Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale (1)

Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale
Suur Prantuse revolutsioon mõjutas Euroopat palju, seda eelkõige industriaalühiskonna tekkega. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt.
Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatel asstakümnetel juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Sõna tööstus (ingl industry, pr industrie ) järgi aga hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Tööstuse areng tõi kaasa suuri muudatusi eeskätt tootmises, kuid teisenes ka ühiskonna struktuur. Sellest võib järeldada, et tööstus muutis ühiskonna arengut määravaks teguriks ning seetõttu tõi see linnadesse hulgaliselt uusi inimesi.
Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd vabrikutöölised kelle kohta hakati kasutama Vana- Roomast pärit mõistet proletariaat, kuigi see antiiikmaailmas ei tähendanud mitte töölisi ega töötajaid, vaid kõige vaesemaid inimesi, kes elatusid riigilt saadavast viljast ja jõukamate kodanike annetustest. Industriaalühiskonna teise pooluse moodustas keskklass ehk kodanlus , kuhu kuulus tavaliselt ligi 20% rahvastikust. Kesklassiga olid seotud teenijad, kelle seas oli palju noori tüdrukuid. 19. saj jooksul paranes kodanluse ehk keskklassi elujärg tunduvalt, sageli avaldus see uusrikaste luksusjanus. Sellest järeldub, et vabrikutööstuse areng tõi kaasa uue klassikoostise ühiskonnas.
Septembris 1814 asus Viinis kokku võitnud riikide kongress , milles aga osales ka võitjate juures emigratsoonis viibinud uus Prantsuse kuningas. Võitjate leeri kuulunud Austria laiendas oma territooriumi lisaks Kagu-Poolale mõningate Lõuna Saksa ja lõunaslaavi alade arvel ning liidendas Itaalias Lombordia- Veneetsia . Preisi, kes oli taotlenud keiser Napoleoni toetanud Saksimaa enda külge liitmist, sai küll selle riigi põhjaosa, kuid Saksimaa kuurvürstiriik siiski säilis. Preisile anti lisaks mitmeid Saksamaa territooriume. Erladi riigina moodustati Madalmaade kuningriik , kuhu kuulusid hilisemad Holland , Belgia ja Luksemburg. Rootsiga liideti varem Taani võimu all olnud Norra. Nendest faktides järeldub, et Euuropa jagati tegelikult siiski võitjate riikide huvides.
19.sajandi ühiskondlik-poliitilises elus muutus määravaks rahvuslik liikumine. Paljude rahvaste võitlus oma vabaduse eest ulatub tagasi keskaega või koguni veelgi varasemasse perioodi, kuid Suur Prantuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võilus oma riigi loomise eest. Sellest järeldub, et olenevalt konkreetsetest tingimustest oli rahvuslikus liikumises muidugi suuri erinevusi, kuigi enamasti on tegu olnud alisatatud rahva võitlusega võõrvõimu vastu.
Tehnika areng mõjutas sõjandust mitmeti ja samal ajal ka vastuoluliselt. Ühest küljest muutus sõjapidamine efektiivsemaks, seega ka ohvriterohkemaks. Teisalt tõid paljud uuendused sõja tsiviilühiskonnale nii öelda lähemale ning aitasid ka oluliselt sõjakoledusi leevendada. Napoleoni sõdade järel andis aurumasina kasutuselevõtt oma panuse maa- ja meretranspordi ümberkujundamisse. Sõjanduse seisukohalt vaadatuna oli äärmiselt oluline just raudteede ehitamine, sest sõjaväe ümberpaigutamine mööda raudteid tegi lõpu pikaajalustele ja kurnavatele marssidele. Mitmed teised tehnilised leiutised leidsid rakendust sõjanduses. Sellest järeldub, et uuendused viidi ellu esmalt militaarsetel eesmärkidel ning alles seejärel võeti nad kasutusele tsiviilelus.