Geograafia. maa siseehitus, litosfäär, vulkaanid, maavärin (0)

Maa siseehitus
Maakoor
Vahevöö
Välistuum
Sisetuum
Litosfäär
on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort
mereline maakoor
koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab
mandriline maakoor
moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi
kivimite tüübid;
tardkivimid – tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit
settekivimid – maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi
moondekivimid – kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss
laamade liikumine;
maismaa laamade põrkumine;
laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid.
ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub see mandri alla ja sulab. Kerkiv suland aine tungib läbi mandrilise laama ja moodustab vulkaane
ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare
laamade eraldumine
kuum täpp – kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi.
kontinentaalne rift – kolmeharuline rebend . Toimub kui rebend jääb kuuma täpi kohale. On tekitatud magma pingest.
Vulkaan on maakoorde tekkinud lõhe kust gaaside massid paiskuvad maapinnale
jaotuvad: kustunud, suikuvad , aktiivsed
Leidub laama piirialadel - ookeani keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis ( Island , Vaikse ookeani tulerõnga vööndis)
Laamade sisealadel - kuuma täpi, rifti piirkonas. ( Havai , Ida-Aafrika vulkaanid)
Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest magmast
Kihtvulkaanid tekivad rönist ja gaasist rikastanud graniidsest magmast.
negatiivne mõju; maavärinad, geisrid , lõõmpilved, mudavoolud
postiiivne mõju: vulkaaniline pinnas viljakad , geisrid on energiaallikateks
Maavärinad on maapinna lühiajalised järsud kõikumised ja vappumised.Tekivad kui pinged on suuremad kui maakoor taluda suudab.
3 piirkonda: Vahemere vöö, Vaikse ookeani tulevöö, Atlandi ookeani keskmäestiku vöö
negatiivne mõju; põhjustab maanihkeid, lõhenemist, üleujutusi, tsunamisid, tulekahjusid
seismilised lained;kivimitest vabanevad elastsed pinged, mis levivad maavärina koldest eemale
Pedosfäär on litosfääri osa – muldkate
sinna alla kuuluvad: metsakõdu, turvas . Muld koosneb mileraalainetest, huumusest, elusorganismidest
füüsikaline murenemine ; on tingitud temperatuuri kõikumisest, tulemusena toimub peenestmine, millega ei kaasne kivi mineraalse koostise muutus. On ülekaalus aladel, kus on kuiv kliima ja vähe sademeid, ( kõrbed, tundrad nt. Kanadas)
keemiline murenemine; kivimi keemiline koostis muutub, toimub kui on soe ja niiske. Völiskuju muutub vähe. Lõuna-Ameerika
mulla tekke tegurid;
lähtekivimi murenemine
keemiline murenemine(toitainete tekkimine)
orgaanilise aine lagunemine ( taimed, loomad)
mineraliseerimine
humifitseerumine
mulla horisondid ;
Horisondid tekivad tempratuuri ja niiskuse mõjul. Selle tüsedus mullas näitab viljakust.
A – huumushorisont( toitaineterikas, orgaaniline, tumedat värvi)
B – sisseuhtehorisont( allapoole liikuvate mineraalosakesed, punakat värvi)
C – lähtekivim( aine millele muld tekib, heledat värvi)
D – aluskivim ( lähtekivimi alune kivim)
E – väljauhtehorisont( heleda värvusega)
G - gleihorisont(sinakashall), iseloomulik gleistumine
O – kõduhorisont
järjekord:
O
A
E
B
C
mulla tüübid;
tundra glein mullad ,
leetunud mullad,
mustmullad ( rohtla vööndis, kõige viljakamad),
hallmullad
Hävimise põhjused;
Valed harimise meetodid,
õhusaaste, reo-ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest
metsa lageraie
mehaaniline hävitamine