teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust, käitumist, protsesse(soove, naudinguid, tahtmisi jne) Rene' Descartes'i seisukoht, et keha ja vaim hinge teadvus ja hing ning teatud mentaalsed protsessid omakorda mõjutavad teineteist vastastikku: teatud kehalised taoline asi on ebaselge põhjustavad kehalist aktiivsust. protsessid tekitavad mentaalseid protsesse( soove, - Pole
Tõde ei leia vägivallaga Elus tuleb tihti ette olukordi, kus peale jääb see, kes on tugevam. Minevikku tagasi vaadates leidub küllalt näiteid, kus eesmärgi saavutamiseks kasutatakse jõudu. Oma tahtmisi surutakse peale vägivallaga. Nii on ka tänapäeval- inimesed arvavad, et kui nad on tugevamad, on neil õigus. Paljud riigid sõdivad territooriumi ja võimu pärast. Eestlasedki mäletavad veel aega, mil kodumaa oli võõrvõimu all. Ahnusest ja võimuihast tekkinud konflikte ei suudetud rahumeelselt lahendada. NSV Liidu väed sisenesid meie riiki, kuna jõu vahekord ei olnud võrdne. Nende jaoks oli see mugav viis probleemide lahendamiseks ja mõnda aega jäi peale tugevama
piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi dilemma ehk tahtevabaduse probleem. Tänapäeval eristatakse vabadust ja tahtevabadust. Vabadus on võimalus käituda vastavalt oma tahtele. Vabadus on aga sõltumatus oma kirgedest, vabadus teeb ilusaks, rikkaks, austatuks. Vabadus
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL
Keha ja vaimu vahel ei ole seoseid.Nt:söömine ei tekita täiskõhu tunnet.N.Malebronche. 3.Mis on ettemääratud harmoonia teooria? Nimeta esindajad. Keha ja vaim ei mõjuta üksteist.Jumala poolt ette määratud ja kooskõlas.G.W.Leibniz. 4.Mis on epifenomenalism? Nimeta esindajad. Kehalised protsessid põhjustavad mentaalseid aga mitte vastupidi.Thomas Henry Huxby. 5.Mis on vabadus? On võimalus käituda vastavalt oma tahtele. 6.Mis on tahtevabadus? On võimalus valida oma tahtmisi. 7.Jäik determinism.Esindajad. Ütleb vabadus on ainult illusioon.Benedictus Spineza,Paul Holbach. 8.Indeterminism.Esindajad. Ütleb, et meil on olemas tahte vabadus.R.Descrates,W.James. 9.Nõrk determinism.Esindajad. Ütleb, et determinism ei välista vabadust.J.S.Mill,D.Hume,Voltaire,B.Russell 10.Mis kujundab inimese tahtmisi ja mõjutab valikuid elus? Meie kasvatus,keskkond,pärilikkus,haridus,reklaam. 11.Kas ja miks on laste kasvatamine võimalik?
Test Mul on raske... - öelda ,,ei" - küsida nõu või paluda abi - välja näidata positiivseid ja negatiivseid tundeid - algatada ja lõpetada vestlusi - väljendada oma soove, vajadusi, seisukohti, arusaamu ja tahtmisi - jääda eriarvamusele - vastanduda teistele - küsida: ,,Mille jaoks?" - tunda ennast hästi, kui mulle on tehtud kompliment. Enesekehtestamise 3 barjääri: 1. Ei usu, et mul on õigus enda eest seista. 2. Puuduvad efektiivsed eneseväljendusoskused. 3. Hirm selle ees, mida arvatakse või hirm kedagi kaotada, hirm haiget saamise ees. Kehtestamine on enda õiguste, vajaduste ja soovide väljaütlemine teiste õigusi, soove ja vajadusi alla surumata.
Samuti vabastati meid ehk talupoegi ka orjusest. Nüüd ei ole me enam mõisnike omad, vaid moodustame nüüdseks juba isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ainus kurb asi on see, et meie vabastamine toimus ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Mina ning ka teised talupojad peame nüüd maad rentima niinimetatud vaba kokkuleppe alusel ning selle eest tasuma teotööga. Vabastatud talupoegadele anti selletõttu ka perekonna nimed ehk priinimed. Talupojad ei saanud küll oma tahtmisi täies ulatuses. On, mille poole edaspidi püüelda.
