Kunstitehnikad valjaspool kooliõpetust (1)

Reiko Köst © 2009-2010.
KUNST
Kunstitehnikad väljaspool kooliõpetust
Sisukord
1. Sissejuhatus 3
2. Mis on kunst ? 4
3. Mis kunsti siin õpetatakse? 5
4. Tere tulemast vabaaja kunstiõpetuse tundi. 6
4.1. Alustame põhitõdedega. 6
5. Alustame lihtsaimast. Joonistamine. 7
5.1. Esemele kuju andmine. (Pildid tehtud küll küll arvutiga, kuid ma usun, et arusaadav on. Kui ei ole, andke märku ja ma parandan õpetust.) 7
6. Graafika . Akvarellpildid 9
6.1. Tavaline graafikapilt.(Õpetatakse ka koolis) 9
6.2. Optkunst(ka õpetatakse koolis) 9
6.3. Paberpatika.(Pilt, mis näeb vanaaegne välja). 9
6.4. Must värv+Õlipastellid+ Hambaork . 10
6.4.1. Pilt paksude mustade piirjoontega. 10
6.4.2. Pilt mustal taustal. 10
6.5. Akvarellpildid. 10
6.5.1. Siluettpilt 10
6.5.2. „Täppiline“ pilt. 10
6.5.3. Joonistus kumab välja värvist. 11
7. Kunsti osa inimese elus.(Lisa 1) 12
7.1. Kunsti osa inimese elus. 12
7.2. Minu enese arvamus 12

Sissejuhatus

Siinne väike õpetusleht on teile õpetamaks veel võimalusi värvidega mängimiseks. Õpetame siin selgeks ka põhitõed, mida igas koolis ei pruugi õpetata. Kirjutame lahti kunsti mõiste ja kunsti liigid. Avaldan lehe lõpus järjekordselt arvamust, mida ei pea lugema. Tegu ei ole mitte ainult õppematerjaliga kooli huvides, vaid ka õppematerjaliga inimese enda huvides. Endiselt, palun teavitage mind vigadest ja ka uutest kunstiviisidest, mida siin ei pruugi kirjas olla. Hea meelega täiendan ma õppematerjali kõigi jaoks.
Esialgu anname ülevaate sellest, mis on kunst üldse. Lisatud on materjali ka oma arvamus, koos põhjendusega. Järgmisena õpetame üldiselt joonistama ja varjutama väga lihtsal viisil ainult hariliku abil. Siis õpetatatakse siin tehnikaid, mida õpetatakse kunstidekoolis, aga mitte koolis, või ka tehnikaid, mida koolis õpitakse, kuid üsna kesiselt.
Seekord pean ma eelkõige tänama kunstidekooli õpetajaid Mare Villemsoo(graafika, eelkõige paberpatika. Akvarellikunst ja värvimise põhitõed) ning Sirje Voolmaad(joonistamise õpetaja.).
Kontaktandmed:
Mängukoopa kasutaja: KrMonteCristo
e-mail: [email protected] ; [email protected]

Mis on kunst?

Sellele on raske vastatata. Kõige lihtsamini saab öelda, et kunst on millegi loomine. Sõnasõnalt ei saa aga seda öelda, sest on ka sellised eriliigid nagu kõnekunst ja lugemiskunst. Kunsti sõnastust vaadates leiame järgneva: “Kunst on teos, mis on loodud inimese mõtlemise tulemusena”. See aga ei pea paika sellega, mida mina ja ma usun, et veel teisedki inimesed kunstiks peavad.
Seetõttu sõnastan kunsti järgmiselt: Kunst on teos või ese, mille on loonud inimene või loodus.
Jaotan kunsti ma nelja klassi: Kirjandus ehk sõnakunst, Helikunst, Piltkunst ja Looduskunst/Looduse ime.

Kirjandus.
Kirjandus ehk sõnakunst on teine kunstivorm , mis on meie kultuuris arenenud Kreekast saati. Kõige algsem sõnakunsti vorm oli rahvalaulud ja luule. Sõnakunsti eripära on see, et sõnadega on võimalik mängida. Väga hästi tuleb see nähtavale eesti keeles. Sõnakunsti täiendatakse eelkõige seltskondades viibimise ja korrektse keele kasutamise varal. Slängi keel on meie sõnavara laastav. Vähene släng omakeskis on lubatud, aga kui pidevalt viibida sellises keskkonnas ilma lugemata, on tulemuseks sõnakunsti halvenemine.

