Kui oled veel kaugel tema keskpunktist, juba siis hakkad tundma tema imemisjõudu, mis sind ligi tõmbab, ilma et suudaksid mingit erilist vastuseisu osutada. 4. Missugusteks oli sõda poisid muutnud? Sõda oli muutnud poisid loomadeks. 5. Miks Paul Himmelstosi lojuseks ja seaks sõimas?Sest Himmelstos oli jäänud rünnaku ajal varjendisse haavatut simuleerima samal ajal kui nukrutid rünnakule tormasid. 6. Mis poistele meenus, kui nad plakatil tütarlast nägid? Milles seisnes Tjadeni taibukus naistega suhtlemisel? Meenus, et maailmas on veel olemas nii ilusaid asju nagu seal plakatil see tüdruk.Seisnes selles et ta jättis neile sügava mulje. 7. Missugune oli Pauli kodu, perekond? Miks leidis Paul, et ta poleks tohtinud puhkusele sõita? Paulil oli kodus ema ja vanem õde.Ema oli tal kodus haige ja palju alla võtnud.Kodus saab Paul paljude mälestuste ohvriks ja siis mõtleb ta et miks ültse puhukse võttis, kuna see teeb asja veel palju raskemaks. 8
vajalikuks otsida koertes erilisi võimeid ja neid geneetiliselt edasi anda. Max Emil Friedrich von Stephanitz (30. detsember 1864 Dresden 22. aprill 1936 Dresden) Rittmeister, ratsaväe kapten Max Emil Friedrich von Stephanitz, ülemaailmselt tunnustatud kui "tõu isa/looja", nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta tundis ära need omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse
relvakäsitsemisele. · Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Kaupmehe kasvatamine Click to edit Master text styles · Õpetati õpipoisimeetodil nagu kõiki teisi keskaegseid seisuseid. Second level Third level · Eriti hinnatud olid taibukus, arvutamisoskus, Fourth level Fifth level kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus, aus meel, ettevaatlikkus, nõutud olid ka täpsus ja hea mälu. · Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli ning olema samuti ettevõtlikud ja vaprad. · Noored kaupmehed pidid kõik olema ka head sõdalased. ·
Sir Constantini Huygensi lähedane sõber oli ka isast (keskel) ja ta Galileo Galilei viiest lapsest, Christiaan paremal keskel). Christiaani haridustee algus Christiaan Huygens sai koduse hariduse. Tema matemaatiline ja tehniline taibukus tulid varakult ilmsiks ja vaimustasid ka Huygensite perekonnasõpra René Descartes'i, kes Huygensi varast hariduskäiku tublisti mõjutas. Huygensit õpetati kodus kuni ta sai 16 aastaseks. Tema isa tagas talle liberaalse hariduse, mis oli tüüpiline Euroopa tolleaegsetes aristokraatlikes perekondades. Ta õppis kiiresti selgeks kreeka, ladina, prantsuse ja itaalia
Max Emil Friedrich von Stephanitz (30. detsember 1864 Dresden 22. aprill 1936 Dresden) Rittmeister, ratsaväe kapten Max Emil Friedrich von Stephanitz, ülemaailmselt tunnustatud kui "tõu isa/looja", nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta tundis ära need omadused, mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja õppimisvõime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril 1899 ostis ta selle kolmeaastase isaskoera Hektor Linksrhein'i ühelt Frankfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakõrguse, ilusate joonte, otse aadelliku kaunilõikelise pea ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmõttega, mille von Stephanitz oli oma uue tõu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini
- stimuleerivad mälu - väljendavad (suhtumist, eelistusi) EMOTSIOONID AJUS - limbiline süsteem - talamus, hüpotalamus, ka amügdala *enesestimulatsiooni katse rottidel Olds ja Milner, 1953 J. PANKSEPP – IMETAJATE EMOTSIOONID - uudistav süsteem - hirmusüsteem - raevusüsteem - paanikasüsteem EMOTSIOONIDE ARENG - H. Harlow katsed ahvidega (1950) *kontaktivajadus - lateralisatsioon *rõõmus vs kurb nähu (Öhman) VAIMSED VÕIMED EHK INTELLIGENTSUS (intelligentia – arukus, taibukus) - üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler, 1975) *Charles Darwin *Francis Galton - 1865. aastal avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus“ - üldintelligentsus (general intelligence) - eugeenika INTELLIGENTSUSTESTID - tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857-1911) *Binet ja Simon intelligentsuse skaala - Lewis M
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek?
26. Eestvedamise mõiste. Liidri isiksuse omaduste teooria Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liider on kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on teistega võrreldes rohkem mõjujõudu. Liidri omadused K. Davis: Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis. 27. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: Autokraatlik juhtimisstiil Demokraatlik juhtimisstiil Passiivne ehk mittevahelesegav juhtimisstiil 28. Eestvedamise situatsiooniteooriad eesmärk, leida erinevatele
Neist said sageli maadeuurijad, teaduse edendajad, uute võimaluste ja ainete otsijad. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt linna, kloostri- või katedraalikoolis, kus nad pidid selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise. Lisaks keskajale omaselt, said nad ka usuõpetust. Nii kodus kui koolis oli peamiseks karistajaks vits. Sarnaselt kõikide teiste keskaegsete seisustega, kasvatati ka kaupmeeste poegi õpipoisi meetodil. Oluline oli taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Kaupmehe õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Noored kaupmehed pidid olema ka head sõdalased, et end kaubareiside ajal kaitsta. Oma oskuste arenedes hakkas poisi isa teda üha enam rakendama, sell võis saata kaupu teise linna, kontrollida maha- ja pealelaadimist. Selleks, et saada meister-kaupmeheks pidi ta saama kasumiga
mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857–1911), Intelligentsuse skaala (Binet ja Simon), Praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC - WAIS-IV (täisk- 16- ), WISC( kool-6-16), WPPSI( eelkool-2.5- 6,5) 26
Rüütlidaami kohustusliku hariduse hulka kuulus peale usuõpetuse ka laulu- ja tantsuoskus, luuletamise ja muusikariistadel mängimiseoskus. Lisaks pidi ta hästi tundma ka heraldikat. 8 4. Kolmas seisus 4.1 Kaupmehed Kolmanda seisuse moodustasid linlased, eelkõige kaupmehed ja käsitöölised. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti õpiposimeetodil nagu kõik teised keskaegsed seisused. Siin olid eriti hinnatud taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Loomulikult pidid kaupmehe õpipoisid ja sellid õppima käibetasandil keeli, olema samuti ettevõtlikud ja vaprad. Kuid õpetuse algusest peale jälgiti poisi ausat meelt. Raha nõudis täpsust ja head mälu. Kaupmehehakatised pidid pikka aega oma väärtust tõestama, neid pandi proovile, ja anti võimalusi riskida. Noored kaupmehed pidid kõik olema ka head sõdalased.
ning selgita neid. · Infosüsteem on Info liikumist käsitlevate reeglite kogumik (Näiteks raamatupidamise infosüsteem) · Infosüsteem on mingi informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. · Praktilises keeles võiks öelda, et infosüsteem on teatav andmete süstemaatilise töötlemise ja säilitamise viis. Olgu siis viisiks paber-blankett, pliiats-pastakas ning inimese taibukus, rahvaluule vms. Reeglite keerukus-hulk vastandub justkui vabadusele, kuid ilma reegliteta ei oleks elu mõeldav! 7. Info, andmed ... laienda ja selgita valdkonda. · Informatsioon on mingis kontekstis tähendust omav teave. Näiteks on ettevõttes informatsiooni kogumikud, mis salvestatakse näiteks arvutitesse. · Andmed on informatsiooni konkreetne esitus. Andmeid võib esitada näiteks arvutis failidest.
mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Analüütiline intelligentsus Loovus ehk keratiivne intelligentsus väljendub oskuses välja mõelda midagi täiesti uut või reageerida leidlikult uutele ja ootamatutelke olukordadele. Praktiline intelligentsus on kasu siis kui tuleb aru saada või lahendada igapäevaelus ettetulevaid olukordi. Mis on IQ? Intelligence quotient ehk intellikentsuskvoot. Intelligentsus on arukus ja taibukus, teine sõna quot kui palju. Näitab vaimse arengu suurust. Nt 12 aastane laps täidab testi ja sai tulemuse mis vastab 15 aastase lapse keskmisele selles testis. Kui testi tulemus on 100, siis vastab ta oma eale, kui rohkem siis on ta vaimses arengus eespool. Nimeta vaimsete võimete tuntud uurijaid. David Wechsler, Raymond B. Cattelli, Wilhelm Stern, Charles Spearman, Robert Sternberg Arengupsühholoogia Nimeta E. Eriksoni teooria alusel arengustaadiumid ja kirjelda neid. E. H
Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis, lõbusad, veidrad argielu sündmused. Eesmärk oli meelt lahutada. Teravmeelsus, leidlikkus, taibukus, ettevõtlikkus, piitsutati aplust, saamatust. Mõjutused idamaadest, antiigist, rahvanaljanditest, lorijuttudest. Fabiloode keel on mahlakas, rikas rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest-> Rutebeuf, viljeles ka lühiluulet, kus on väga avameelne: pihib jämekoomilises laadis oma perekonna eluhädadest, vaesusest, viletsusest. Svank – fabilooga sarnased, anekdootlikud lõbusad rahvajutud. Stricker – svankide sari “Papp Amis”- kavala preestri
Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: 1. Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. 2. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. 3. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid töötulemusi. 4. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused: · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused;
nõukogu. Nõukogu vaatas läbi kooli õppekavad ja arutas õppemetoodika küsimusi. Nende kohta, kes esitasid avalduse politseis töötamiseks ja politseikooli astumiseks, kogus kooli nõukogu igakülgseid andmeid nii käitumise kui ka iseloomuomaduste kohta. Sooviavalduse esitanud isik kutsuti politseikooli nõukogu ette. Kooli arst tegi otsuse kandidaadi tervise kohta. Seejärel korraldati kandidaadile katsed tema vaimsete omaduste (üldine arengutase, taibukus, mälutüüp) selgitamiseks. Sellest sõelast läbikäinute hulgast valiti arv sobivaid õppureid. Et tagada politseikooli vastuvõtmisel objektiivsust , ei arvestatud koolile esitatud soovitusi. Tung politseikooli oli pidevalt suur. Tavaliselt kandideeris 350-500 sooviavaldajat, kusjuures vastu võeti neist keskeltläbi vaid 40. Selline valik kindlustas, et politseisse sattusid politseitööks sobivad isikud.
Saksa Lambakoer Päritolu: Saksamaa Mitmekülgne valve-, karja- ja teenistuskoer Saksa lambakoera ajalugu sai alguse 19.dal sajandil ideest luua tugev, arukas, kergesti ppust vttev koer, kes kaitseks ja karjataks kariloomi. Max Emil Friedrich von Stephanitz (ülemaailmselt tuntud kui tu isa/looja) nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta nägi neid omadusi mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja ppimisvime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril ostis ta selle kolme aastase koera Hektor Linksrhein'i ühelt Franfurdi koerakasvatajalt 200 marga eest. Hektor oli ligi 61 cm turjakrgusega, ilusate joontega, otse aadelliku kaunilikelise peaga ja väärika ilmega koer. Ta sobis juhtmttega, mille von Stephanitz oli oma uue tu jaoks loonud: "Kasutatavus ja intelligentsus". Stephanitz andis Hektorile teise nime, mis tema arvates sobis toredale loomale paremini. Nii sündis Horand von Grafrath (Stephanitzi kasvanduse lähedase
Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu). Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks. Osa õppijaid ei seeta endale lahti, mis tähendab info mõtestatud kujul vastuvõtt ja meeldejätmine. 3. Teadmise olemus, teadmiste tasemed ja näitajad.