Kui oled loodud randlaseks, pole mõtet maismaalt tuult püüda August Mälgu ,,Õitsva mere" põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine.Autor tahtis öelda, et õnne, mida iga inimene ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama, mis talle sobib.Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Hannes kolis mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale, aga ta tundis seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust.Talle ei meeldinud seal olla, ta igatses tagasi mere äärde.Samas käis Hannes palju ka merel.Ka seal ei meeldinud tal olla ja ta igatses väga kodu. Hannese vastandiks on see-eest tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga.Tema just ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada.Ta
ARUTLUS Miks on muutunud naise roll ühiskonnas tänapäeval võrreldes muinasajaga? Muutusi esineb palju-naisi hinnatakse tänapäeval kõrgemalt kui vanasti.Osatakse austada nende soove,tahtmisi ning nõudmisi.Ei ole selliseid kombeid ja tavasi samuti. Miks enam ei peeta mitut naist korraga?Arvatavasti kuna maailm on edasi arenenud ja naised ei lase end niivõrd palju mõjutada nagu varem.Kui muinasajal oli populaarne mitmenaisepidamine, siis praeguselajal oleks see imelik kui pidada mitut naist.Seepärast ka me ei näe tavaelus selliseid situatsioone kus mehel oleks enam kui üks naine. Miks oli vabadus intiimsuhete loomisel ja alastiolekul varem ja enam mitte?Võimalik et
Kui varasemaid kokkuleppeid rikume ja osutume ebaausaks. 45. Mida tähendab determinism avaramas tähenduses? Arusaam, et igal sündmusel on põhjus. 46. Mida tähendab determinism kitsamas tähenduses? Iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud. 47. Mida ütleb jäik determinism? Tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistatud ja illusioonne. 48. Mida väidab indeterminism?(ehk tahtevabaduse pooldajate seisukoht) Tahtevabadus on võimalik (ei näe ette kõiki tahtmisi). 49. Mida väidab nõrk determinism? Determinism ei välista vabadust (vabadus tähendab sunduse puudumist). 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle (2)? Seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Need ei ühti alati! 51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi. Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Vabadus, võrdsus, õiglus. (Kuid ei suuda neid tagada!) 53
Mul on õigus keelduda tundmata süümepiinu. Personaalsed õigused Mul on õigus.... .. .väljendada oma arvamust .. .jääda erinevale seisukohale ...esitada küsimusi ...eksida ...proovida ja ikkagi läbi kukkuda jne. Kuidas saan aru, et ma ei ole kehtestav? Mul on raske... ...öelda ,,ei" ...küsida nõu või paluda abi ...välja näidata oma positiivseid või negatiivseid emotsioone ... algatada, üleval hoida või lõpetada seltskondlikku vestlust ... väljendada oma soove, tahtmisi, õigusi, seisukohti ... jääda eriarvamusele ... vastanduda teistele inimestele ... esitada küsimust ..miks'?" pärast mulle esitatud nõudmist ... tunda end hästi, kui mulle on tehtud kompliment Kasutatud on S.Põldvere ja K.. E. Esopi ..Suhtlemispsühholoogia" kursuse materjale M.Kreegipuu ,,Enesekehtestamise" seminari materjale McKay. M., Davis, M. ja Fanning P. (2000). Suhtlemisoskused. Bolton. R. (2002). Igapäevaoskused.
Põhilisi Kreeka mehe arvamust naise seksuaalsusest oli see, et naine kadestas mehe peenist. Naisi peeti kui tarbeeset, kes kandsid lapsi ja hoolitsesid nende eest. Kreekas arenes ka prostitutsioon, mida oli võimalik saada mitmel tasandil, kui ka suhted meeste ja noorte poiste vahel. Vanas Rooma patriarhaalses ühiskonnas ei tohtinud abielus ,,õige mees" teistele naistele naudingut pakkuda. Rooma elanikud pidid kontrollima oma keha ja tahtmisi. Seks vabalt sündinud mehega oli keelatud. Mida enam aastaid tänapäevani, hakati rääkima seksuaalsusest rohkem. Kui 14-17 saj. oli seksuaalsusest rääkimine, tegusid arvestamata, tabu teema, siis nüüd räägitakse sellest vabamalt.
45. Nõrk determinism sünmusi võib ette näha, kui inimene saabsellele vaatamata vaba olla 46. Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. 47. Vabadus võimalus teostada oma tahtmisi Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmisi 48. Demokraatiat, s.o rahvavõimu, võib õigustada ainult eeldades, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle. 49. Eliiditeooria - riiki valitsema peab eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 50. Karismaatiline isik - mõjujõuline, suure sisendus- ja tõmbejõuga isiksus, keda usutakse ja usaldatakse. 51
determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikkuses jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid, kuid inimene lepid nendega kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. Mina leian, et kõige õigem on indeterministide arusaam tahtevabadusest, kuna nad väidavad, et tahtevabadus eksisteerib determineerimata sündmuste puhul. Meist igaüks on valikute tegemisel põhjalikult kaalunud iga valikuvõimaluse erinevaid aspekte ning oleme tundnud, et valiku teeme just meie ise. Nad väidavad, et kui
Kuid nii nagu on meie ühiskond ja maailm meeletult arenenud, muutuvad ka vanad inimesed kaasaegsemaks. Istuvad arvutis, käivad muudkui poodides uusi ja moodsaid riideid ostmas, omavad uhkeid autosid ja elavad mugavates korteries. Sel juhul on lapsel justkui mitu paari tüütuid ja kõiketeadjaid vanemaid ning nad jäävad ehtsate vanavanemate omamise tundest ilma. Vanemate roll laste elus on väga suur, nad peavad suunama, abistama ja tuge pakkuma, aga nad ei tohi enda mõtteid ja tahtmisi peale suruda. On palju selliseid vanemaid, kes sunnivad oma lapsi käima neid radu pidi, mis olid kunagi neile endile unistutseks ja südamesoovideks. Aga vanemad peaksid laskma lastel ise otsustada, valida, kogeda asjade häid ja halbu külgi ja vastutada oma tegude eest. Vanemate suhtumine, käitumine ja see mis nad oma lastesse investeerivad, mida õpetavad ja annavad kajastub aastate pärast nende laste tegemistes ja olemises.
