Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pilvede tüübid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kiudrünkpilved


Heledad väikeste pilvetükkide kobarad, mis meenutavad
lambavilla või vatitükikesi, kõrgus 6-8 km, paksus 200-400m


Kihtrünkpilved

Ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike
Aluse kõrgus on 0,6-1,5 km, paksus 0,2-0,8 km.
Mõnikord annavad suvel uduvihma, külmemal ajal kergemat lund

Pilvede tüübid #1 Pilvede tüübid #2 Pilvede tüübid #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lauri Sisask Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Kihlised pilved

Kihilised pilved Referaat Kihilised pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St ­ kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac ­ kõrgrünkpilved (Altocumulus) As ­ kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns ­ kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ])

Keemia
thumbnail
4
doc

Pilvede klassifikatsioon

on äike. Suure Rünksajupilved Cumulonimbus Cb vertikaalse ulatusega Kihtsajupilved Nimbostratus Ns pilved 0,1-15 km Klassi nimetus ja Põhiliigi Põhiliigi Lühend Kõrguste kõrguste vahemik eestikeelne ladinakeelne vahemik (parasvöötmes) nimetus nimetus polaaraladel/ troopikas Ülemised pilved Kiudpilved Cirrus Ci 3-8/6-18 km 6-13 km Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Keskmised pilved Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac 2-4/2-8 km 2-7 (10) km Kõrgkihtpilved Altostratus As Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Alumised pilved Kihtpilved Stratus St 0-2 km

Loodus õpetus
thumbnail
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

kaugenedes veeauru hulk väheneb. Ka mandrite siseosade kohal on veeauru sisaldus väiksem. Kõige enam on veeauru troopilise ookeani kohal, sealt ta liigubki pooluste suunas. Atmosfääris võib toimuda veeauru küllastumine ­ küllastunud olek saavutatakse tavaliselt õhutemperatuuri langemisel. Kui seisund on saavutatud, siis edasisel temperatuuri langemisel osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm

Loodus
thumbnail
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Ekvaatoril kus domineerib merepind ja kiirgusbilanss muutub sesoonselt vähe on õhutemperatuuri aastane käik tugevasti tasandunud. Lõunapoolkeral aga, kus domineerib veepind on õhutemperatuuri aastane amplituud mitu korda väiksem. 8. millist nähtust mõistetakse öökülmana? Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned? a) adektiivsed – tekib siis kui külm õhumass temperatuuriga alla 0 kraadi liigub vaadeldavale alale. Selline öökülm levib enam-vähem ühtlaselt suuremal maa-alal ja esineb kevade algperioodil või hilissügisel üldisel madala temperatuuri foonil. Advektiivse öökülma korral on ilm valdavalt tuuline ja pilvine, kusjuures temp tugevasti langeb ja püsib isegi päeval 0 kraadi lähedal

Geograafia
thumbnail
2
doc

Füüsika spikker

10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14

Keskkonafüüsika
thumbnail
10
docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Linnadest eemal on neid osakesi umbes 10 tuhat ja ookeanidel ja mägedes on see arv umbes 1000 osakest. Kõige rohkem on neid osakesi maa lähedal, kui kõrgemale tõusta siis osakeste arv väheneb. Juba nelja km kõrgusel on umbes 300 osakest ainult. Need on need osakesed, mille peale veeaur võiks hakata kondenseeruma. Kui need piisakesed on külmunud, siis nendele võib edasi sadestuda veeauru ja see võib kasvada päris suureks kristalliks. Pilvede kujunemise protsess on keeruline ja teadlased pole kõike välja uurinud (laboris on raske pilve tekitad aja pilve sisse ei saa minna koguaeg). Atmosfääris on kondensatsiooniproduktiks pilved ja udu. Maapinnal on hall, kaste, härmatis jne. Pilv on kolloidne süsteem õhushõljuvatest veepiisakesest ja jääkristallidest. Sageli räägime veepilvedes, segapilvedest ja jääpilvedest (osakesed on vedelad, segamini on jääkristallid ja veepiisad, jääkristallid)

Agrometeroloogia
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
2
doc

Keskkonnafüüsika arvestuse spikker

Pilvede tekkimine ­soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun