Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Täissõnameetod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaartide, täissõna, täissõnameetod, tegusõna, laused, kiida, omadussõna, näidatud, põnev, sõnakaardid, tegusõnad, omadussõnad, väljendid, lausetes, väikelapsed, ameerikast, soodne, õpetamist, intellektuaalne, muust, vaheldumisi, sõnamäng, sõiduvahendid, eelistused, toetav, raamaturiiul, sunni, tasuks, lapsevanem, vahendiks, veenda.....................................................................9 Teine aste enda kohta käiv sõnavara................................................................. 10 Kolmas aste kodu sõnavara............................................................................... 11 Neljas aste lauseehituse sõnavara .....................................................................12 Viies aste mõtteterviku moodustavad väljendid ning laused............................ 14 Kuues aste tõelise raamatu lugemine................................................................ 14 Seitsmes aste tähestik........................................................................................14 VEAD, MIDA VÄLTIDA........................................................................................... 16 MIDA PEAKS TEGEMA............................................................................................17
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle
Minu unistuseks on see, et minu mängust kunagi saaks on-line arvutimäng, et iga laps saaks kodus ise seda mängu mängida. Mängu arengukohton teha nii, et pildid oleksid mitte joonistatud, aga nagu päris mänguasjad, et lapsed saaksid need katsuda. „NUMBRITEGA TALVERÕÕM“ Mäng on mõeldud 3-5 aastastele lastele. Mäng on matemaatiline ja samas julgustab lapsi varakult lugema. Mäng koosneb numbritest 0-10 ja kaartide vastaskaartidest, kus on igale kaardile vastav arv lumehelbeid. Kõik kaardid on erinevad, mis arendab lastes omakorda rühmitamist ja paari panekut. Kaartidele, kus on olemas number, on vastav arv täppe, et laps saaks aimu ja kirjatähtedes kirjutatud number näiteks (6 . . . . . . KUUS) Mängu saab mängida üksinda kuid ka sõpradega, jaotades kaardid ära ja hakates järjest küsima enda pakis olevaid numbreid. Anastasia Filipenko Klõ-11
soovini laotud sõnu ka kokku lugeda. Esemetele õige sildi juurdeasetamine. Vasakult paremale. Kasutatakse vaid kirjatähti. Järgmine raskusaste: sildid ja pildid. Vasakult paremale. Laps taipab ise, et on eksinud, kui viimane silt ei leia õiget kohta. Õpetaja innustab last loetud sõnu harjutuse lõpus üle kordama. Kui kõiksildid onilusas rivis esemete (piltide) kõrval, tunneb laps õpitust tõesti heameelt. Raskusastmelt järgmiseks on suured (22 x 26 cm) kaardid piltidega. Kaartide taga on ümbrik väikeste sõnasiltidega. Igal kaardil on 6 pilti, laps asetab sõnasildid piltide alla vabaks jäetud kohta ridade vahel. 9 x 26 cm ribadele onkirjutatud kaunikäekirjaga üksteise alla lihtsamaid sõnu. Lapsed armastavad neid ribakesi uurida ja neilt sõnu lugeda. Trükitähti ei kasutata. Kogu lugemismaterjal on kirjutatud selgelt kirjatähtedega (väikeste tähtedega nagu c, n, s, mitte C, N, S). Väikesed raamatukesed paber suurusega 6 x 17 cm õmmeldakse keskelt