1) Tähelepanek 2) Mõtted 3) Tunded 4) Soovid Tähelepanek ( sa tulid hilja koju) Mõtted ( ma arvan, et sul oli probleeme tööl) Tunded ( see teeb mind murelikuks) Soov ( tahan, et usaldaksid mind rohkem ja räägiksid kui sul on muresid) !!! Iga vestluse korral pole vajalik rääkida tunnetest. Täissõnum ...koos on kõik 4 kategooriat- mida näen, mõtlen, tunnen, soovin. Välja ei jäeta olulisi seiku. · Ei varja viha, ei suru alla tahtmisi. · Antakse täpne tagasiside, mida oled tähele pannud, järeldused, mida tunned. · Kui vajad midagi või näed võimalust asja muuta, pöörad vestluskaaslase poole otsekohese palve ja ettepanekuga. Osaline sõnum · Kui osa sõnumist on välja jäetud · Tekitavad segadust ja umbusaldust, kuna vestluskaaslane ei tea mis. · Kõik olukorrad ei nõua täissõnumeid- info. Risustatud sõnum .. varjab mingeid tundeid või mõtteid.
unikaalne ning jõuab oma mõtisklustega vaid endale sobiva vastuse ja sihini. Mis on aga eesmärkide poole püüdlemise hinnaks? Kas eesmärkide täitmine teeb üldse õnnelikuks? Palju on neid, kes arvavad, et elu on nautimiseks ja seda tuleks elada täiel rinnal. Ometigi ei tea ma kedagi, kes minu hinnangul ka tegelikult nii teeks. Kõiki seovad erinevad kohustused, seadused, tunded ja sõltuvused, mis paratamatult panevad enese tahtmisi alla suruma ning tegema seda, mis on kohane või vajalik. Karl Ristikivi teose ,,Hingede öö" viies süüalune Sixten oli kohtu all just nimelt pideva mõnutunde otsimise pärast. Teda süüdistati ka isekuses ja vaid endale elamises. Ühiskonnal on igaühe suhtes teatud ootused ning võttes eesmärgiks epikuurlasliku nautlemise, tekib konflikt ning kulmukortsutamine on kerge tulema. Eneseületuse soov on juba kord inimloomuses. Vaid vähesed emotsioonid suudavad ületada
• Teha midagi oma kiriku heaks • Püüdis teha mugavuse kättesaadavaks suurele osale inimkonnast, tähtsustas tehnika arengut ja teadlaste tööd • Oma eesmärkide täitmiseks vajas ta riiklikku töökohta. Bacon’i mõtted • Ka negatiivsed tulemused on olulised, neid ei tohiks kõrvale jätta • Hoiatas ka ahvatluste eest, mida ise kutsus viirastusteks: • 1) Inimestele on omane eeldada looduses rohkem korrapära kui seal tegelikult on ning omistada loodusele tahtmisi ja kavatsusi • 2) Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta tegelikeks asjadeks peab. Iga inimene kogeb maailma sõltuvalt sellest, millise kasvatuse ta on saanud ning mida läbi elanud. • 3)Inimesed kasutavad suheldes ja arutledes sõnu, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. • 4) Inimesed suhtuvad ebakriitiliselt neile meeldivatesse Teosed • Kirjutas üle 30 filosoofilise töö
otsused mis edendaks meie riiki, mitte teha valikuid kiirustades ja järelemõtlematult. Eelkõige tuleks poliitikutel rohkem kuulda võtta rahva arvamust ning tegutseda sellest lähtuvalt. Siinkohal oleks hea näide nende varstisaabuvast palgatõusust, mis lihtinimesele kindlasti ei meeldi. Tulevikule mõeldes võiks ideaalis tähtsatele kohtadele kandideerida ainult inimesed kes tõesti armastavad ja austavad oma riiki, arvestades kaasrahva tahtmisi ning mitte seada esikohale enda mugavust ja heaolu vaid pidada oma riiki ja rahvast endast tähtsamaks. Ideaalis võiks riigijuhtimine olla selliste inimeste kätes, kahjuks hetkel see nii ei ole. Siiani oleme tulnud oma riigiga hästi toime. Oleme teinud otsused arukalt ja kaalukalt. Tulevikule mõeldes peaksime tähelepanu pöörama inimsetele, keda me valime on riiki esindama ja kas nad väärivad seda ametit. Parem tulevik vajab paremaid inimesi.
Verbaalse kiusamise all mõtleme hirmutamist, narrimist, solvamist, mõnitamist jne. Arvan, et verbaalne kiusamine on mingil määral paratamatus, sest omavahelisi nalju, kus käib sageli kaasa narritamine, on palju. Näiteks kui algklassides meeldib mõnele poisile mõni tüdruk, siis võib ta seda väljendada tüdrukule näiteks narrimise või kiusamise teel. Samas arvan ka, et lastele tuleb õpetada oma tundeid, arvamusi ja tahtmisi väljendada muul moel. Koolis tuleb ikka ette, et mõni õpilane võtab teise asju ära ja peidab neid kuskile. Sinnamaani, kui asi piirdub vaid naljaga mõlema suhtes, on kõik korras. Kui „nali“ ületab aga piirid, on asi märksa keerulisem. Meie „piirid“ on erinevad. On aga üldkehtivad ja –tunnetatavad piirid, mille ületamine on kiusamine. Küberkiusamine näitab kasvamise tendentsi. Selle tõsidusest annab märku ka internetis töötav veebipolitsei
et samamoodi kui ta tuleb, siis tuleb seda ka ära maksta. Üheks tohutuks plussiks väikesele Eestile on kindlasti sellisesse suurde liitu kuulumise puhul see, et Euroopa Liitu kuulub 27 liikmesriiki ning kõik toetavad üksteist. Seega on Eesti rohkem kaitstud igasuguse ründamise eest kasvõi suure ja kurja Venemaa eest, kellega teadupärast pole siiani suudetud kokku leppida ühises piiris ning kes siiani tahab enda tahtmisi Eestile peale suruda. Seda tõestab ka viimasel ajal palju meedias ilmunud teksti kohta, et meil võiks olla kaks riigikeelt, üks eesti keel ja teine vene keel. Euroopa Liidu normide tõttu on sellest Eestile palju jama, kuna mitmed tolle liidu eesotsas olevad inimesed arvavad, et Venemaa ,,soovitus" oleks õiglane ja aus. Siit taas mõttekoht, Eesti võib küll ennast kaitstumana tunda ja ka tegelikkuses seda olla, aga samas oleme me siiski teatud piiride all.
tähelepanelik. Meie ühiskonnas on näha mitmeid pettusi, kasutatakse silmapetteid ja üldistamise viise, et tavainiesed panna enda juttu uskuma. Pealtnäha ohutu viis inimese petteks on reklaami kampaania. Eriti on seda näha valimistel kui lubatakse palju aga täidetakse vähe. Tartuffe oli endakasupüüdlik tegelane, kelle ahnusel puudusid piirid. Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi pettes, mängides neile kallil teemal "usk", selle lõksu sattus nii mõnigi tegelane, kelle teadmised sel teemal olid puudulikud. Kõige kergem on petta inimest, kes teemat ei valda. Tänapäevalgi satuvad niiviisi paljud inimesed reklaami ohvriks, usaldades kergesti ütlusi riigimeestelt, arstidelt või lauljatelt, kes arvatavasti osalesid reklaamis raha või iseenda populaarsuse tõstmise pärast, mitte reklaamitava toote kvaliteedi tõttu.
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E
Kas kohustused või vabadus Inimesele on antud valiku võimalus, kuidas oma elu elada. Nii igaüks meist kui ka kogu rahvas seisab iga päev valikute ees, mida teha, kuhu minna. Vabadust võib vaadelda kui olukorda, kus inimesel ei ole kohustusi, kuid iga tehtud valikule võtab inimene kohustuse selle täitma. Rasestunud alaealisel ei ole alati vabadust valida kas teha aborti või jätta laps alles, sest tema otsust võivad mõjutada tema eest kohustusi kandvad lapsevanemad. Samuti kuritegu korda pannes tihti püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning magusamat elu edasi elada, sest vanglas kaoks kogu vabadus sõnaõigusele, kui ka valikule ise oma elu juhtida, kuna pead alluma kohtu otsusele ja kuuletuma vanglas olevale korrale. Tänapäeval on reasestunud alaealise nooruki nägemine tänavatel muutnud normaalseks nähtuseks, kuid seadusi muuta on väga keeruline. Kui alaealine on jäänud rasedaks, peavad arstid sellest t...
Esiteks on meie riigis sõnavabadus, mis on tänaseks kõikides riikides. Vanasti võis leida diktaatorlikke riike, kus pidi enne hoolikalt mõtlema kui midagi ütled. Teiseks on usuvabadus, mis võimaldab igal indiviidil endal valida sobiv usk. See on kindlasti positiivne, kuid leidub ka riike, kus see on põhjustanud mitmeid erinevaid usulisi konflikte. Kuna Eesti on väike riik, siis ei ole meil sellised probleeme. Samas on meil seadused, mis piiravad meie tegevusi ja tahtmisi. See on kindlasti positiivne, kuna see paneb iga inimese üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi kõigile neid seadusi täita, kuid ilma nendeta poleks ühiskonnas enam distsipliini. Tundub, et deterministidel on tugevamad argumendid ja loogilisemad järeldused ning ega ei tahakski väga vastu vaieda. Kuid samas on väga kurb mõelda, et me ei olegi vabad. Veiko Kallas
Vabadus on väga laialdane ja mahukas mõiste. Seda võib defineerida kui takistuste, piirangute ja sunni puudumist. Siiski tähendab vabadus igale inimesele midagi konkreetset, mida on võimalik seletada ja piiritleda. Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisele. Kas vabadus on inimestele kui muinasjutt või tegelik ümbritsev reaalsus? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Alati pole võimalik käituda vastavalt tahtele, see paneb küsitavuse alla kogu tahtevabaduse teooria. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Kuna igal inimesel on erinev maailmavaade on varieeruvad ka tahtmised
leeke, mis murena meie teele satuvad. Need mõtted on lihtsalt ilu lauses, kuna tegelikkus on hoopiski midagi muud. Igal inimesel tekib tüdimus rutiinist, ka õpetajatel. Meie lõpetame kooli, aga nemad õpetavad jätkuvalt samas keskkonnas edasi. Pole mingisugune ime, kui õpilasele tundub, et õpetajal on mõru meel. Õpilased on õpetajate kõige suuremad hukka mõistjad, mõttes isegi viskasid nad tuleriidale. Me ajame taga oma hindeid, õigusi ja tahtmisi mõtlemata sellele, et õpetaja on samuti inimene. Hetkel, mil kõik mõtted ja tunded löövad lainetena pea kohal kokku ja tekib vihahoog on kõiges süüdi õpetaja. Õpetaja on süüdi, et istutakse öö läbi internetis ja ei jaksata tõusta ning lisaks sellele on kogu koolitöö tegemata. Õpetaja on süüdi sinu kõikides negatiivsetes hinnetes ja tegemata töödes. Õpetaja on süüdi selles, et sa saad vanemate käest halva õppeedukuse eest pragada.
saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kindlasti kodutööd pole ainuke asi, mida ma saan isikuliselt ise otsustada. Saan valida mida poest ostan, mida selga panen ja kuhu lähen. Keegi ei saa öelda, et ei, seda teha ei tohi. Jah, on mingid piirid, kuid elu on siiski vaba
13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17. milline neist pole monistlik teooria: a- subjektiivne idealism b- kahe aspekti teooriad c- Kimbu-teooriad d- okasionalism 18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19
II Indeterminism Indeterminism on seisukoht, mille järgi alati ei pea mingil tahtmisel või teol olema kindlaid tingimusi ja sellisel juhul pole ka võimalik taolisi tegusid või tahtmisi ette näha. Seega tahtevabadus on olemas. Indeterminist põhjendaks tahtevabaduse olemasolu järgmiselt: 1) Igal inimesel on olnud sellised olukordi, kus ta on selgelt tundnud tõelist valikuvõimalust ja vabadust. Näiteks kui mul on vaja teha mingi valik, siis kõigepealt ma mõtlen, millised valikuvõmalused mul üldse on, siis kaalun, millised oleksid iga võimaluse head ja vead ning valin selle, mis on mulle kõige kasulikum
iseenda tahtele ja järelikult ka vastutada kõigepealt just nende ees, järgmiseks ühiskonna ees, kuhu kuulutakse, kuid ainult niivõrd, kuivõrd need annavad oma vabanõusoleku millelegi sellisele alluda " (Mihhail Bakunin, "Revolutsiooni katekismus", 1865 ) Tekib küsimus, mis on tahtevabadus ja kas sellisel juhul on alati võimalik käituda vastavalt tahtmisel ? Tahtevabaduse põhimõttel peaks olema igal inimesel võimalik valida oma tahtmisi. Ka tahtmised on piiritletud, alustades pärilikkusest ja lõpetades ühiskonnaga, kus inimene viibib. Igal ühel on välja kujunenud väärtushinnangud, mille alusel tehakse vastavaid valikuid ja otsuseid. Igal sündmusel on põhjus ja just tänu sellele teab inimene, et alati pole võimalik käituda nii nagu tundub õige. Mõtlematud teod võivad tuua kaasa ka suuri tagajärgi. Sellepärast sobibki siia vanasõna: ,, Enne mõtle, siis
Samas pean lugu ka oma iseloomust ning enda tahtmistest ja soovidest. Raha võib kaduda, suhted puruneda ja kooli lõputunnistused võivad kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jääb ning sellest sõltuvad ka minu ülejäänud väärtushinnangud, õiged otsused ning tõeks pidamised terve elu. Mulle meeldib vabadus ja sõbrad peaksid andma mulle natuke vaba ruumi, et vahest ka omaette olla. Ja seda sama tagan ma ka ise teistele, ma ei suru oma tahtmisi peale ja lasen oma tuttavatel endast puhata. Veel väärtustan ma ausust. Minu jaoks on oluline rääkida tõtt ning tegutseda ja elada ausalt. Pean lugu ka austusest teiste vastu ja üritan alati rääkida teistest vaid parimat. Kuid ma arvan, et igal ühel peaks olema oma arvamus ja seda peaks avalikult julgema välja ütelda. Inimesed on väga erinevad ja kõik väärtustavad oma elus midagi, mida teised ei pea oluliseks. On
Tema meeleolud vahelduvad endiselt väga kiiresti: ta võib olla ülevoolavalt rõõmus, kuid mõne aja pärast juba õnnetu ja pahur. Sageli kasutab laps oma emotsioone piiride kindlakstegemiseks, mitte niivõrd tunnete väljendamiseks, (näiteks soovib ta poes olles saada kindlasti kommi ega ole nõus ilma selleta poest lahkuma või protestib häälekalt, kui tal palutakse oma asju koristada). Oma emotsioone, soove ja tahtmisi väljendab laps kõne abil, ta oskab öelda, kas ta on kurb, rõõmus või on tal paha tuju. Lapsel hakkab ümbritseva kohta kujunema emotsionaalne hinnang, (näiteks seostuvad tal haiglaga ja arsti juures käimisega negatiivsed kogemused). Neliaastane laps mängib meelsasti 12 lapsega, tema jaoks muutuvad oluliseks suhtlemine, mäng, ühistegevus ja koostöö teiste lastega. Teistega koos suudab ta tegutseda siiski lühikest aega
mängukaru kõrvalt piimapudeli, sööb natuke ja samal ajal siputab jalgadega õhus. Jalad ja käsi koos pudeliga vajuvad. L jääb magama. Kell on 13.48. Vaatlus kestis 48 minutit. Lapse kohta saadud info: 1) kõne: 48 minuti jooksul kasutas umbes 15 erinevat sõna, kuid sõnade kasutus ei olnud alati õige, näiteks ajas segamini lamba ja lehma. Oskas verbaliseerida seda, mis toimub välismaailmas, oskas mingil määral ka sõnastada oma soove ja tahtmisi(,,õpa", ,,ei tee"). Kasutas enamasti ühesõnalisi väljendeid, nimisõnu. Kõne mõistmisel toetus situatsioonile. Oskas erinevate fotode seast välja valida õigele soole vastava foto ("tädi"). 2) emotsioonid: Esinesid üllatus, huvi, viha, rõõm, vastumeelsus. 3) õppimine: ema matkimine, sõnade kordamine, pildiraamatu uurimine. 4) mängulised oskused: joonistamine/sodimine, mängulooma söötmine,
vastupidi, kuid sümpaatia kuulub tugevatele ja juhid peavad olema otsustusvõimelised. Alaska, olles osa Ameerika ühendriikidest, on ebakindlust taluv, isegi kui rahvastes põleb sisemine sund teha kõvasti tööd. Ei hinnata küll erinev olemist, kuid talutakse mitmemõttelisust ja riski. Kehtib arvamus, et ühe rühma seisukohti ei tohi teistele peale suruda. Alaska kultuur on kindlasti nõrga kontekstiga kultuur. Oma soove, tahtmisi ja lootusi väljendatakse kõneliselt selgelt ja oodatakse teistelt samasugust mõistetavat ja ennast maksma panevat eneseväljendust. Stiil on eesmärgile orienteeritud. Siiski ei üritata oma mõtteid kuulajale peale suruda. Suhtlusnormiks on avatus ja ausus. Vestlejate positsioonist, east ja soost tingitud erinevusi püütakse minimeerida, näiteks pöördutakse vestluspartneri poole eesnimega. Üheks alaska kultuuri eripäraks on ka tuumakas kõnelemisstiil, mida iseloomustab
ei kordaks. Kahjuks neile see kohale jõuda ei taha ning nad astuvad taas halvale teele. Samuti kohatame sõna jõuetust koolis. Õpetajad räägivad iga päev meile tarkusi, aga need on õpilastele nagu hane selga vesi. Sellistel juhtudel tundub, et sõnadel pole mingit vajadust ning nad tunduvad üsna kasutud. Kõiki asju ei saa vist iialgi sõnade abil selgeks teha ning meil tuleb ka tihtipeale kasutada raskemaid meetmeid, et väljendada oma soove ja tahtmisi. Inimestel võiks olla paremad kuulamis oskused ning suhtlemis oskused. Sellisel juhul ei kohtaks me nii palju vägivalda ning übritsevat vihavaenu. Enamikke asju võiks saada lahendada sõnade abil, mis tundub tänapäeval üsna utoopilisus. Sõna jõudu ja jõuetust leidub ühiskonnas suhteliselt võrdselt. Need on oma tähenduselt, aga väga erinevad. Sõna jõudu kasutavad meist kõik inimesed. Kas ka sellel mõjuvõimu on sõltub sellest, kellele seda rääkida
Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks.
soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Võiduka Vabadussõja Venemaaga lõpetas 2. veebruaril 1920 sõlmitud Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas Eesti riiki selle etnilistes piirides ja loobus igaveseks kõigist pretensioonidest Eesti territooriumile. Vabadussõda nõudis ohvriks 5000 eestlase elu. 5. Minu arvamus. Minu arvates. 1918. aasta oli Eesti jaoks kõige tähtsam aeg. Sellel ajal eestlased näitasid oma soovi ja tahtmisi olla iseseisvad. Manifest mängis tähtsat rolli selles. See oli väga oskuslikult läbimõeldud ja koostatud, et rahvast inspireerida. Eestlased olid tublid, et jõudsid väljakuulutada iseseisvust päev enne sakslaste tulekut. Arvan, et Ajutine Valitsus koosnes arukatest inimestest, kellel oli tõesti väga tähtis, et kui mõeldi Eestist, siis mõeldi kui iseseisvast riigist. Eesti oli tol ajal päris hästi ka varustatud relvadega, autodega jne. Sõjavägi oli lahinguteks valmis
Kahjuks usun, et minul sellises koolis tulevikku pole! Põhjus lihtne – ma pole alistuva iseloomuga. Kui minu vanemad aga sunniks, mind sellises koolis õppima, lõpetaksin arvatavasti samamoodi nagu Neil Perry. 2. Millised olid noormeeste probleemid? Nimeta ka tegelasi. Weltonis õppinud noormehi vaevasid mitmed probleemid, mis vaevavad noori ka praeguseni. Probleemid vanematega nagu oli ka filmis Neil Perryil. Vanemad surusid peale enda tahtmisi ja nõudsid ainult parimaid õpitulemusi. Noormehe enda soovid ja unistused ei tulnud kõne allagi. Tagasihoidlik ja iseennast alahindav iseloom nagu oli ka filmis Todd Andersonil. Todd oli häbelik ja kartis silma paista. Ta kartis teiste kriitikat ning hoidus seepärast alati ka tagaplaanile. Mured tüdrukute/poistega nagu oli ka filmis Knoxil. Knoxile hakkas meeldima tüdruk, kes oli koos juba Knoxi peretuttavast jalgpalluriga
1) looduslik (nt. Ma võin tahta lõpmatuseni elada, aga ei saa, ma võin tahta lennata, aga ei saa) 2) ühiskondlik (nt. Liiklusreeglid , pean täitma kooli sisekorraeeskirju) 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrk determinism loobub sidumast vabadust vaba tahtega, sest iga tahte jaoks peaks olema veel omakorda tahtmine ja nii lõpmatuseni. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikult jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid (raha puudumine, puue, loodusseadused)..nende kõigiga in lepib kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda. 8. 9. 10. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. 11. Jäik determinism 12. Indeterminism 13. Nõrk determinism 14
