Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Täiskasvanu ja lapse vahelise usaldussuhte olulised eeldused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piire, asendada, lastes, niisiis, tekiks, eelduseks, kasvatusstiil, loogika, põhjendus, karistamine, teeks, rahulolematus, emotsionaalsed, saavutatakse, perekonnaliikmete, enesekindel, tunnevad, pereliikmed, seadmine, toetamine, tunnustuseKUIDAS SEADA LASTELE PIIRE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 1.1 Kes saab piire seada.......................................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine .................................................................................................
emakesksuses (ibid.). 1.4 Vanemate tähtsus lapse kujunemisel Teada tõde on seegi, et kõige olulisemad inimesed lapse isiksuse kujunemisel on tema vanemad. Nende olemasolu või puudumine mõjutab lapse kujunemist ja tema elu täiskasvanuna tugevamal määral, kui tahetakse tunnistada. 13 Isal on omad ülesanded lapse kujunemisel ja emal omad. Kumbki vanem ei saa teist asendada. Soolise identiteedi kujunemisel samastub laps oma samast soost vanemaga. Vastassoost vanemat vajab laps selleks, et saada selgeks oma soo väärtused ja õppida looma suhteid vastassooga. Ema on tüdrukule mudeliks, milline naine on ja kuidas ta erinevates olukordades käitub. Isaga suheldes õpib tüdruk ennast kui tulevast naist väärtustama. Isapoolne tunnustamine ja tähelepanu mõjutavad tüdruku arusaamist iseendast tüdruku ja naisena. Kui isa suhtub tütresse armastavalt
käitumisnormidega ning eelkõige õpivad suhtlema korrektses emakeeles. Paljud Komenský mõtted ja arusaamad on kirjas ka meie lasteaiaõpetajate „piiblis”, koolieelse lasteasutuse seaduses. Õpetamise metoodikast kõneldes rõhutab Komenský, et õppetöös on väga olulised järjepidevus, organiseeritus ja kord, mis aitavad aru saada õpitava sisust. Õpetaja peab püüdma muuta õpetatavat atraktiivseks ja huvitavaks, et lapsel tekiks kuuldu vastu huvi. Õpetaja on eeskuju. Rousseau - rõhutas lapse loomulikule arengule vastavat haridust, kus laps saaks on omapärasel viisil näha, mõelda ja tunda. Kasvatus peab vabastama inimeses olemasolevad potentsiaalid. Rousseau tähtsustas lapsepõlve ainulaadsust ja isikupära. Laps kui looduse õpilane. Pestalozzi - Pestalozzi pedagoogika lähtub protestantismi ideedest ja on kristlik. Pestalozzi sai oma meetodi väljaarendamisel palju mõjutusi Jean-Jacques Rousseau'lt
Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad vanemad neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad: · Ei saanud aru, millal on küllalt · Omasid nõrku sotsiaalseid ja isiklikke piire 7 · Olid vastutustundetud · Mõistsid valesti oma õigusi · Usuksid ja tegutsesid maailma nabana, olid peres domineerivad · Nende vanemad ei oodanud, et nad täidaksid kohustusi · Nad ei pidanud õppima neid oskusi, mida teised lapsed · Reeglid puudusid täielikult · Vanemad andsid liiga palju vabadusi
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata.
haavatav välismaailma poolt tekib ka teistes vanustes vanemate surve (eesmärgid) muud tegevused ja mõtted KOLMAS SEMINAR Kliiniline intervjuu - lõpetamata lausetega vestlustehnika, mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Kuna lapsele näib, et kuu liigub koos temaga, siis hindab ta seda kui tegelikkust. Hiljem aga, loogika arenedes, distantseerub laps konkreetsest vaatepunktist ja õpib eristama seda, mida ta näeb, sellest, mida ta teab. Piaget' tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipurleerides. Et saada aru, kummas anumas on rohkem vedelikku, kallab ta seda ühest anumast teise. Noorukid püstitavad hüpoteesi, et lahendada teaduslikku probleemi. Piaget toonitas lapse
novembril Esimene allikas Kõiv 2006 Lapse väärkohtlemist tuleks vaadelda laiemas kontekstis- perevägivalla ühe osana. Perevägivalda käsitletakse kas kolmest (lapse-, elukaaslase ja vanuri väärkohtlemine) või neljast (lapse-, partneri-, vanuri ja õdede-vendade väärkohtlemine) vormist koosnevana. Kõik need võivad olla omavahel seotud aga võib olla ka nii, et perekonna funktsioneerimise probleemid võivad olla ka laialdasemad (vanemate konfliktid, nende kiindumussuhted lastega, kasvatusstiil mõjutavad teineteist vastakuti).Kui laps kogeb varajases eas väärkohtlemist, siis on ilmselt lapse-vanema kiindumissuhtes häireid ning lapsel võib olla ka hilisemas eas ebaturvaline kiindumussuhe. Lapse väärkohtlemine on üks agressiivsuse vorm. Agressioon- ühe inimese poolne kahjustav või destruktiivne käitumine teise suhtes, kusjuures inimene, kes on sellise käitumise objektiks, ei taha niimoodi koheldakse.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
2. Tee, räägi või algata alati midagi head 3. Ära veereta teiste peale seda, mida sina pead tegema 4. Mida võid teha täna, ära lükka homse peale 5. Mis on vaja lõpule viia, seda ära tee mitu korda ümber 6. Alustatu vii alati lõpule. J. Locke (1632-1704) Inglise filosoof Tema ütles, et me ei kasvata lastest õpetlasi, lapsed peavad õppima seda, mida eluks vaja läheb. Inimese meel on tabula rasa. Õige õppimine käib nii, et lastes äratatakse huvi ja antakse suund ,et ta oleks võimeline ise õppima Kõik inimesed on võimelised tõe otsinguks Kasvatuse seos käitumisega kasvatust saab kontrollida/allutada mõistusega. A.H. Francke Saksamaa pietist. Väga range, karistati palju. Rajas erinevaid koole lastekodu, vaestekodu. Sealt sai alguse laiem lastekodude levik ja põhimõtte liikumine. Valgustus (18.saj Euroopa) Sotsiaalpedagoogilise mõtte levik on seotud valgustuse ideega:
avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski! Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema, mida lapsed suudavad. Samas on mitmemõõtmeline maailm äratanud lastes endas tugeva mina-teadvuse, mida enam pimesi kuuletuma ei pane. Vabanemine mitmetest kultuurilistest painajatest lubabki lastel ilmutada oma tahet, tajuda end täiskasvanuga võrdsena, näha asju eelarvamus vabalt ja mitte leppida reeglitega. Arvutiajastu eelistused kuuluvad paindlikule mõistusele, mitte inimest raamides hoidvale traditsioonile. Tegelikult on indigolapsed kogu aeg siin olnud. Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust
ohtlikud süsteemi püsimajäämisele, et süsteem toimiks mingite aktsepteeritud parameetrite raamides. Nt paarisuhtes antakse mõista, milline käitumine ohustab neid kui paari; sama toimib vanemate-laste suhetes (vanema ülesanne on kohandada last kultuurikontekstiga, õpetada norme jms). - Negatiivse tagasiside viisid võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed - Negatiivne tagasiside on vajalik, et hiljem probleeme ei tekiks - Negatiivne tagasiside kohandab inimest kontekstiga, „lõikab ära“ need käitumise osad, mis konteksti ei sobi. Tuleb küsida: kas normid on antud kontekstis adekvaatsed? Kust on need pärit? Olukorra muutudes jäävad vanad normid kitsaks, neid tuleb laiendada (nt erinevatele arenguperioodidele üleminekul). - Hakkab toimima positiivse tagasiside mehhanism, mille ülesanne on lõhkuda senised käitumis- ja
Uuringutest tuleb välja, et mingis vanuses on tüdrukud kindlasti poistest ees. Hilisemas vanuses need erinevused hakkavad vähenema. Poisi arengule ei peaks niipalju tähelepanu pöörama, tüdrukud peaksid varem hakkama rääkima (räägivad rohkem, kalduvad ka ise rohkem rääkima, mängud on teistsugused kui poiste omad). Tüdrukud armastavadki selliseid mänge, kus tuleb sageli teiste inimestega suhelda nt kodumängud. Samas tihti pole väga rangeid soolisi piire just mängude osas. Tüdrukute sõnavara on just ekspressiivsuse osas suurem. Eesti keeles tulevad just poiste ja tüdrukute erinevused eriti välja. 1/3 poistest hakkab vara rääkima, tüdrukutest hakkavad vara rääkima 2/3. Hilja hakkavad poistest rääkima 2/3, tüdrukutest 1/3. Kõne arengu aeglustumine: Kaheaastasel (24kuud) võiks olla alla 50 sõna (vahel alla 30). Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem.
· küllastumine negatiivne korduv praktika. · üleparandamine meetod jaguneb kaheks: (1) taastamine ja parandamine; (2) positiivseks praktikaks (kohase käitumise kordamine. Eesmärgiks on esimesel juhul õpetada vastutama enda rikkumiste eest ja sellele eelnenud olukorda taastama ning teisel juhul aktsepteeritud käitumise kinnistamine. · süstemaatiline desenisbiliseerimine - · karistamine karistamine ei tohiks olla peamine kasvatusmeetod ja peamine sekkumismeetod. Viis põhjust, miks karistamisel (füüsilisel eelkõige) pole mõtet: (1) karistamise tagajärgi ei saa ette aimata. Laps võib karistusele reageerida ettearvamatult. (2) karistamine tekitab lapsel alandust, 14
Wallerstein kirjeldas kolme etappi lahutusprotsessis: o Aktuutne etapp, mis kestab üljuhul 2 aastat ja milles emotsionaalselt ja füüsilislet eraldutakse. o Üleminekuetapp, milles kumbki vanem kogeb oma eraldi elu luues tõuse ja mõõnu. o Abielujärgne etapp, milles kumbki banem on loonud uue elustiili üksikvanemana või abiellunult. Karm füüsiline karistamine ja laste ahistamine. · KARM FÜÜSILINE KARISTAMINE laste füüsiline karistamine on valdkond, mille suhtes ühisele arvamusele jõudmine on väga keeruline. Kas on vastuvõetav kui vanem karistab last füüsiliselt, väiteks teda lüües või laksu andes? Mõnedes riikides on seadusega keelustatud keahalise karistuse tekitamine. · LASTE AHISTAMINE mõned lapsed kogevad ilmset füüsilist ja
loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma harjumusi ja traditsioone ei ole vaja kujundada, neil pole mingit põhjendust kasvatus selle sõna traditsioonilises tähenduses on nonsenss karistmine ja premeerimine on manipulatsioon, mis kaotab usaldussuhted autoriteet sünnitab allasurutud ja austuseta põlvkonna päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm!
Nt 16-a noormees. ,,Pead ise triiksärgid triikima", aga talle pole õpetatud varem triikimist. Kust ta seda oskama peaks? 6. Väsimus. Eriti päeva lõpus. Igavusest väsimine, võimetele mittevastavad rasked tööd. Lapsed on väsinud hommikuti, peale söögivahetundi. Nädalapäevade lõikes tõuseb esmaspäevast neljapäevani. Õppepäev viimastes tundides väsinud. Distsipliini on kahesugust: 1. Kontroll pealesunnitud allumise abil ja karistamine. 2. Enesekontrolli korrigeeriv ja tugevdav kasvatus. Teatud määral kasutatakse mõlemat. Arenguliselt nii. Väiksel lapsel rohkem 1. Puberteedieas peaks 1 ja 2 võrdsed olema ja 2 järjest suurenema. 6 Struktuur peab klassiruumis olema. - Kindlad ja selged reeglid. Välja töötada koos lastega. Reeglid peaksid olema positiivse sisuga. ,,Ära jookse! " EI! ,,Jaluta!"