veeres kapi alla). Teine eesmärk on õppida muutma lauseid kontekstisidusateks. Näiteks: Kari sõi karjamaal. Suured kased kasvasid karjamaal. Karjane jalutas kaskede all. —> Kari sõi karjamaal. Seal kasvasid suured kased. Nende all jalutas karjane. Seega järgneb baaslausete omandamisele muuteoperatsioonide õppimine, mis võimaldab kasutusele võtta keerulisemad kontekstivälised ja seejärel kontekstisidusad laused. Tekstikäsitluse objektiks on tekstiloome- ja tekstitajuoperatsioonid. Eraldi käsitletakse dialoogi, ahelseostega ning paralleelseostega teksti. Põhjusteks on loome- ja tajuoperatsioonide erinevus, mis tuleneb nimetatud tekstitüüpide struktuurist. Emakeeleõpetuse töökorraldust abiõppes iseloomustavad järgmised tunnused: kontsentrilisus, õpitegevuse erinevused sõltuvalt kooliastmest (I-V ja VI-IX) ning etappidest
- väänuta suud, - liiguta hääletult huuli, - köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid. SÕRMEMÄNG · Hoia last süles või pane ta selili. · Pista oma nimetissõrm talle pihku. · Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks. · Iga kord, kui ta sõrmest haarab, kiida last. Ütle näiteks: "Küll sa oled tubli laps!" või "Küll sa oled tugev!" UURINGUTE ANDMETEL aitab esemete järele küünitamine arendada silma ja käe koostööd. See mäng tugevdab imiku käsi ja sõrmi ning arendab jälgimisoskust. TUNNE JA TAJU · Silita lapse kätt erinevate kangastega. Alustuseks sobivad siid, villane ja frotee. · Võimalda lapsel haista erinevaid lõhnu. Õues nuusutage lilli, toas katsetage näiteks värskelt kooritud apelsiniga.
) Suheldes lapsega, kellel on raskusi võõrkeeles väljendumisega, võiks meeles pidada järgmist: · Ole tähelepanelik kuulaja, tee pingutusi ka vigasest kõnest arusaamiseks. · Anna tagasisidet, nooguta, naerata, näita igal viisil, et kuulad ja püüad aru saada. · Püüa rääkida aeglaselt ja selgelt. · Rääkides vaata lapsele otsa, et ta saaks näha ka näoilmet ja suu liikumist · Kasuta zeste ja miimikat. · Julgusta last rääkima, kiida teda edusammude eest. · Meeles tuleb pidada, et võõrkeeles rääkimine väsitab last palju rohkem kui emakeelne suhtlus.(1998, 4) 1.3. Eesti ja vene keele võrdlus Keelevigadel on sageli oma kindlad põhjused. Eesti ja vene keel kuuluvad eri keelkondadesse- eesti keel soome-ugri, vene keel indo-euroopa keelkonda. Põhilisi probleeme tekitavaid seiku: · Venelastel on eesti keeles raske hääldada häälikuid, mida märgivad täppidega tähed (ä,ö,ü).
· lausemalli valik sõltub; ettekujutus situatsioonist, mallide valdamine · sõnajärg lauses ; eriti atributiivsete suhete puhul (poisi kott vs kotipoiss) · sõnavormid mälus valmis ja midagi tuleb ka moodustada. Muuteoperatsioonid · semantiliste elementide asendaine keele reaalsete üksustega · Obligatoorsed saadakse tuumlause/baaslause (ainult kohustuslikud asjad, lühendada ei saa) · Fakultatiivsed; saadakse tuletatud laused nt baaslausete ühendamine, sisestamine sõnade asendamine, ringipaigutamine, kustutamine sõnavormi muutmine sõnade liitmine ja tuletamine keerulise süntaktilise struktuuri asendamine lihtsamatega LAUSED: baaslause(ainult obligatoorsed), vähelainedatud lihtlause(erineb keerulisest vabade laiendite arvu poolest, 1-2 vaba laiendit), koondlause(loetelu, korduvad lauseliikmed, tekib baaslausete