Järelikult on juhus ja valik võimalikud. Inimesel on tahtevabadus. Seisukohta, mille järgi meil on tahtevabadus ka siis, kui looduses valitsevad ranged seadused- vabadus vastandub hoopis sunni mõistele, nimetatakse: Vastus: Nõrk determinism Seisukohta, mille järgi tahtevabadus on illusioon, pseudomõiste, nimetatakse: Vastus: Jäik determinism maailmas valitseb põhjuslikkus. Me ei saa valida oma tahtmisi. Järelikult pole ka vabadust. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: Meem Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: Identsusteooria Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peoteos ,,Meetodi vastu" Vastus: Feyerabend
traditsiooniks - see omakorda hakkab mõjutama käibe ja kasuminumbreid. Rääkides teenindusest mõtleme kõigepealt klienditeenindajaid. Igas ettevõttes on kliendil oluline osa, sest on ju tema see, kes firmasse raha sisse toob. Teenindaja peab eelkõige ise oma tööst lugu pidama. Teeninduse kvaliteeti hinnatakse selle põhjal, kuidas lähevad kokku kliendi ootused tegeliku teenindusega. Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid soove ja tahtmisi. Hea teenindaja oskab kõiki kliente endale heade ja meeldivatena ette kujutada. Ta naeratab, on avatud, siiras ja kliendist huvitatud, kuid mitte pealetükkiv, oskab kuulata, mõistab klienti, annab arusaadavalt selgitusi, räägib "kliendi keeles", austab iseennast ja seeläbi klienti. Heal klienditeenindajal peaks olema päris mitu omadust. Eelkõige, et olla hea klienditeenindaja, peaks ta olema hea suhtleja. Seda mitmes mõttes, kasvõi näiteks selles, et ta peaks toime tulema
Piret Rauga mitmekülgsed oskused mängida kord viisakat ja tagasihoidlikku naist ning äkki muutuda närviliseks ja karjuvaks, olid väga veenvad ning tõepärased. Teine naistegelane oli proua Houille, keda esitas Kersti Kreismann. Peksa saanud poisi ema oskas oma lapse eest välja astuda ning tegi kõik, et süüalune oma tegu kahtsema panna. Tihti sattus naine oma mehega vööraste ees vaidlema peresiseste probleemine üle. Neil aga oli valitseja rollis proua, kuna ta oskas hästi oma tahtmisi peale suruda ning õigust nõuda. Kersti Kreismann oli üks neljast, kes tihti publiku naerma ajas. Naljakaim episood näidendist oli just tema loodud, kui naine abikaasa peale vihaseks sai ja karjudes ning tapmis ähvardusi tehes mehele kallale tormas. Oli näha, et tegu on omaala spetsialistiga, kuna näitlejanna oskas lava koguaeg tegevuses hoida nii, et publik ei saanud arugi, kas tegu oli ettekavatsetud või mitte.
Seda sammu kaalus ka Hitler kaua, sest ta ei teadnud millised reageeringud võivad selle peale tulla. Hitler ei olnud veel nii tugev, oleks võinud Prantsusmaaga sõtta astuda, kuid seda sammu tegema julgustasid teda kindlasti eelnevad järeleandmised Inglismaa ja Prantsusmaa poolt. Lepituspoliitika eesmärgil aga ei võetud midagi otseselt Saksamaa vastu ette ning see näitas ka Hitlerile, et lääneriigid on valmis iga hinna eest sõda ära hoidma ning täitma tema tahtmisi, et hoida rahu, kuid see jällegi omakorda kindlustas Hitlerit oma tegelikke plaane ellu viima ning teostada vallutuspoliitikat. Hitleri esimene pilk pärast Saarimaa liitmist Saksamaaga oli suunatud Austria suunas. Seal elasid saksalased. Austria oli siis autoritaarne riik. Nii viis Saksamaa 14.märtsil 1938 Austriasse väed sisse-ansluss. Austria kantsler oli selle vastu ning ütles, et tuleb läbi viia rahvahääletus. Saksamaa viis aga ennem oma näed sisse, kui toimus referendum. Nii et
saj. e.Kr. õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti- pidasid end tarkadeks, mitte tarkusearmastajateks) ei võtnud ta inimestelt, kellega ta vestles raha, ning ei saanud sestap ka midagi koju viia. Oma kõht oli tal täis, kuna kutsuti teda tihti söögilauda jutlema. Xanthippe pidi enesel ja kolmel pojal ise kuidagi hinge sees hoidma. S elas vaeselt ja tagasihoidlikult, sest tema arvates tuleb hing vabastada suhtlemisest kehaga ja muretseda ja kuulata hinge saab vaid minimeerides omi tahtmisi. Turul käies imestas ta, kui palju on asju, milleta on võimalik elada. Kreeklased, kui harmooniat hindav rahvas, kes vaimsuse kõrval pidasid tähtsaks ka kehalist ilu, ei leidnud S-s midagi imetlusväärset: väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhuga, lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga. Ateena olustik: S. nägi oma eluajal nii Ateena kõrgpunkti, kui sellele järgnevat langust.
