivseks. Aju mikrotase Neuronid tagavad info vastuvõtu, säilimise
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
VAA lapsed otsustavad kaugel oleva auto kohta, et tegemist on mängumudeliga. Ehk siis taju konstantsust ja ebapiisavust on ka tuvastatud ÜÕR ehk siis VAA puhul ka. Mida tõsisema VAA on tegemist, seda suurem on tõenäosus, et lapsed niisugustes otsustes võivad eksida. Üldiselt taju konstantsus on iseloomulik VAA lastele, päris desorienteeritud ei ole. Aeg-ajalt võõrastes olukordades võivad nad eksida, kui tajulisi otsuseid peavad tegema. Aja-ruumi suhete tajumise probleemid. Tavaarengus on ka lastel raskusi võrreldes konkreetsete asjade tajumisega. See, mis ajavahemik on tund ja kui palju on 30 sekundit, mis nende vahel on, mis nende erinevus on selle tajumine ja arusaamine võtab arengus pikalt aega, kuni lapsed hakkavad aru saama, mis on homme, täna ja ülehomme, kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
........................................................................................................45 Sotsiaalse õppimise teooria..................................................................................49 Piaget........................................................................................................................50 Kohlberg...................................................................................................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid.........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
