Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Teda huvitab, mida kujutab endast kaasaegse aadelkond. T on oma vaadetelt läänlane. Oluline on 8. peatükk. Seal kirjeldatakse vanavanaisa, kes oli julm, tark ja kaval. Naine oli tal rahvuselt mustlanna rõhutatud on kirgede tormi. Tegemist on stiihiliste inimestega, keda kultur ei ole veel puudutanud. Vanaisal oli 2000 hinge, aga ta armastas pillata. Ivan ei kasva enam kodumõisas, vaid ta saadetakse linna rikka tädi juurde. Isal ei tahtnudki poega harida, ta tahtis, et pojal oleks varandus. Pojal on meessoost kasvataja, kes on rahvuselt prantslane, Rousseau õpilane. See õpilane oli fine fleur pr keeles eliit, koorekiht. Ta oli emigrant, kes pages pr revi eest. Rikas tädi ei jätnudki poisile pärandust, vaid ta abiellus fine fleuriga ja jättis kogu varanduse talle. Ivan tuleb maale tagasi ja Ivani ja tema isa vahel leiab aset konflikt. Ivan armub lihtsasse talutüdrukusse ja isa vihastab selle peale. Ivan peab nüüd tõestama, et tal on olemas vaated
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm
tema ja Laura saaksid abielluda. Ühel päeval saadab vestman Sandri Peterburri ehituskrunti ostma. Tagasi tulnud, teatab Sander, et krunt on juba maha müüdud. Tegelikult ostis Sander Piibelehele äia rahade eest ehituskrundi, mida Vestman oli endale igatsenud. Nõnda trumpab vaene, kuid nutikas kirjanik kogenud ärimehe üle. Vestman on nõus tegema kõik, et krunt endale uuesti saada. Kui ta asjast teada sai, siis oli ta nõus andma laura Piibelehele naiseks, et varandus perekonda jääks. Iseloomustused: Vana Vestman - Laura ja Matilde isa. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi Ludvig Sander - Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel
abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige ,,pisuhänna" autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja oli temast ette jõudnud ja see oli Piibeleht. Vestman oli nõus Laura Piibelehele naiseks andma, et varandus jääks ikka perele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. 8 b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Rohkem oli tegemist armastusega. Võibolla ainult see, et Julieni isa lootis raha saada, aga Julien ise küll raha peale ei olnud väljas. Kippari unerohi-raamat kus räägitakse naisest Maarja ja sellest kuidas ta lootis rahaga võita mees endale. Maarjale meeldis juba ammu Mait Näkisaar. Mait pidi aga minema ära. Ta ütles, et ta tahab kindla rahasummaga naist endale. Mait läks. Maarja tädi suri ära ja tema oli ainuke sugulane, seega jäi talle kogu tädi varandus. Maarja saatis Maidule kirja. Vahepeal aga magas naine Kippariga, et raha saada. Kippari tervis muutus aga päev-päevalt halvemaks. Ta oli peaaegu juba suremas. Kippar ütles Maarjale, et too temaga abielluks, leseks jäädes saab kõik mehe varanduse endale. Maarja kahtles, aga Kippari tervis läks aina hullemaks. Ta abiellus, siis kuulis Maarja, aga sellest, et Mait olevat kodus tagasi. Teda valdas hirm, mõtles, mis saab kui Kippar paraneb ja Mait sellest loost kuuleks
Kõik kommentaarid