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
Väikseim keel on 12 märki ja suurim 85 foneemi. Eesti keele oma foneemid on eesti keele omatähed mitte võõrtähed. Kõneorganite muutmisel muutuvad helid, sellepärast saadetakse logopeedi juurde. Neid foneeme, mida meie keeles pole, on meil raske omandada ning see teeb sellest arusaamise raskeks. Me võime tuttavad helid ära tunda. Nt eesti keeles ei ole ühtegi sõna- mis hakkaks tl täheühendiga. Samas aTLas on ja selle oleme me suutelised ära tundma - teame, et see on mingisugune kaartide kogum. Foneemihääldus buss- puss, sõltub sellest kus asub sõna ühend- laps- lapsed · Morfeemid (morphemes) on kindlad foneemide järgnevused, väiksemad keeleühikud, mis kannavad mingit tähendust. (sõnajuur, tunnus, muutelõpp), sellel rajaneb sõnade ja sõnadest lausete moodustamine. Kannavad sõnatähendust- sisu ja tüvemorfeemid- ühesilbilised sõnad. Funktsioon morf- gramm eesmärkidel
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle Vastsündinu nägemistaju pole veel täiesti välja arenenud: näevad vastsündinud u 30 cm kaugusele (imetava ema näeo kaugus) Nad eristavad hästi eredust ja värve ning suudavad silmadega jälgida liikuvaid esemeid Vastukaaluks vastsündinu suhteliselt arenennud sensoorsetele võimetele on imikutel algul vähene kontrollvõime kehaliste liigutuste üle. Nad siputavad kohmakalt ega suuda pead püsti hoida. Kuid neil on hulk tähtsaid reflekse, sealhulgas ka haaramise
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Et kõne areng sõltub kognitiivsest arengust. Piaget ütles et tuleb intellekti ja siis tuleb kõne, nüüd teatakse, et need on omavahel seoses, üks müjutab teist, mitte, et intellekt mjutab kõne aint. Tegevusskeem , nt situastioon andmine kellelt kellele mida antakse. Kujultus nendest situdest peab olema baas, et kujuneksid lausemallid. ET jõuda keeruliste ütlusteni, on vaja neid kombineerida./muuta. Ehk lausete ühendamine, nt see toimus aias. Siis liidetakse laused. L. Võgotski. Loome algab motiivist, mille põhjal kujuneb mingi mõte, järgneb mõtte vahndamine tähendustega, mille põhjal valitakse sõnavormid. Ja siis nagu tähendus moodiusytab silla sõnade vahel. Et sõnatähendus areneb edasi! Ehk tähenduse ja mõtlemise vorm on omavahel vastasikkuses seoses. Tähendus on mõtlemisvorm, et mis tähendusi ma kasutan, kas verbaalseid teabeütlusi või kujutlusi. Mõte on tervik, aga kui küneleme, siis on vaja muuta see tervik lineaarseks