Eestvedamine- on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liidri isiksuse omaduste teooria. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus. K. Davis`i isiksuse omadused: intelligentsus (üldine arukus ja taibukus), sotsiaalne küpsus (liidri emotsionaalne tasakaalukus), sisemine motivatsioon (tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi), hoiak inimsuhetele (olla tähelepanu keskpunktis). Gary Yukl`i isiksuse omadused: osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; meeskonna ja koostöö oskused; suhtlemise, sh kuulamisoskused; oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus; otsustus- ja vastutusvõime; tasakaalukus kriitilises olukorras.
Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu). Sellepärast tuleks selguse nõuet pidada mõtlemisel üheks kesksemaks. Osa õppijaid ei seeta endale lahti, mis tähendab info mõtestatud kujul vastuvõtt ja meeldejätmine. 3. Teadmise olemus, teadmiste tasemed ja näitajad.
Wechsler- Wechsler lõi testid eeldusel, et intelligentsus on oma olemuselt üldine, kuna kirjeldab indiviidi käitumist tervikuna ja ka spetsiifiline, kuna on kokku pandud üksteisest eristuvate võimete elementidest. Oma kliinilisele kogemusele tuginedes valis ja arendas Wechsler välja alatestid, mis tõid kõige paremini esile intelligentsuse kognitiivsed aspektid: abstraktne arutlemine, tajupõhine organiseerimine, verbaalne taibukus, kvantitatiivne arutlemine, mälu ja töötluskiirus. [2] Tema testist edasi arendatud testid on kasutusel tänapäeval ja ka Eestis on neid arendatud väga kõrgele tasemele. 24.Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada IQ testi mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Oluline on silmas pidada, et küsimust kas geenid või keskkond ei saagi absoluutsena asetada. Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada
ja istuti ühe suure tule ääres, mis sooja andis. Tänaval oli oma kindel kasvatuslik mõju. Ta kasvatas. Keskaegse linlase elu oli korporatiivne. Grupikuuluvus tagas kaitse, kujundas õiguslikku käitumise ja eneseteadvuse. Kaupmehed olid kõige aktiivsem, uudishimulikum, riskialdim sotsiaalne grupp. Kaupmehe aust Sai Seisuslik uhkus. Kaupmehed õpetasid oma poegi ja õpipoisse samuti õpipoisimeetodil nagu ka kõik teised kaasaegsed seisused. Eriti oli hinnatud taibukus, arvutamisoskus, kiire reageerimine, ärivaist, riskivalmidus ja ettevaatlikkus. Õpipoisid ja sellid pidid õppima käibetasandil keeli, olema ettevõtlikud ja vaprad. Õpetuse algusest peale jälgiti poisi ausat meelt. Raha nõudis täpsust ja head mälu. Nii kodus kui koolis oli karistajaks vits. Kui poiss kasvas hakkas isa üha rohkem teda rakendama, väikesi ülesandeid andma, kusjuures kontroll oli tugev ja karistus karm.
(sangviinik, koleerik, melanhoolik ja flegmaatik) kuid ükski tüüp ei ole äärmuslik. Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, huumor, kaastunne, tundlikkus, julgus ning füüsiline ja organisatoorne kompetents. Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena, kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas ning ligimeste ees kasvab.) "Sa oled vapram kui sa usud, tugevam kui sa tundud, ning targem kui sa arvad." Winnie Puhh: Karu väikese aruga, kuid on võimeline olema ka nutikas ning abivalmis.
suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: 1. Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. 2. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. 3. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid töötulemusi. 4. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused: · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; · Meeskonna- ja koostöö oskused;
rikaste ahnust jt ajastu pahesid. Samal ajal ka moraliseeriti, püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida. Selleks kasutati tihti allegooriat. · Suurenes tunduvalt kirjanduse publitsistlikkus, st. Ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. · Prantsusmaal fabioolid lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Lõbusus, teravmeelsus, leidlikkus, taibukus linnakodanlusele omased jooned. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. Mõjutused idamaistest juttudest ja antiigist. Rahvanaljandid, lorijutud. Esinduslikem autor: Rutebeuf. · Saksamaal svangid fabioolide sarnased, hiljem hakati kirjutama proosas. · Itaalias novella samalaadne asi. · Vagantide ladinakeelne looming: rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning hakkasid seda siis pilama ja
Tegevuste automatiseerumine. Teadmiste mõju ülesande lahendamisele uurinud deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 23. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton? Teaduslikus tähenduses - Arukus, taibukus (võime asjadest aru saada ja arutada) Galton uuris inimeste vaimseid võimeid 24. Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Binet Test sisaldas kokku 30 ülesannet. Eeldusel, et lapse vaimne vanus peaks vastama tema teadlikule vanusele, alustati lapse eale mõeldud testist. Kui ta tegi seal vea, siis anti talle aasta noorematele mõeldud test. Vajadusel mindi veel astmekaupa allapoole nii kaua kuni laps ei teinud ühtegi viga. Nii
äraostetavust, rikaste ahnust. Samal ajal moraliseeriti kirjandust püüti lugejaid õpetada ja õigele teele juhtida kasutati allegooriat. Suurenes kirjanduse ühiskondlik-poliitiline temaatika. Luulevormis kasutati rüütliromaanile sarnast paarisriimilist värssi. Prantsusmaa levisid fabliood lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Neile on omased linnakodanike lõbusus, leidlikkus, taibukus. Piitsutati aplust, ahnust ja kirgi. Mõjutusi saadi idamaistest juttudest ja antiigist. Tekkisid rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid svangid fablioodesarnased jutustused, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Itaalias novella samuti fablioosarnane. Levis vagantide ladinakeelne looming. Vagandid olid rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ja hakkasid kirikut pilama ning kutsuma inimesi üles maiseid rõõme nautima