Helikunst. Ehk oskate ise juba aimata, et tegu on eelkõige muusika loomise ja mängimisega. Helikunst on üks iidsemaid kunste. Helisi on kasutatud läbi aegade mitmetel otstarbetel, sel on olnud ja on siiamaale nii usuline osa, kui ka lõbustamise ja info edastamise osa. Viimasel ajal on muusika küll põhiliselt meelelahutus , aga muusikat kuulates kuulame ka kunsti.
Kui me loome muusikat, ka siis loome kunsti. Muusika loomisega tegelevad tänapäeval vähesed noored juba.

Pildikunst. Selle alla kuulub nii graafika kui maalikunst .
Graafikaks nimetatakse ühetoonilist kunsti, mis ei ole tehtud pliiatsiga. Graafika tunnuseks on joonte ja täpituste ning kujundite rohkus esemete joonistamisel .
Maalikunst on värvikunst. Maalikunstiks võib tingimisi lugeda ka joonistamist. Mõlematel kunstidel kajastatakse erinevaid asju ja esemeid ning ka loomi.

Looduskunst on loodusjõudude poolt voolitud imelised kujud kividest, südant seondavad päikseloengud ja imelised vaated mäestikest, jõgede orgudest ja kõigest muust , mis inimest hämmastab looduses.

Mis kunsti siin õpetatakse?

Mina õpetan siin teile erinevaid kunstistiile pildikunstist. Ennem aga teeme selgeks, mis meil vaja on.
A4 joonistuspaberit, A4 akvarellpaberit, Guaššvärve, õlipastelle, valget küünalt, vesivärve, peen ja jämesoola, pintsleid, hambaorke ning natuke aega.
Alustame kõige lihtsamast ja liigume edasi raskema juurde. Ma hoiatan ette, et mis tundub kergem mulle, võib tunduda raskem teile.
Soovitav oleks ka mõni lapp , kuhu sisse on teil võimalik puhastada pintsleid.

Tere tulemast vabaaja kunstiõpetuse tundi.

Alustame põhitõdedega.

On olemas teatud värvid, mis omavahel vastanduvad ja tekitavad kontrastsust. Sellised värvid on näiteks sinine ja kollane, mis kokku segades moodustab rohelise. Sammuti on vastandvärvid must ja valge. Tähtsam on teada järgmine:
Helendamine: Kui me teeme värvi heledamaks, siis alati on lisame heledale värvile tumedalt PINTSLIOTSAGA. Te ei pruugi tähele panna kohe värvi muutust, aga katsetage tühjal sodipaberil. Kui te tähelepanelikult vaatate, siis on värv erinev.
Tumendamine: Lisame samamoodi heledamale värvile tumedat. Väga tumedate varjude saamiseks lisame musta pintsliotsaga, kuid me lisame veel sinist . Miks? Sest kõik looduses olev must on kas sinakasmust või pruunikasmust.

Värvi ei pea võtma palju. Sammuti kasutage vett, et vedeldada paksu värvi pildil. Värvide segamine kohe pildi peale tekitab väga huvitavaid kujundeid.

Graafikatööd tulevad kõige paremini välja mustaga . Graafikas eristan mina kahte eriliiki: Trükikunst ja joonekunst. Kõige tavalisemad jooned on sirge, laineline, sik-sak ja kurviline joon(S-joon). Lisaks on alati võimalik veel oma jooni mõelda. Joonte lisamisel tihedamini tekivad tumedamad kohas ja hõredamal joonestikul tekivad heledamad kohad. Täpitamisega on võimalik sama saavutada. Mida tihedamalt täpitad, seda tumedam on koht. TÄHTIS TEADA: Joone-täpi tööd tehakse tintenpeniga, äärmisel juhul geelpliiatsiga.

Väike puhtus ei tee paha. Soovitavalt ajaleht või mõni ebavajalik paber alla, kui hakkad värvidega maalima.