Tahab vannis olles sind aidata ja ise hambaid pesta. Meeldib väikeste ülesannete täitmisega kaasnev vastutus. Võib sinu eemaldudes mõnda aega nutta, aga kui sa jälle vaatevälja ilmud, jätab peagi järele. Võib võõraste inimestega häbelik olla. Oskused 25.-30. elukuul Õppimine · Ajast arusaamine avardub. Teeb vahel mõistetel "täna" ja "homme". · Tunneb talle näidatud fotodelt ennast ära. · Januneb uute, koduväliste kogemuste järele ja naudib käike uutesse kohtadesse (näiteks loomaaeda). · Tänu vilkale kujutlusvõimele ning võibolla ümbritsevast maailmast arusaamise väljendusena omistab elututele objektidele inimlikke omadusi. Võib olla mures, et tema lemmikmänguasi kurvastab, kui ta selle üksi koju jätab. Sotsiaalne ja emotsionaalne tasand
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
aga lapse kõneoskust. Maimiku sõnavara kasvab pidevalt juba loomulikult, kuid ikkagi saab veel aidata tal vestlusoskust arendada. Paljude laste jaoks on lemmik mänguks selles vanuses, kui mänguloomad nendega räägivad. Minule endale meeldis selles vanuses vanaemaga metsas käia ning puude ja põõsastega rääkida. Lapse sõnavara saab suurendada ka 23 temaga rääkides tehes laused pikemaks näites selle asemel, et ütelda ,,Tõsta see üles" võiks ütelda ,,Tõsta see mänguasi põrandalt üles". Kaheaastast võik ergutada rääkima oma elust, mis ta päeval tegi. Lastele väga meeldib jutustada mida nad tegid päeval. Uute sõnade õppimiseks on hea kasutada näitlikust. Näiteks kui ütled, et see koer on väga väike, siis pane käsi madalale. See aitab lapsel palju paremini sõnade tähendust meelde jätta. Lapsed kasutavad väga tihti
agrammatism (aknat pro akent; õmbletakse pro õmmeldakse; noasid, tähesid), valdavalt esineb kõnes siiski morfofonoloogiline agrammatism. Süntaks. Võrreldes muude valdkondadega ilmneb Laural süntaktilistes oskustes enam probleeme. Võib öelda, et süntaksi puhul on peamiseks probleemiks lauseloome, mitte lausete tähenduse mõistmine. Lauseloomes tekivad Laural raskused grammatilise struktureerimise etapil, kui on vaja moodustada keelenormile vastavad laused, st vaja on valida lausemall ja täita see sõnavormidega ja järjestada need. Süntaksit uurivates ülesannetes ilmnes kõige vähem raskusi pöördkonstruktsioonide mõistmise (lisa 7, ül 5.1) ja sõnajärje muutmise (lisa 7, ül 5.5) ülesannetes, nende ülesannete tulemused jäid EK normi piiresse. Tulemus jäi alla EK normi lausete järelekordamise ülesandes (lisa 7, ül 5.3) ja võrdluskonstruktsioonide moodustamise ülesandes (lisa 7, ül 5.4). Täpselt
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Nii saad teada, kas laps saab aru, mida ta kodus tegema peab või mitte. Et vältida järgmisel päeval vastust ,,ma ei osanud teha", tuleb kõik läbi rääkida, et nad oskaks seda kodus teha. Tunni lõpetamine: siia kuulub ka laste hindamine. Hinnet tuleb lapsele alati põhjendada. Lisaks hindamisele on väga viisakas kui tunni lõpus annad kõigi laste tööle hinnangu. Nt: sina olid väga tubli, aga sina pead veidi rohkem pingutama jms. Aga ära kiida last selle eest, mida nad pole ära teeninud.. võib ka öelda nt ,, täna olid sa väga rahutu". Algajal õpetajal (ja ka praktikale tulles) tuleb olla alati tagavaraks ülesandeid, kui ettevalmistatud tund saab tehtud aga aega on veel üle. Ka lisa ülesanne tuleb panna konspekti kirja. Kodust tööd tunni lõpus tegema hakata pole mõttekas. See las jääda koduseks tööks et harjutada töö tegemise harjumust. Mõtle parem välja mõni muu teemaga haakuv ülesanne.
