Jaapani kliima (sademed, temperatuur, tuuled, kliimavöönd) (0)

Narva Vanalinna Riigikool
Evelina Säkk
10. klass
JAAPAN
referaat geograafias
Narva 2010
Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega , kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm.
Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on saar, siis on ta ümbritsetud veega nin see pärast hoovused on peamised kliima mõjutavad tegurid, lähedus mandriga annab lisa soojust).Õhutemperatuur juunist kuni septembrini on kõrge, esineb palju sademeid, mille toovad troopilised õhuvoolud Vaikselt ookeanilt ja Lõuna-Aasiast. Siis, kui need õhuvoolud jõuavad Jaapanini, on nad kogunud endasse palju niiskust. Jaapanis on märgitud vihmaperiood juuni algusest, mis kestab umbes kuu aega. Tulemuseks on külma õhu liikumine üle Jaapani saarte, millega kaasneb väga madal temperatuur ja tugev lumesadu Kesk- Jaapanis .
Nii Eestis kui ka Jaapanis esineb 4 aastaaega. Ning kõige suurem sademete hulk on nii Eestis kui ka Laapanis sügisel ja talvel, kõige väiksem aga kevadel. See pärast, et neil riikidel esineb 4 aastaaega on temperatuuri kõikumine piisavalt suuur ; ta on nii 0st kõrgem kui ka madalam. Eestis on kliima külmem kui Jaapanis.
Kuna Jaapan on üks arenenumaid riike maailmas, esineb seal tõenäoliselt õhusaaste. Õhku saastavad kõikjale linnadesse paigaldatud tehased ja tööstused. Igal aastal suureneb ka Jaapani elanike arv, kes tahavad omada isiklikku transpordivahendit, mis ei mõju Jaapani keskkonnale hästi. Viimaste aastate jooksul on hakatud selle probleemiga tegelema mitte ainult Jaapanis, vaid kogu maailmas. Propageeritakse keskkonnasõbralikke kütuseid ja tegeletakse prügi sorteerimisega.
Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kōbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest.
Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest , siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapan asub Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavas taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavd maju.
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan
  
• http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Japan#Climate
  
• http://miksike.ee/documents/main/referaadid/jaapan.ht m
  
• http://www.google.ee/images?hl=ru&source=imghp&biw=1020&bih=579&q=jaapan+kliima