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
pehmed jooni. 12 Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine. Vaja on positiivseid kasvustiimuleid. kasvule on tüüpiline aeglus (retardatsioon) kasvule on tüüpiline mitmetasemelisus. Kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, vaimne) kasvule on omane, et kasvav inimene saab vähehaaval oma kasvuprotsessi teadlikuks. Tal areneb eneseteadvus ning koos sellega hakkab kasvatus asenduma enesekasvatusega. Õppimine Õppimine on seesmine protsess. Õppimine on inimesele hädavajalik. Õppimist võib määratleda
täna tegelikult kogu ühiskond. Internetti ei tohiks käsitleda kui inimeste eraldajat, agressorit, halva vallandajat. Vastupidi, tegu on võrgustikuga, mis ühendab inimesed üle maailma vaid silmapilguga. Millal varem on olnud lastel võimalusi suhelda ja leida mõttekaaslasi näiteks teisest Eesti või suisa ilma otsast. Selle positiivse trendi juures on mõistagi ka ohte, kuid neid on võimalik endale teadvustades vältida. Samamoodi olen seisukohal ses osas, mis puudutab internetti kui lastes agressiivsuse võimendajalt. Kindlasti jagub äärmuslikke näiteid, kus internetimäng või vägivaldsed videoklipid võivad veel väljakujunevale lapsele anda suuna agressiivseks käitumiseks. Samas leian, et agressiivsuse kui sellises ei saa süüdistada internetti kui põhjustajat. Pigem leian, et lapse vägivald vallandub probleemist, kui ta on tõrjutud, häbistatud, alandatud, kiusatud ning keegi seda probleemi ei märka. Sarnaselt Viljandis aset leidnud juhtumile, kus õpilane tulistas
tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik. · Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt. Klassi füüsiline keskkond Soovitused õpetajale: · klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne · seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele · jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid · kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi · kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad · mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule- kui on tund üles ehitatud mingile ühele tehnilisele vahendile, siis peab olema varuvariant juhuks, kui tehnika veab alt vms.
kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indi
- vanema käitumine - vanemate uskumuste süsteem Maccoby & Martins (1983) vanemlike stiilide mudel kahedimensionaalne lähenemine: 1.reageerivus (responsiveness) 2. nõudlikkus (demandingness) -rangus (restrictiveness)- nn. psühholoogiline kontroll -kontroll (firm control)- nn. käitumuslik kontroll Vanemliku stiili defineerib: vanemliku kinnituse juhuslikkus vanemate poolt esitatud nõudmiste hulk ja tüüp Autoriteetsed vanemad: Lapsed ja vanemad teavad oma piire, reeglid on paigas, vanemad on tundlikud lapse tunnete suhtes. Laps on partner st. koostöö ja kokkulepped, mitte ei tõsta last täiskasvanu tasemele nõudlikkus- kõrge reageerivus- kõrge Autoritaarsed: Piirid olemas, kuid lähtuvad vanemast, sensitiivsus madal nõudlikkus- kõrge reageerivus- madal Lubav-järeleandlik (indulgent): Nunnutajad, vabakasvatus, pole mingeid piire nõudlikkus- madal reageerivus- kõrge
küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks, mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele J.Piaget 1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring A.Binet: Binet`-Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi. Rõhutati täpsust J.M.Baldwin - geneetiline loogika, hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud. Lapse areng on seotud nii keskkonna kui ka bioloogiaga. Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei tähenda midagi. On põhimõtteliselt kontrollitavad
Tekivad mingisugused kaitsemehhanismid ja see algne tung ei ole enam nii tugev. See ei ole mitte ainult inimesele omane, vaid see on selline elusloodusele omane üldine tunnus või omadus. See on tung kasvada, laieneda ja areneda. Inimloomuse puhul võtab see täiestumise ja eneseteostuse vormi. ROGERS Peetakse 20. sajandi üheks psühholoogia klassikuks. Tema õpetus, mille ta lõi on kasvanud ka väljapoole psühholoogia piire. See on mõjutanud pedagoogika ideid ja juhtimisteeoriat. Ta kasvas väga religioosses peres ning lapsepõlves oli Carl Rogers üksildane. Kompensatsiooniks sellele, et ta ei saanud eakaaslastega suhelda, sukeldus ta õppimisse. Tal oli tunne, et ta ei leia kohta inimeste maailmas. Humanistlikus koolkonnas kasutatakse sellist mõistet nagu elujõud ja eneseteostuse tendents. Arvatakse, et see on elusorganismi sisse kodeeritud. See on soov realiseerida oma potentsiaal.
Kui aju keskkonnast infot ei saa, siis jätked ei arene välja. Kui ilmajäämine infost on lühiajaline, siis võivad jätked ka hiljem tekkida. Kui aga kriitilised perioodid on möödas, ei ole see enam võimalik. o Hoogustub müolisatsiooniprotsess müoliinirakkude teke, hoogustub peale sündi. Närvijätked pakitakse sisse, vajalik selleks, et ei tekiks seoseid närvirakkude vahel seal, kus neid vaja ei ole. o Uute seoste kujunemine ajukoores o Seoste täpsustamine ja diferentseerimine 4. Psüühiliste protsesside arengu seaduspärasused. Muutused tunnetusprotsesside omadustes, ühikutes ja operatsioonides. Põhilised arengulised tendentsid tajus, mälus, mõtlemises ja tähelepanus. Kõne areng ja metatunnetuse kujunemine. Arenguga seotud muutused emotsionaalses ja motivatsioonisfääris
edusammudest, teiselt poolt vastutus ja kohustus, kuidas ja mis vahenditega tagada lapse arengule vajalikud tingimused. Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks. Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I. Undi poolt loodud uurimisgrupis ,,Andekas laps". Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada (Vikat 2002: 27).
*Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda kirjanduses 1904 (2 -osaline) ''Adolescence''(lüh.)- erinevate arenguvaldkondade iseloomustamine seoses noorukieaga. *termin adolescense- pärineb 15 saj. *19saj lõpuks oli kolm sotsiaalset muutust ühiskonnas, mis lõi alguse selleks kui noorukiiga teadusliku uurimuse konflikti hakati lahendama. Teadusliku uurimuse eeldused: 19 1)Ühiskonnas esimeseks eelduseks oli see, et lastel oli kohustuslik koolis käia 2)Võeti vastu seadus laste tööaja piiremise suhtes 3)19. saj lõpus esimest korda kui loodi noortekohtud(karistusi hakati diferiseerima) Lõid eeldused, et noorukiiga eristus lapseeast. Stanley Hall (noorukiea isa) *5 sugupõlve küsimus 3.3Müüdid Mõnedki müüdid noorukiea kohta pärinevad ajaloost. 1)Müüt noorukite rahutusest ja stressist (Aristotelese tsiteering, S.Hall kirjutas oma teaduslikus
pikkust. Kokaiin piirid vähenevad, emotsionaalne lähedus suureneb. Korduv tarvitamine seksuaalne erutus langeb. Marihuaana esile erutust ei kutsu, kuid pikendab seksuaalset erutust. Ecstasy seksuaalne erutus suureneb eufooriat tekitab üldise heaolu taustal. 15 3. Sotsiaalsed faktorid Privaatsus: hinnang oma vabadusele, seoses ruumiga. Privaatsus on laiem, kui suletud uks. On võime piire kontrollida ruumiga seonduvalt ja võime reguleerida ka informatsiooni andmisega seosega endalt teistele andmisega. Privaatsusel on 4 erinevat komponenti: Alan Weistein (1987) 1) Üksindus 2) Intiimsus 3) Anonüümsus 4) Psühholoogilised takistused Meelte roll seoses seksuaalsuse erutusega Visuaalsed stiimulid on olulised seoses erutuse tekkimisega. Sekundaarsete
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
annaabi.ee 