Kui värvitakse guaššide või akvarellidega(vesivärvidega), siis ei jäeta mitte ühtegi kohta värvimata.

KÕIK, MIS JOONISTATAKSE, JOONISTATAKSE HARILIKUGA ETTE. ERANDINA VÕIB ETTE JOONISTAMATA JÄTTA VÄRVIPLIIATISTEGA JOONISTADES.

Alustame lihtsaimast. Joonistamine.

Esemele kuju andmine. (Pildid tehtud küll küll arvutiga, kuid ma usun, et arusaadav on. Kui ei ole, andke märku ja ma parandan õpetust.)

Disainitunneli inimesed ja ka vanemates klassides inimesed teavad, et varjutamine on üks viis kuju andmiseks. Joonistamisel on aga kolme viisi varjutust. NB! Kogu eset või olendit ei ole vaja varjutada. Joonistamisel VÕIB jääda valgeid kohti ja tavaliselt jääbki.

Immitatsioonvarjutus.
Varjutamiseks kasutatakse jooni, mis jälgivad täpselt kuju. Sobib äärte tumendamiseks. Soovitav on tumedamad kohad varjutada õrna joonega mitmekordselt, mitte kohe tumeda joonega. Pärast kustub paremini, kui varjutus on mööda.

Kaldvarjutus
Varjutamisel on jooned kaldu valgusvihu suunas. Seetähendab, kui esemele tekib vari vasakule, on joon kaldu alla vasakule ja üles paremale nurka. Kui vari on paremal, siis ka varjutus on vastuüidi: Kaldu alla paremale ja üles vasakule nurka.
Vasakule kaldvarjutus. Paremale kaldvarjutus.

Ristvarjutus.
Kõige tõhusam varjutusviis on ristvarjutus. Järgneval pildil on võrdlus ristvarjutuse ja kaldvarjutuse vahel:
Nagi nähe, on ristvarjutusel tihedamad kohad tumedamad ja jääb tumedama koha mulje, kui paljal kaldvarjutusel. Ristvarjutus on hea ka selle poolest, et ristvarjutuse jooned võivad olla igat pidi. Tähtis on aga, et joonte tegemisel tõuseks pooleks sekundiks käsi üles, muidu tekib pidevam kaarjasjoon ja varjutus võib olla rikutud. Värvimise puhul pole vaja, kuid varjutuse puhul küll.
Varjutus on tähtis eelkõige pliiatsiga värvimisel. Maalimisel saab varju värvide segamisega.
Lihtsaimast lihtsam joonistamise juures on esemete joonistamine. Kuid kuidas joonistada täpselt samale kõrgusele kõverjooni. Lihtne. Märkige endale 6 punkti paaridena , kusjuures iga paar on üksteisest erineval kaugusel.
Järgmine samm on punktide ühendamine. Kui ühendate punkte, siis näete, et mõni kaarest on teisest mõnevõtta erineval kõrgusel. Sellest lahtisaamiseks toimige järgmisel: Ühendage kaks punkti omavahel kaarjate joontega läbi eseme. Kus on möödalaskmisi, sealt paistab see välja ja teil on lihtne parandada joonistust. Kui kuju antud, asuge varjutama. ÄRGE ABIJOONI KUSTUTAGE, neist on varjutamisel tihti abi.
Kui ese on varjutatud, siis jätkake uue eseme joonistamist. Kui esemed on omavahel paigal, siis märge taha silmapiir ja kaunistage taust. Pärast seda ongi töö valmis.
Eelkirjeldatud joonistamisviisi saab kasutada ka loomade ja olendite joonistamisel.

Graafika. Akvarellpildid

Graafika tööde jaoks vajame tintenpenni, guašše, õlipastelle ja hambaorki. Muidugi ka pabereid.