tagajärjel lastakse ennast mõjutada. Mõjutatakse emotsioonidega ja meeldivusega. 6 Emotsioonidega mõjutamine seisneb positiivsete tunnete väljanäitamises. Meeldivusega mõjutamine põhineb seisukohal, et inimene, kes on meeldiv, suudab paremini mõjutada kui ebameeldiv. Negatiivsed mõjutamismehhanismid on sellised, mille kasutamine kahjustab inimest. Inimese enda soove, tahtmisi, vajadusi ei võeta arvesse. Inimene küll laseb ennast mõjutada, kuid tunneb ennast hiljem halvasti. Negatiivsete mõjutamismehhanismide alla kuuluvad: Füüsilise vägivallaga mõjutamine o löömine o tõukamine Psüühilise vägivallaga mõjutamine o karjumine o hääletõstmine o ähvardamine o mõnitamine Demagoogiga mõjutamine o kainele mõistusele rõhumine
aga valimised möödas ja võim käes, siis on demokraatia ja rahva huvid vaid rumalus ja kadedus. Kui isegi haritud ja rikas vähemus ei suuda ega taha mõista vaesemat enamust, siis pole ka midagi imestada, et omakorda harimatu ja vaene enamus ehk rumal rahvas ei suuda mõista ega ka taha seista eliitikute huvide eest. Seejuures on eliitikud võtnud endale õiguse kritiseerida rumalat rahvast ja selle tahtmisi ning on pahane, kui rumal rahvas ei austa ega usalda oma juhte. Seejuures on eliitikud võtnud endale ka õiguse nimetada rahvast kadedaks, samal ajal kui oma piiritu ahnuse maha vaikib. Kui me oskame neid kahte tüüpi otsusetegemisi teineteisest eraldada, siis suudame mõista ka seda, et poliitikute ülesandeks on kaitsta valitseva sotsiaalse grupi huve, seista oma huvide eest ja need seadustada, mitte aga olla ekspertideks seadusandluse, majanduse, sotsiaalteenuste osutamise,
Teine inimene armastas ilu ja kaunistas nii ennast kui ka kodu vahel üleliiagi. Välja minnes kaunistab ta ennast endiselt, aga kodus käib ringi nagu vana luud. Kolmas inimene armastas tööd ja leidis alati midagi teha, aga nüüd on laisk mis laisk. Neljas inimene armastas viina, aga nüüd ei hooli. Sellises olukorras öeldakse, et selle inimesega on nüüd küll kurat teab mis lahti. Nii ongi. Selle kuradi nimi on depressioon - liigsete tahtmiste tulemus. Kui poleks olnud tahtmisi, siis poleks tekkinud ka süütundeid, mida depressiooniks häbeneda. (Viilma, 2003). Depressioon on ükskõiksus elutu maailma vastu ja ülitundlikkus elusa maailma suhtes. See tähendab: sellest, mis enne oli armas, on nüüd ükskõik, aga selle, kes enne oli armas, tapaks oma ülisuureks kasvanud armastusega kasvõi ära. (Viilma, 2003) Materiaalsest omandist õnne otsinud inimene pettub ühel hetkel, sest ta on tahtnud head, aga saanud halba
et valitsus saaks neid suunata kunstliku üksmeele kaudu avalike eesmärkide poole. 8) Kanti meelest tuleb valgustust soodustada religiooni ja seadusandluse valdkondades. Seadusandluse puhul võimaldab avalik mõtete esitatamine luua paremat seadusandlust ning leida kehtivast süsteemist vajaka jäämisi. KRIITIKA Kõigile on teada, et nad viibivad pidevalt alaealisuse seisundis ning lasevad endale päevast päeva pähe istuda- teiste tahtmisi peale suruda. On ju rahvas piisavalt haritud, et seda tajuda. Miks siis ei hakata vastu- iseenda kasuks/heaolu nimel tegutseda? Nii on kõikjal meie ümber- saamatus. Eriti hästi on see probleem nähtav seadusandluses, sest ei suudeta vigast süsteemi parandada. Nii käiakse surnud ringi, samal ajal kui eurotsooni ähvardab kokku varisemine ja Kreeka vajab aina uusi abipakette. Rahvas ei viitsigi sellega tegeleda, loodetakse juhtide peale. Hea on see, et nurisetakse ja nähakse vigu
1973-75 Helsingi protsess oli pingelõdvenduse sümboliks ehk Euroopa jõugeoleku ja koostöönõupidamine. Selle allkirjastasid 33Euroopa riiki, USA ja Kanada. 1.Euroopa julgeolek, 2.majandus-, teadus-, tehnika jne, 3.inimõigused. Kuna lõpuks kaotas NSV Liit nõupidamiste vastu huvi, siis jooksid need liiva. 1979 NSVL sissetung Afganistani Nõukogude Liit oli majanduslikes raskustes, aga ei lõpetanud välispoliitilisi avantüüre. Poldud enam rahul, et mõjuriigid tegid nende tahtmisi, vaid taheti mõni riik täielikult endale allutada. 1979 tekkis Afganistaanis vaenulike grupeeringute vahel konflikt, kuhu NSVL kohe appi tõttas. Afganistaanis tehti riigipööre ja uus valitseja saadeti otse Moskvast. 27dets sisenesid väeüksused. USA ja lääne reageering oli järsk, 1980 aasta Moskva olümpiamänge boikoteeriti ja NSVL käitumist ei mõistetud. Afganistanis algas sissisõda (organiseeritud vastuhakk), mis käis Nõukogude vägedele üle jõu.
annaabi.ee 
