Sõjandus (0)

Sõjandus
Sõda erinevate rahvaste, riikide või muude rühmituste vahel võib kinkida mõnele rahvusele kaua oodatud vabaduse, võib aidata riigil säilitada oma iseseisvust ning palju muud, kuid enamasti võib liigitada sõja ning sellega kaasneva negatiivsete nähtuste alla. Sõda mitte ei lahenda probleeme, vaid tekitab neid juurde, vähemalt selline on minu arvamus
Ma arvan, et sõja eesmärk peaks olema üllas, kuid tänapäeval on ka mitmeid riike, kes sõdivad, et saada teise riigi arvelt materiaalset kasu (teise riigi territooriumil asuvad maavarad vms.). Kuigi sõjapidamine on kulukas ning sageli pikaajaline protsess, ollakse siiski valmis oma sõdureid saatma riiki, kuhu neil tegelikult asja ei peaks olema. Muidugi ei kehti selline variant kõikide riikide puhul.
Näiteks Eesti saadab oma sõdureid missioonidele Afghanistani ja mujale, mille tagamõtteks on meie oma riigi turvalisuse kindlustamine (st. et meie riigile osutatakse samuti abi , kui peaks tekkima sõjaolukord), kuid tegelikult ma ei näe mõtet, miks peaksid meie sõdurid sekkuma teiste riikide siseasjadesse. Ma mõistaksin , kui asi oleks Eesti riigi kaitsmises, sest sellisel juhul oleks olukord hoopis teine. Me võitleksime enda, mitte kellegi teise vabaduse eest. Selline sõdurite välismissioonidele saatmine ei tundu mulle õige. Võib-olla on minu arvamus vale, sest selline teguviis võib olla vajalik rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks, kuna riigid, kuhu meie rahuvalvajad on saadetud , on ka paljudele teistele riikidele oma uskumuste ja vaadete poolest potentsiaalselt ohtlikud. Üheks näiteks võib tuua terrorismi, mille alalhoidmiseks tuleb kasutada rahuvalvajate abi, kuid nii pannakse ohtu sõdurite elud , kes peavad seal kriisikolletes olema rahu tagajateks. Tihti on nendeks rahuvalvajateks noored, kes otsivad lihtsalt uusi elamusi või arvavad ekslikult, et see on põnev. Ma arvan, et huvitav on sellel alal tegeleda ainult nii kaua kuni tekib tõeline sõjaolukord. Igasugused sõjamängud ja sõjaolukordade imitatsioonid võivad olla adrenaliini ja lõbu pakkuvad, kuid ma usun, et inimeste arvamus muutub niipea, kui tekib reaalne sõjaolukord. Näiteks mulle kui noorkotkale meeldib ka tegeleda selliste sõjaga seonduvate asjadega, kuid vabatahtlikult ei läheks ma mitte iial sõdima , välja arvatud juhul , kui tegemist oleks isamaa kaitsmisega ning olukord oleks kriitiline. Ma arvan, et kõik sõjaväeks kõlbelised noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, mitte üritama sellest mingit moodi kõrvale hiilida vms. , sest ajateenistus annab mitmeid kasulikke oskusi inimese igapäevaelu jaoks ning samuti saab seal ka ettekujutuse, millised võivad välja näha sõjaolukorrad. Usun, et ajateenistuse käigus saab nii mõnigi nõrgem mees tugevaks , nii mõnigi poiss meheks jne.
Praegu on õnneks Eesti ning seda ümbritsevate riikide jaoks rahulikum ajastu võrreldes aastakümneid tagasi valitsenud olukorraga. Ma ei kujutaks ette oma elu sellisel ajal, mil inimeste vabadused ning nende tegevused olid piiratud, kuid siiski tulid selle ajastu inimesed oma eludega toime , vaatamata sellele , et nad võõra valitsuse all olid. Inimesed olid küll võõrvägede vastu, kuid nad ei saanud ju midagi teha ega öelda. Neil poleks olnud kellegi poole pöörduda ega võtta midagi ette, et seisukord paraneks. Paljude toimunud sõdade eesmärgid ning nende eesmärkide saavutamiseks kasutusele võetud meetodid tunduvad mulle siiski kahtlased. Miks peaks üks riik hävitama teise riigi , et luua endale näiteks kaubatee Läänemerele? Ma ei mõista, kas ei olnud võimalik jõuda mingi kompromissini, mis oleks taganud mõlemale riigile heaolu. Kui mingi riik tundus olema väärt positsioonil või oli seal riigis midagi väärtuslikku , siis oli kohe tarvis teise riiki väevõimuga sisse tungida . Võimalik ,et riikide tegelikuks eesmärgiks oligi ainult oma valduste laiendamine ning et seda korda saata, tuli leida mingi sobiv ettekääne. Tänapäeval on samuti mitmetes kohtades aktiivseid sõjakoldeid, kuid mulle tundub, et neile ei pöörata piisavalt tähelepanu. Praegusel ajal tundub, et reaalse sõja asemel võib puhkeda hoopis infosõda , mis minu arvates ei annagi üldse sõja mõõtmeid välja. See võib küll tekitada riikide majandusele palju kahju, kuid vähemalt ei minda teise inimese elu kallale, et oma tahet saavutada. Aga siiski võib just infosõda põhjustada reaalse sõja, sest kui riigil on ikka suur materiaalne kahju , siis võivad ka reaalsed sõjaolukorrad olla kiired tulema . Ma arvan, et eriti peaks kartma tuumasõda, sest siis väljub asi juba kontrolli alt. Õnneks ei ole paljudel riikidel tuumalõhkepäid ning ma loodan, et neid ei teki juurde ka.
Kokkuvõtteks võiksin öelda, et mina ei näe sõjapidamisel mingit mõtet, sest see on ju kulukas( riigid saavad sõjapidamisest tohutut kahju, kuna sõjatehnika jms on ju kallis), see toob kaasa surma, õnnetust ja tuhat muud häda. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas saab olla nii suurte erimeelsustega inimesi ja riike, et nad näevad ainsaks väljapääsuks sõda või inimesi, kes on niivõrd oma religioonis kindlad, et on selle nimel valmis võtma elu endalt ning ka paljudelt teistelt süütutelt inimestelt jne. Ideaalne oleks ,kui maailmas valitseks rahu, kuid see ei ole ilmselt võimalik. Minu lootuseks jääb, et maailmas ei tekiks uusi suureulatuslikke sõdu ning et üksteise suhtes vaenulike rahvuste suhted soojeneksid, kuid nagu ikka öeldakse – Lootus on lollide lohutus.