omaseid jooni. Moraliseeriti ja püüti juhtida inimesi õigele teele. Kui varem oli rüütlikirjandus keskendunud ainult armastusele, siis nüüd oli sees ühiskondlik- poliitiline temaatika. Linnaluule Prantsusmaal muutusid linnakodanluse ja lihtrahva seas eriti populaarseks fabliood ehk lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest seikadest. Fabliood rikastasid keelt kõnekäändude ja vanasõnadega. Linnaluules tõsteti esile linnakodanlusele omaseid jooni, näiteks teravmeelsus, taibukus, ettevõtlikkus. Samas heideti ette aplust, saamatust ja üleliigseid himusid või kirgi. Linnaluulet mõjutasid idamaised jutud ja antiiksed valmid, rahvanaljandid ja lorijutud. Saksamaal levisid fablioosarnased švangid. Populaarseks kujunes Prantsusmaal ka vagantide luule, mis pilkas kirikut ja kutsus üles inimesi nautima maiseid rõõme. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised ning enam hakati kasutama nelikvärssi. Francois Villon Elas 15. sajandil kirjut elu
49 50 J. Panksepp imetajate baasemotsioonid • Uudistav süsteem • Hirmusüsteem • Raevusüsteem • Paanikasüsteem Emotsioonide areng • H. Harlow katsed ahvidega (1950) • Kontaktivajadus • Lateralisatsioon • Rõõmus vs kurb nägu (Öhman) Vaimsed võimed e intelligentsus Vaimne võimekus ehk intelligentsus • Intelligentia (lad.k.) - arukus, taibukus • Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) Charles Darwin- Francis Galton • 1865 avaldas F. Galton artikli “Talendi ja iseloomu pärilikkus” • General intelligence (üldintelligentsus) • Eugeenika Intelligentsustestid • Tänapäevastele intelligentsustestidele pani aluse prantslane Alfred Binet (1857– 1911) • Binet ja Simon Intelligentsuse skaala
Teiseks eripäraks on see, et kõik tegelased on pidevas arengus. (Kas keegi oskaks lisada näidet mõne tegelase arengust läbi raamatu?) (Eneli): Christopher Robin: Kogu teose ja loo liider ning mängu juht. Nagu ilma Anuta polnud Sipsikut, siis ilma Christopher Robinita poleks arvatavasti ka Puhhi ning teisi metsaelanikke. Tema on neist ka kõige mõistlikum ning targem (k.a. Kängu). Teda iseloomustavad intelligent, kirjaoskus, taibukus, abivalmidus, tagasihoidlikkus, huumor, kaastunne, tundlikkus, julgus ning füüsiline ja organisatoorne kompetents. Ta omab rolli metsaelanike vanemana - sellena, kes hoolitseb ning vastutab. (Ilmselge viide Ch. liikumisele täiskasvanuikka, kuna ka lapse sirgudes tema vastutus ühiskonnas ning ligimeste ees kasvab.) “Sa oled vapram kui sa usud, tugevam kui sa tundud, ning targem kui sa arvad.” Winnie Puhh: Karu väikese aruga, kuid on võimeline olema ka nutikas ning abivalmis
Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli
Intellekt 5. Psühhobioloogiline koolkond 6. Evolutsiooniline psü. lähenemine 7. Sotsiokultuuriline lähenemine Intelligentsus e. vaimsed võimed vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses. Francis Galton - artikkel "Talendi ja iseloomu pärilikkus", general intelligence, eugeenika Intelligentia lad.k – arukus, taibukus; võime planeerida, arutleda, leida seoseid Charles Darwin – inimese teke ja areng; loodusliku valiku osa – kes paljunevad, millised omadused kanduvad edasi, millised omadused tulevad kohanemise teel, 19. sajandi keskpaigast läks tähelepanu vaimsele võimekusele Francis Galton – tarkuse või andekuse teaduslik lahti seletamine – millest võib koosneda ja kui palju on tegemis pärilikkusega/keskkonnaga. 1865 avaldas artikli
oma lunastust otsib? Kas tahad tõtt kuulda? Kui ta poleks olnud kõrgest soost neiu, siis teda kristliku kombe kohaselt ei maetaks. Tõsi ta on. Ja veelgi halvem on see, et suurtsugu rahval oleks nagu suurem õigus ennast uputada või üles puua kui nende usuvendadel. Ma panen sulle ühe küsimuse ette: "Kes ehitab kõvemini kui müürsepp, laevategija või puusepp?" HAUAKAEVAJA: Võllategija. HAUAKAEVAJA: Sinu taibukus meeldib mulle. Võllas on hea, aga mismoodi ta hea on? Ta on hea nendele, kes kurja teevad. Sina aga teedki kurja, kui sa üled, et võllas on kirikust kõvemini ehitatud. Ergu võllas oleks hea ka sulle. Ära oma ajusid kauem sellega vaeva. Kui sinult seda teinekord küsitakse, siis vasta hauakaevaja. Sest tema ehitised püsivad viimsepäeva laupäevani. Aga lippa nüüd kõrtsi ja too mulle kortel viina. (Laulab