09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat." [WWW]http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20 Inimesel on kaks silma, et ta võiks vaadata samale asjale pisut eri nurkade alt, et tekiks sügavusmõõde/ J.Sarasvuo.24 Tekst võib jääda lugemisel ebaselgeks mitmel põhjusel. Esiteks võib tekstis olla lugejale palju arusaamatuid sõnu. Teksti laused võivad olla keerulised ja lugeja peab palju vaeva nägema neist arusaamiseks. Lauses võib ka olla mitmetähenduslikke sõnu, mille tõttu võivad tekkida väärseosed. Autor hoolitseb ka selle eest, et lugeja ei saaks kõikidele oma küsimustele vastuseid muude allikate poole pöördumata, seepärast lisatakse selgitusi, tutvustusi, suunates nii infot ise juurde otsima, millest saab alguse harjumus, elustiil. 2.3. Lugemine kui kultuur Lugemine on kultuur, mis ühendab inimesi
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune ettekujutlus, et tuul on selline asi, mis vahel puhub ja vahel ei puhu. Aga tuul on olemas eraldi puhumisest. Seevastu nendes indini keeltes, millele pöörasid tähelepnu Sapir ja Whorf, on loodusjõudude
iseloomuliku visuaali sees, on ühtlasi ka väga tugevate aistingute käes: ,,Tajutava mõtestamine, selle tähenduseni jõudmine on aga aeganõudev, sest eeldab seoste loomist aju teiste keskustega. Kui aga selleks aega ei jää?" (Oja, 2011, 14). Liigne telerivaatamine võib mõjutada ka lapse suhtlemisoskust ja keeletaju. Kraavi arvates võib põhjuseks pidada matkimist: ,,Ja muidugi televiisori sõnavara on piiratud, seal ei ole midagi parata. Need laused on piiratud. Ja seda kindlasti ka suuremate laste puhul. See, mida nad loevad ja missugused sõnad, millised väljendid 7 sealt tulevad see ei ole mitte see ilus ja rikas emakeel, mida me tahaksime." (samas, 14). TV kontrollib lapse aega, tähelepanu ja harjumusi. Kogu see protsess nõrgestab isiksuse loomulikku arengut ja võib kahjustada ka iseloomu kujunemist.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.........................................................................
Mis temaga juhtus? Kas saime teada, miks Uku kukkus? Miks ta 4. Igava ja kukkus? huvitava jutu võrdlemine Kas see jutt oli huvitavam kui eelmine või täiskasvanu igavam? Miks? toel Kokkuvõte: Huvitav jutt ongi selline, kust me saame teada, millal, kus ja kellega tegevus toimus. Juhtub midagi huvitavat, kummalist või põnevat. 5. Teksti On tähtis, et laused on jutus õiges teistkordne järjekorras, sest muidu ei saa aru, millega tajumine: lugu algab, mis vahepeal toimub ja millega pildiseeria lugu lõpeb. järjestamine Siin on selle jutu kohta pildid. Pane laual eelnevalt olevad pildid õigesse järjekorda. Tubli. kuuldud jutu Vaatame pilte lähemalt. alusel, teksti 1. Siin on esimene pilt. Kuula, mida ma teistkordne räägin esimese pildi kohta. esitamine Oli ilus suvepäev
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
suuremaid muresid ja probleeme, kui sellised muutused. Me ei vaja hetkel muutusi, mida me põhjendada ei suuda, mille kasutegur on meile tänaseks päevaks arusaamatu. Muretsegem pigem laste tuleviku pärast – kust tuleb meile edaspidi uus ja haritud, kvalifitseeritud tööjõud alusharidusse, kes alushariduse kõrget latti hoiab. Üheksakuuselt lasteaeda igailmaga õue (Õpetajate Leht 10.10 2014 M.Kirsipuu) Loetud artikkel tekitas minus vastakaid arvamusi. Põnev oli lugeda Eesti ja Soome alushariduse erinevusi kuid samas tekitas artikkel ka palju küsimusi.Kas lapse 9-kuuselt lasteaeda viimine on ikka õige? Räägime ju pidevalt, et lapse jaoks tuleb leida aega.Väike laps vajab eritiema toetust ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga
Valetamine kroonilise valetamisena on noorukieast peale probleemse käitumise liik, mis tavaliselt koos teiste probleemidega, nn hädavale ka puberteedieas oleva lapse puhul, kui teised ei pea teda soosikuks jms. Kui teiste probleemidega komplektis. 8 Tegelemine: Silm silma vastu kohe seadma. Valetasid, see pole ilus! 12-aastane Sa valetasid. See pole ilus! Mida lähedasemad suhted, siis seda paremini mõjuvad ka need lihtsad laused. VARASTAMINE Tahtlik luba küsimata teadlikult teiste asjade võtmine või nende varjamine ja peitmine. Alla 3-4 Võtavad luba küsimata teise asju, peidavad. Siis milles asi? Nad ei varasta. Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
annaabi.ee 