Tavaline graafikapilt.(Õpetatakse ka koolis)

Töövahenditeks on tavaline valge paber ja tintenpen.
Mõtle, mida sa tahad joonistada. Kui ei tule mõtteid, siis joonistame mereäärse maastiku. Jagame paberi kolmeks, jättes merele ja taevale kokku rohkem ruumi, kui ranna jaoks.
Nüüd joonistame ette üksikud puud. Ja nüüd põhiline: Alustame tintenpeniga kaunistamist. Puud kaunistame kaarjate joontega, rohututid üksikute väikeste joontega. Kaugemal asuva liiva tähistame täpitustega. Mida merele lähemal, seda tihedamad täpid. Mere ääres ei tohi täpid siiski olla üksteisega kattuvad. (kuid võib tunduda nii kaugelt vaadates). Alustame mere kaunistamisega: teeme lainelised jooned, mis ei ole ühest paberi otsast teise, vaid on erinevates kohtades. Laineid jäljendame kahe kolme joonega.
Kui meri valmis, on aeg taevas teha. Selleks joonistame lihtsalt pilved. Pilve alumise osa ja küljele teeme tihedamad jooned.
Rannal on liiv, aga tühi jääb? Joonistame kivid. Üksiku suurema kivi joonistame merele ranna lähedale. Pilt on enamvähem valmis. Edasine kaunistus =laskes oma fantaasial lennata .

Optkunst(ka õpetatakse koolis)

Joonistame lihtsa pildi. Mitte väga keeruline. Mina näiteks joonistasin üksteisega kokkupuutuvad ringid. Edasi joonestame üle joonistuse ruudustiku. Kui see valmis, hakkame värvima üle ühe ruudu mustaks. NB! Suurte ruutude puhul on soovitav kasutada markerit, väikeste ruutude puhul tintenpenni. Kui on tihedalt väike ruudustik(ruudud kuni suurusega 4*4cm) siis soovitan varuda mitu tintenpenni.

Paberpatika.(Pilt, mis näeb vanaaegne välja).

Vajalik: Õlipastellid, paber, must või tumesinine guaššvärv, VANAD AJALEHED. Soovitavalt akvarellpaber, kuna tavaline paber võib katki minna.

Joonista alla pilt.

Värvi see õlipastellidega. Värvi nii tihedalt, et ei jääks MITTE ÜHTEGI valget kohta.

Värvi kogu pilt musta või tumesinise guaššiga üle ja kortsuta paber ära.

Mine kraanikausi juurde ja ava ettevaatlikult pilt. Lase veega kogu värv maha.

Kuivata pilt ajalehtede vahel.
Voila. Ongi valmis pilt, mis oleks justkui kuskilt tolmu seest leitud ja ammu maalitud.

Must värv+Õlipastellid+Hambaork.

Sellise vahenditekombinatsiooniga on teha võimalik kahte moodi pilti.

Pilt paksude mustade piirjoontega.

Joonista harilikuga pilt ette, kusjuures tee välispiirjooned laiemad. Värvi pilt õlipastellidega kuid ära värvi laie piirjooni. Ole kindel, et värvitud pinnal ei ole valgeid või õrnalt värvituid kohti. Lase 5 minutit õlipastellidel kuivada ning värvi kogu pilt mustaga üle. NB!Peab olema värvitud paksu värvikihiga. Lase värvil täielikult ära kuivada.(Umbes pool tundi soovitav)
Võta hambaork ja kraabi pilt välja. Selleks on mitu moodust. Võid kraapide erinevate kujukestena (nt kriipsud, ringid, mullid , ruudud, südames ja mis iganes muu pähe tuleb) ja võid kraapida ka lauspuhtalt kõik välja. Valminud on mustal taustal ilus pildike. NB! Kraapimistäpsus vajab harjutamist.

Pilt mustal taustal.

Värvi mitme erivärvi õlipastellidega paber üle. Värvikiht peab olema paks. Lase umbes 10 minutit värvidel kuivada ja kata pilt jälle musta värviga. Lase mustal värvil täielikult kuivada. Kui värv on kuivanud, hakka hambaorgiga pilti välja kraapima . Kasuta selleks kõiksugu moodusi, mis pähe tuleb.

Akvarellpildid.

Järgnevateks töödeks on vaja soola ( peensool ja jämesool/meresool), tintenpeni, akvarelle,guašse, valget küünalt ja AKVARELLIPABERIT!
Kui ei ole akvarellipaber, ei pruugi pilt õnnestuda või pilt võib katki minna.