* kujundab soovitud käitumist; * innustab järgijaid; * tugev usk oma ideedesse; * suur võimuvajadus. Iseloomulike tunnuste teooria - eestvedaja iseloomulikud jooned ei pea olema kaasa sündinud, vaid neid saab kujundada ka õppimise ja kogemuste omandamise teel - eestvedajaid saab kasvatada. 43 Tunnuste hulgas, mis aitavad eestvedajat eristada mitte-eestvedajast, korduvad enam: arukus ja taibukus (intelligentsus); tugev ajendatus (motivatsioon) midagi korda saata; veenmis- ja teovõime ning enesekindlus; ausus, siirus ja usaldusväärsus; head tööalased teadmised ja oskused; usk inimestesse ja soov neid kaitsta; soov võimu kasutada ja soov juhtida. Käitumuslik teooria Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Juhtimisstiil on liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga
mõista ning pole teadmisi. Kui nt on intellekt korras aga kõnepuue on, siis pikapeale intellekt hakkab vajuma. Sest see toetub ju vebraalsele asjale ja selle kaudu saame uut infot jne. Ning kõne on tähtsal kohal! Taju, mälu, mõtlemine on omavahel lõimitud. Mingis asjas on protsess juhtiv. Intellektipuudega isikul pm verbaalne mõtlemine juhtivaks ei muutugi. Kerle IQ puhul ta mingil määral muutub, aga kogemuslik teave siiski on valdav. Intellekt ehk aru, mõistus, taibukus, arukus. Kuidas eakohase arengu korral need protsessid kulgevad? Sellele skeemile tuleks lisada tp kui tunnus. PSÜÜHILISTE PRITSESSIDE JA KÕNE ARENGUDÜNAAMIKA: TAJU on juthiv kuni 5 a MÄLU on juhtiv kuni 12-14 a MÕTLEMINE on juhtiv (verbaalne). Et järgmine asi oleks juhtiv , siis peab eelmise asja lõpus see palju kiiremini arenema ja aktiivsem olema. Kui taju on juhtiv, siis mõtlemine on kaemuslik, praktiline. Tajuväljas lahendab ta ülesandeid
tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlus sortside ja sarvikuga, laudade toomine, retk maailma otsa, võitlus vaenlastega, sarviku aheldamine) XX loo lõpp: mõõk raiub jalad → pannakse põrgu väravavahiks. Eeposes palju kõrvalepisoode. K. on keeruline karakter. Vastuolulised on ta tundeelu, tugevad ja positiivsed jooned, kuid ka nõrkused; hiidvägilane, 53 kuid ka primitiivne; talupoeglik taibukus, kuid rohmakad teod. See on põhitoonilt eleegiline teos. Priiuse ja rahva vabadusvõitluse toonitamine + eetilised probleemid: emaarmastus, kättemaks, ausus, õigus. Rahvuseepose tähtsus on kasvanud aastatega. Alguses ei levinud. Kirjanduslik väärtus: eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamine lugejatele. Probleem on teose keeles (vaba ja vigade rohke). Kunst: Kr. Raua söejoonistused. Seda on tõlgitud ja tutvustatud teistele rahvastele
ut.ee. Õppematerjalid, olümpiaadide ja ainevõistluste ülesanded ja lahendused, interaktiivne nuputamisleht Nupuvere. LISA 9 159 LISA 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused Eestis korraldatakse olümpiaade paarikümnes ainevaldkonnas. Olümpiaa- did on kooliõpilastele mõeldud mitmevoorulised ainevõistlused, mis anna- vad mõne valdkonna vastu sügavamat huvi tundvatele õpilastele võimaluse oma teadmised ja taibukus proovile panna. Koolinoorte aineolümpiaadide korraldamist koordineerib Eestis TÜ Teaduskool. Igal aastal koostatakse üleriigiliste õpilasvõistluste kalender, mis avaldatakse olümpiaadide veebilehel http://www.teaduskool.ut.ee/ olymp. Sellel lehel avaldatakse ka olümpiaadide juhendid ning muu oluline teave, tulemuste protokollid ja pärast olümpiaadide toimumist ülesanded (tavaliselt koos lahendustega). Olümpiaadideks valmistumisel on abiks ka TÜ Teaduskooli kursu- sed
annaabi.ee 
