Tööstusharud (1)

1. Tööstusharud.

• Vanad tööstusharud – väga toorainemahukad, paiknevad tooraine lähedal, ei vaja oskustööjõudu.
  

Rõvatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus, kosmeetikatööstus.

• Uued tööstusharud – töömahukad, vajavad paljude ettevõtetevahelist koostööd.
  Autotööstus, naftakeemia , kosmeetikatööstus, põllumajandusmassinad, telekommunikatsiooni ja sidevahendid, kunstkiud, kodumassinad.
  
• Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised – teaduse- ja kapitalimahukad. Kvalifitseeritud tööjõud.
  Elektroonikatööstus, arvutitööstus, telekommunikatsioon ja sidevahendid, kosmosetehnika.
  

2. Fordism ja toyotism .
Fordism (Igaks juhuks tootmine)
Toyotism (Õigeks ajaks tootmine)
Detailide hankimine
Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse igaks juhuks rohkem.
Ostetakse konkreetselt, lepingu alusel.
Laoseisud
Suured
Minimaalsed
Kvaliteedikontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Tootja kontrollib ise.
Töötajate osalemine arendustöös
Ei osale
Osaleb.
Juhtimissüsteem
Hierarhiline
Meeskonnatöö
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Soovituslik.
*3. Autotööstuses on viimasel ajal toimunud palju ühinemist. Mis on selle põhjuseks?
Toodang on kasvanud, arendatakse välja uusi mudeleid nii kiiresti, et väikestel ettevõtetel ei ole mõtet konkureerida ja nad ühinevad.
4. Too näiteid autostumise mõjust keskkonnale.
Autod on suurimad keskkonnareostajad (heitgaasid), autoavariides hukkub kõige rohkem inimesi, autoteed võtavad enda alla põllu- ja metsamaad, valmistamisel (rauamaagi kaveandamiselt) reostatakse põhjavett ja vähenevad veevarud.
*5. Nim. Kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid ja too näiteid nende toodetest.

• Sõjandus – lennukid
  
• Ravimi- ja biomeditsiin – ravimid
  
• Mikroelektroonika –
  
• Geenitehnoloogia põllumajanduses –
  

6. Miks kasvab kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus praegu nii kiiresti?
Valdkonnad on tihedalt seotud riigikaitsega, neid aitavad rahastada valitsused, seetõttu arenevad nad väga kiiresti ja müügile tulevad järjest uuemad tooted, see turg on alles küllastumata.
7. Miks suudavad kõrgtehnoloogia valdkonnas edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted?
Sest ei saa olla täiesti kindel, et toode efektiivselt tööle hakkab või seda piisavalt ostetakse. Ebaõnne korral võib kaotada palju raha.
8. Miks paiknevad kõrgtehnoloogia ettevõtted sageli teadusparkides?
Sest seal on kõik vajalikud asutused (laborid, teadusasutused, uurimisinstituudid, jne) üksteisele ligidal, seal saab korraldada tootmist, seal on ka kvalifitseeritud tööjõud.
9. Miks kasut. metallide sulameid?
Et muuta ainete füüsikalisi omadusi paremaks. Nt alumiinium on kerge ja seda kasutatakse lennukite valmistamisel, aga see on pehme, st. Sellest tuleb teha sulam .
10. Metallide saamiseks on 2 võimalust:

• Maakoorest leiduvatest maakidest .
  
• Vanametallist.
  

11. Millisesse kohta oleks tõenäoliselt XIX sajandil tekkinud rauasulatusettevõte?
Jõe ligidale, kivisöe ja lubjakivi leidumiskoha ligidale, jõe sest siis saab transportida.
12. Miks nüüdisajal kaevandatakse ja rikastatakse suur osa rauamaagist arengumaades?
Sest seal on veel tooraine alles, see tootmisvaldkond saastab keskkonda ja arengumaad ei pööra sellele nii palju tähelepanu.
13. Millised on metallide omadused, näited!
Metalli omadust
Näide
Hea elektrijuht
Vask, alumiinium
Kõrge sulamistemp, tugev, kõva, hästi töödeldav
Raud, teras
Kerge, hästitöödeldav, hea elektri- ja soojusjuht
Alumiinium
Põsivus, reaktsioonikindlus
Nikkel , tina, plii, kuld
Pehme, hästiviimistletav
Kuld, hõbe
14. Miks metallurgia osatähtsus tänapäeval väheneb?
Metalle asendatakse mitmete muude materjalidega. Metallide suunitlus nõuab õldse vähem metalle. Masinad valmistatakse väiksemad.
15. Miks ei kasutata massinate valmistamiseks malmi?
Sest malm on rabe ja seetõttu on teda raske töödelda. Malmist valmistatakse asju, mida saab hästi valada (radiaatorid).
16. Rauametallurgia Jaapanis ja Hiinas.
JAAPAN (O3O)
HIINA
Jaapanil rauamaagi leiukohti ei ole, see imporditakse. Kasutab palju vanarauda. Impordib seda ja ka malmi. Terasesulatusettevõtted paiknevad peamiselt sadamalinnades. Maailma juhtiv terasetootja. Annab 1/8 maailma terasetoodanugust.
Hiinal on suured rauamaagikaevandused. Rauasulatusettevõtted on koondunud söebasseinidesse. Tootmine on küllaltki mahajäänud. Siseturu vajadused on suured, maailmamajanduses osaleb vähe. Osaliselt impordib rauamaaki, kui see on odavam kui enda sessursside kasutamine.
17. Miks on Austraalias nii vähe tersesulatuskeskusi, kuigi rauamaaki on küllalt?
Terase ekspordivõimalused ei ole Austraalias kuigi head, sest nõudlus on väike ja siseturu vajadused rahuldatakse oma terasega. Rauamaagile on nõudlud, seda on lihtsam transportida.
18. Miks on Suure Järvistu ümber kujununud USA ja maailma üks suurimaid metallurgiapiirkondi?
Suur Järvistu on hea transporditee, rauamaak on läheduses. Samuti on seal ümbruses metalli vajavaid ettevõtteid. Ka Apalatši söebassein on lähedal, tootmisprotsessis kasut. ka järvede magevett.