Varauusaeg (0)

Va
V rauusaeg
Kertu  Puur
Kehtna Põhikool
2014
EUROOPA UUSAJA  HAKUL
 Eriti raske oli 17. saj. esimene pool.
  Vaheldumisi  olid sõda, katk ja näljahädad.
 Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima 
jahenemine.
 Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi.
HAIGUSED
 Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude 
inimeste enneaegset surma.
 Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused 
jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja 
tuberkoloos.
 Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute  suremus .
 Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 
30-40 aastat.
PEREKOND
 Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja 
poisid 14-aastaselt.
 Abikaasa võeti kogu eluks.
 Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne 
staatus.
 Enamus ameteid  pidasid  mehed.
 Naised pidid täitma pereema kohustusi
SEISUSLIK ÜHISKOND
 Oli kolm  seisust : vaimulikud ,  aadlikud  ja 
lihtrahvas .
 Inimesed polnud võrdsed.
 Inimestel olid erinevad õigused.
 Inimesed jäid eluks ajaks sinna  seisusesse  
kuhu nad sündisid.
PÕLLUMAJANDUS JA 
TALUPOJAD
 Et saada juurde põllumaad  võeti maha metsi 
ja kuivendati soosid.
 Alguses ei väetatud põlde.
 Kui sul oli piisavalt põllumaad suutsid ära 
elada.
 Enamus talupoegi olid pärisorjad. 
LINNAD
 Linnlasi oli palju vähem kui talupoegi.
 Linnade jõukus olenes kaubandusest.
 Kõige kiiremini kasvasid varauusajal 
pealinnad.
 Linna ümber olid müürid.
 Ka linnaelanikel olid  seisuste  kihid.
RELIGIOON  JA  KIRIK
 Riik pidas kirikut oluliseks.
 Jumalateenistusel manitseti inimesi järgima 
mitte ainult Jumalat vaid ka riigi seadusi.
  Kirik  hakkas rajama haigemaju ja korraldas 
kooliharidust.
TEADUSREVOLUTSIOON
 Tähtsamad teadlased: Galileo Galilei, Francis 
Bacon , Johannes  Kepler , Isaac  Newton .
 Galilei tegi teleskoobi tähtede vaatamiseks.
 Kepler arvutas välja, et Maa ja teised 
planeedid tiirlevad ümber päikese mööda 
kindlat trajektoori.
 Meditsiin arenes kiiresti.
 Mõisteti, et  tavalised  asjad koosnevad 
erinevatest ainetest.
KUNST
 17. saj domineeriv kunstistiil oli barokk .
 Maalikunstis kujutati palju pilte piiblist.
 Hoonete fassaade hakati ehitama astmeliselt ja 
kaarekujuliselt.
  Barokist kujunes välja rokokostiil. 
 Inspiratsiooni saadi loodusest. 
 Hakati eelistama heledaid värve ja tapeete.
 18. saj. teisel poolel tekkis  klassitsism .
 Hakati tegema sambaid ja triumfikaari.
 Inspiratsiooni saadi Vana-Roomast.
KAUBANDUS JA TÖÖSTUS
 Kolooniatest hakati sisse tooma uusi kaupu: 
kohv, vüetsid, tee.
 Hakati rajama manufaktuure.
 Hakati kaupu rohkem välja müüma kui sisse 
ostma.
SÕJANDUS
 Tekkisid  tulirelvad .
 Tuli uus rivikorraldus: oli vähem ridu ja ühes 
reas oli rohkem mehi.
 Hakati  pidama  palgasõdureid.
 Enam ei tassitud toitu kodust kaasa vaid hakati 
muretsema  kohapealt .
VARAUUSAEGNE RIIK
 Olid rahvus riigid ja killustunud riigid.
 Tekkis  absolutism .
 Kuningas võttis vastu seadused, mõistis õigust 
ja täitis seadusi. 
  Kuningal olid ametnikud.
KASUTATUD MATERJAL
 Ajaloo õpik
 Ajaloo vihik

Document Outline

• Varauusaeg
• EUROOPA UUSAJA HAKUL
• HAIGUSED
• PEREKOND
• SEISUSLIK ÜHISKOND
• PÕLLUMAJANDUS JA TALUPOJAD
• LINNAD
• RELIGIOON JA KIRIK
• TEADUSREVOLUTSIOON
• KUNST
• Slide 11
• KAUBANDUS JA TÖÖSTUS
• SÕJANDUS
• VARAUUSAEGNE RIIK
• KASUTATUD MATERJAL