50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kool13
Õppematerjali autor
ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid nende nähtuste analüüs jääb teadmiste puudumise või müütide taha. Kõige suuremad muutused puudutavad seejuures lapsi ja noori, ning mitte ainult halva poole pealt, nagu vahel arvatakse. Kui nüüdsed üle 30aastased täiskasvanud veel noored olid, siis suunasid neid põhiliselt vanemad või õpetajad ning muud lähemalseisvad isikud. Tänapäeva noored saavad märksa suurema osa oma infost otse omavanustelt üle maailma, meelelahutustööstusest ning paljudest muudest allikatest. Tulemuseks on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne;
Kalender Konspekt Ilukirjandus ehk Belletristika Näitekirjandus Proosa ehk Eepika Luule ehk Lüürika ehk Dramaatika Lüroeepika 1. Muinasjutt- vennad 1 .Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3
Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid