Pedosfäär(mulla tekkimine,murenemine jne) (0)

* Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%)– kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) – huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk..
*Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra , mägedes.
*Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad , savannid .
*Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine?Füüsikaline – kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline – palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid.
* Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju – lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef– raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad).*Aeg– mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates , mandrite siseosades.*Kliima– sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad).
*Biosfäär– taimkate -orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik – lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele - Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk – füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur – Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.* Mullahorisondid erinevad üksteises viljakuse, värvuse, tiheduse, niiskuse, orgaaniliste ainete sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid. Horisondi sinakashall toon näitab, et on rohkesti savi. Roostetäpid näitavad, et vett on palju, liigniiske. Hele horisont huumushorisondi all – toitained sügavamatesse kihtidesse uhutud, väljauhtehorisont. Horisondid tekivad mullas peamiselt toitainete ümberpaigutusest.
*Horisondi tüsedus mullas näitab, kui kaua on toimunud mullaprotsessid . Maailma eri piirkondades on erinev kliima, seega ka erisugused mullad.
Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? * Erosioon – vee-erosioon, tuule-erosioon. Vee-erosioon on põhjustatud ebatasasest reljeefist, suurest nõlvakaldest; lahtisest, taimkatteta pinnasest , sademetest, lumesulamisvetest. *Kõrbestumine – Põhjused : sademete vähenemine ja põuaperioodide pikenemine ; looduslikud savannimetsade tulekahjud; laialdane põldude rajamine ja loodusliku taimkatte hävitamine, algelised töövõtted – maade väljakurnamine ühe ja sama kultuuriga; ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku ; metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks * Sooldumine – üleniisutamise tõttu kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1) Hapestumine – happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine – mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje – mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses.
*Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse , suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine .
Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev org aine laguneb nii kiiresti, et huumust peaaegu ei teki. Üleväetamine – mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje – mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses.