Lühireferaat: Taifuunid, tornaadod, trombid (0)

PUHJA GÜMNAASIUM
Inga Konovalova
TAIFUUNID, TORNAADOD , TROMBID
Lühireferaat
Juhendaja : Merilin Must
Puhja 2014

Sisu

• Orkaani anatoomia
  
• Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest
  
• Tugevamad tornaadod Eesti pinnal
  
• Miks tekivad tornaadod-tuulispasad?
  
• Tornaadode kiirus ja teekond
  
• Võitlusest tornaadodega
  

Orkaani anatoomia

Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes.
Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja sajab vihmana alla. Selle protsessi käigus eraldub soojust ja tsükloni keskel on seetõttu temperatuur tavaliselt pisut kõrgem kui mujal väljaspool seda. Kondenseeruv veeaur tekitab aga pilved ja sellepärast on pea kogu tsükloni ala kaetud pilvedega. Tsüklonitele on iseloomulik ümmarguse või spiraali meenutav pilve ehitus, mille järgi on nad kosmosefotodelt selgesti eristatavad.
Orkaani äärealadel valitsevad tõusvad õhuvoolud, kuid keskel on väike ala, kus leiavad aset langevad õhuvoolud. Kui loodusnähtus on piisavalt tugev, on langevate õhuvoolude ala selgesti eristatav ülejäänud protsessist – seda nimetatakse orkaani silmaks. Kui kogu orkaani osa on valdavalt pilves, siis silmas on taevas täiesti selge. Samamoodi puhuvad pilves osas tugevad tuuled, kuid silmas valitseb tuulevaikus(merelainete puhul see ei kehti). Kõige rohkem tekitab orkaan kahju siis, kui tema ülejäänud osa ehk sein läheb üle objektidest.
Silma vähim registreeritud läbimõõt on 3 km, suurim 370 km. Silm on tavaliselt ringikujuline, aga suuremad võivad muutuda loperguseks ja piklikuks.

Tornaado ehk tromb

Sõna „tornaado“ on pärit Hispaania keelest ja tähendab „keerlema“.
Tornaado on õhukeeris, mis tõmbab endaga kaasa kõik, mis sattub selle teele. See tekib, kui soojad ja niisked tuuled saavad kokku palju jahedamate ning kuivade õhumassidega. Neid tuleb ette kõigil mandritel peale Antarktika .
Ehitus
Kuidas tekib?
USAs esineb sellist ilmastikunähtust tihti Aprillis. Kui niiske ja soe õhk Golfi hoovuselt kohtub külma ja kuiva õhuga Mehhiko mandrilt, mis siis Kanada poole liikuma hakkab. Maapinna lähedal hakkavad selle tagajärjel puhuma nõrgad tuuled, kui samal ajal 3000 kuni 6000 km kõrgusel puhuvad tugevad tuuled. Sellised erineva kiirusega puhuvad tuuled tekitavad horisontaalselt keerleva „õhurulli“.
Tagajärjeks on tohutu äikesepilv, mille keskel valitseb kõrgrõhkkond , seda nimetatakse mesotsükloniks. Selle käigus vabaneb soojusenergia, mis kogu protsessi edasi viib. Selliste soojade ja külmade õhuvoolude kokkupuutel tekivadki tornaadod.
Tugevaimad tornaadod Eestis:

• 3. august 1922 – läks Peipsi tornaado üle Mustvee linna.
  
• 10. september 1979 Järlepas, Rapla vallas – tornaado tõstis laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 m kaugusele, inimesed viga ei saanud.
  
• 1967. a – painutas tornaado Ülemiste jaamas kõveraks raudteerööpad.
  
• 15. juuli 2000 Rakveres – Fujita-Pearsoni skaala järgi 6 palli, tavaliselt kiirusega 50-90 m/s
  
• 16. juuli 2001 – anti terve nädala vältel trombihoiatusi ja igapäev oli tugev äike.
  
• 15. juuni 2004 – keerist oli palja silmaga näha.
  
• ülejäänud on olnud võrdlemisi rahulikud ning suhteliselt nähtamatud.
  

Kiirus
Tornaadode kiirust mõõdetakse nagu tuulegi puhul m/s ühikuna. Suurem osa tornaadode tuulekiirusest jääb 50 m/s kanti, kuid kõige äärmuslikematel puhkudel võib kiirus ulatuda 133 m/s.
Võitlusest tornaadodega
Tornaadosid ei ole suudetud siiamaani kuidagi ära hoida. Tagajärgede leevendamiseks saab inimkond ainult võtta kasutusele ennetusmeetmed ning õigeaegselt ennustada tornaado tekkimist. Nende tegevuste abil saavad inimesed piisavalt kiiresti infot ja jõuavad varjuda turvalistesse kohtadesse .
USAs näiteks tegutseb hoiatussüsteem, mis aitab tornaadosid ette ennustada ning vähendada nende poolt tekitatavaid kahjusid ning surme ennetusmeetmete abil.

• Tornado Watch - tornaadovalve - teatab, kui on soodsad tingimused tornaadode tekkeks.
  
• Tornado Warning – tornaado hoiatus - tähendab, et võimalikku tornaadot on radaril märgatud või on kohapeal nähtud keerist ning hoiatuse piirkonnas olevatel inimestel palutakse kohe varjuda.
  
• Tornaadohoiatusi väljastab samuti Rahvuslik Ilmateenistus ja valvet peab Tormiennetuskeskus.
  

Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Tromb
  
• http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0009/tornaado.html
  
• http://media-3.web.britannica.com/eb-media/36/24036-004-9457B92D.jpg (pilt tornaado ehitusest)
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan
  
• http://forte.delfi.ee/news/teadus/aarmuslikud-naitajad-tornaado-ehk-tuulispask-arvudes.d?id=45002087
  
• koolielu.ee/waramu/download?rid=1-009306b2-fca8-468f-8fa6... (pilt orkaani tekkest ja info selle kohta)