Siluettpilt

Vajalik on tintenpenn, akvarellipaber ja vesivärvid.
Värvi vesivärvidega pilt üle, sulatades erinevaid värve omavahel kokku. Lase pildil täielikult ära kuivada. Edaspidi joonista peale, mis soovid, musta tintenpenniga. Soovitavalt joonista harilikuga ennem ette. Lõpptulemusena on pilt must ja tagataust valge.
Vanasti tehti seda dušši või guaššvärvi abil.

„Täppiline“ pilt.

Oled kunagi tahtnud lumesadu tekitada?
Siin on järgnev võimalus.

Joonista endale pilt valmis.

Värvi poolvedela guaššiga mingi osa pildist ja raputa sinna näiteks jämesoola/peensoola.

Korda sama teise ja kolmanda osa pildiga .

Lase pildil kuivada. Kui värv on täielikult ära kuivanud, raputa sool prügikasti või kraanikaussi. ÄRA LASE VETT PEALE, Las teine laseb . Muidu tuleb riid majja.
Brushi efekt maalil.
Oled kunagi mõelnud, kuidas teha pilti, nagu oleks seal brushidega joonistatud. Kasutades eelkirjeldatud tehnikat on võimalik seda korraldada. Soolaga raputad märjale värvile (märg, vahet pole, kas värv on paks või vedel) peale kujud, mida soovid näidata brushi efektina. Lased sammuti kupatusel ära kuivada ja raputad soola maha. Soovitav on lasta kuivada 24 tundi.

Joonistus kumab välja värvist.

Vaja: Valget küünalt, vesivärve, A4 paberit.

Joonista valge küünlaga pilt paberile.

Värvi õhukese kihiga taust taha.

Kus vaja, täienda lisades taustale muid esemeid(võib kasutada guašše).
Selline viis on väga hea lumetormide ja veealuse kujutamiseks.
Sellega lõppeb meie kursus . Te võite proovide tehnikaid omavahel kombineerida. Väga huvitavaid tulemusi saab viimase kahe tehnika omavahel kombineerimisel.

Kunsti osa inimese elus.(Lisa 1)

Kunsti osa inimese elus.

Kunstil on inimese elus suur osa. Näiteks optkunst on hea stressimaandaja. Akvarellikunstis paistab välja inimese tunded. Maalikunstis on näha inimese sisemine tasakaal ja oleks. Mida tumedamad värvid, seda süngem on inimese mõttemaailm, mida heledamad värvid, seda rõõmsam on inimese mõttemaailm. Enamuste inimeste värvivalik jääb mõlema vahele või on rohkem heledamates värvides.

Minu enese arvamus

Mina tähtsustan maalikunsti ja joonistamiskunsti. Värvidega on tõesti võimalik end välja elada ja samal ajal öelda edasi teistele, mida tunned . Ma kasutan kunsti üsna tihti, eriti, kui on mingi tähtpäev. Näiteks õnnitluskaardid joonistan ma kõik ise. Lisaks on pildi kinkimine hea alternatiiv muu kingituse peale. Siiski.. mitte teha seda liiga palju.
Kunstis, eriti sõnakunstis on mu elus alati tähtis osa. Seda eelkõige seepärast, et läbi luule väljendan ma nii enda tundeid, kui ka enda maailmapilti. Läbi luule on võimalik luua uut maailma. Sama on võimalik teha läbi kirjandite.
(Teada tuntud võimalus valu kaotuseks on kirjutada valu põhjus ja see ära põletada. Kui sa aga peale põhjuse kirjutamise joonistad veel tunde, ning siis põletad ära, siis tavaliselt kaob valu ära. Alati see nii pole)
Joonistamisega pane inimene kirja eelkõige enda sees toimuvat. Samas võib joonistada ka täitsa niisama. Värvid ütlevad kõik ära, vahet pole, kas pilt on linnast või hoopis loodusest.
Sammuti on joonistamine ja kirjutamine rahustav, ning ka väsitav(loovtöö paratamatu omadus), kuid siiski arendav . Kõigele sellele lisaks: Inimene puhkab öösel palju paremini välja, kui ta joonistab või kirjutab midagi õhtueel.