5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-06-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ksu
Õppematerjali autor
seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid
"Õitsev meri" (1935) Tegelasteks on vabadikupere, kelle vastu saatus pole armuline, nii et mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul Turja sauna alles vaid Vahepeal Pöide viljakasse asunikutallu abiellunud Hannes. "Õitsvat merd" kannab elujaatav mõttelaad. Vana Turja Laas, üks peategelasi, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. See, mis Hannes romaani veergudel läbi teeb, pole sihikindel võitlus
Saatuse tahtel maailmas ringi rännates Hanneselegi kodu- ja mereigatsus peale ning tänu sellele ta sinna ka naasis. Hannese vastandiks see-eest on tema kõige vanem vend Arno, kes ei olnud just kõige parema iseloomuga. Tema ihkas vabadust ega viitsinud kodukohas konutada. Ta lahkus juba suhteliselt teose alguses ära maailmamerele tööle, perele vahesl kirjutades ja raha saates, kuid hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. Randlaste elu pole kunagi kerge olnud. Kuna Hannese pere oli vaene elatusid nad põhiliselt sellest, mis meri neile andis. Seepärast tekkis mehel ka unistus ehitada mootorpaat, mis muudaks nende elu kergemaks. Rand ja romantika käivad käsikäes nagu ka selles romaanis. Hannesel oli läbi elu 3 suurt armastust. Esimene oli Niida, kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tolle isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus selleks oli see, et mees neiu
August Mälk ,,Õitsev meri" 1.Kuidas elati Turja peres: · Turja Laasi eluvaated, tema iseloom: Ta naudib elu täpselt sellisena nagu tal see on, isegi kui tal oleks põhjust nuriseda oma raske elu üle, mõtleb ta ikka positiivselt. Näiteks: ,,Kui on süüa, elame hästi. Kui pole, mõtleme naeruse näoga, et oi, oli kena päev ja sai elatud." või kui tulekahju oli puhkenud tares ,,Prii tuld ikka veel saab." Kui isegi tuli tal elus ette kurbi situatsioone, surus ta oma tunded mehekombel maha. Tal oli palju kindlaid põhimõtteid mille järgi ta käitus. Samuti meeldis talle oma poegadele elutarkusi jagada (,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes"- innustas selle mõttega
temale õige koht ning ta ei kuulu nende inimeste sekka. Ta oli seal kuidagi piiratud. Mälestused ning vabaduseihk sundisid teda naasema rannaväljale. Alles romaani lõpus taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta läbi kogu romaani kestnud meenutuste ja mälestuste, mis sidusid teda rannikurahvaga. Lisaks hakkas ta uskuma isa õpetust, et õnneks pole vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Selleks oli aga tarvis läbida see nö. elukool. Raamatut hakkasin ma lugema tüüpilise eelaimdusega, et see on igav ja täielik jama jutt. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda enam see tekst pani mind mõtlema ja siis muutuski raamat juba täitsa loetavaks. Kõige enam meeldis mulle Turja isa karakter, tema suhtumine ellu, tema lõbusus ja mis kõige tähtsam- tema elutargad õpetussõnad.
Vahel oli raske end lugedes sündmuste vahel ümber lülitada, sest mõtted olid alles eelmise juhtumi juures. Kuid nagu enne öeldud, tänu Mälgu soravale jutustamisele ei seganud see väga. Kokkuvõtteks on „Õitsev meri“ väga huvitav teos, mille tegelaste ja nende probleemidega on kerge samastuda. Soovitaksin seda raamatut neile, kes ise mere lähedal elavad, kuna äratundmisrõõmu peaks raamatus olema küllaga. Muidugi võiksid teost lugeda ka need, kes pole merega palju kokku puutunud, sest teos annab väga hea ülevaate väikese kaluriküla inimeste elust.
Kuid ta oli väga töökas ja aitas alati teisi. Kuidas muutub peategelane? Raamatus läks Hannes sisemaale elama, Aafrikasse, aga ta taipas, et ta siiski ei taha seal olla. Mälestused ning tõeline elu sundisid teda tagasi minema rannaväljale. Alles romaani lõpus sai Hannesaru, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta läbi meenutuste ja mälestuste. Lisaks sai ta aru, et õnneks pole vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. 5 Autori sõnum Raamatu autor tahab teosega öelda, et iga inimene on oma õnne sepp ning enne kui ta midagi tegema hakkab, peab ta sügavalt järele mõtlema, kas see on tõesti tema soov. Ehk nagu rahvas ütleb- Enne mõtle, siis tegutse. Muidu ei lähe kõik nii hästi minna kui võiks. Ja pöörad enda õnne, hoopis ebaõnneks.
suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart. Tema jaoks ei teinud tütar mittekunagi midagi valesti. Ja kui ka tüdruk midagi valesti tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem. Üha rohkem mõtles Hannes oma kodukandi peale. Ta oli väsinud põllutööst ja metsast. Mees soovis tagasi merele ja Turjale koju. Takistuseks minna oli pruudi isa, kes oli väga positiivne ja rahulik härra, kellele Hannes ei tahtnud pettumust valmistada. Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid