Aleksander ii
Sissejuhatus.
Aleksander II oli Venemaa keiser , kes valitses 1855-1881.
Aleksander II kaotas 1861aastal Venemaal pärisorjuse
Aleksander II tõi pärisorjuse kaotamisega kaasa “Suurte reformide
ajastu”
Aleksandri II-e surm.
Aleksandr II elulugu
Aleksander II Sündis 1818
aastal märtsi kuus.
Aleksander II oli Nikolai I
Vanem poeg
Aleksander sai tolle aja heast
perekonnast pärit noormehele
tüüpilise hariduse.
Sõjandus ei huvitanud
Aleksandrit, tema isa
petumuseks.
Pärisorjuse kaotamine
Pärast Krimmi sõja šokki,
kaotati 1861. aasta 19
veebruari keisri manifestiga
pärisorjus kogu riigis
Talupojad said õiguse maad
osta, tegeleda käsitööga ja
kaubandusega ning ise seisvalt
kohtuasju ajada
Mõisnikud ei võinud kontrollida
talupoegade elu
Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal
Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema
otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema
vastutuse andmist
Pärisorjuse Kaotamine tegi ümberkorraldused ka teistes
ühiskonnaelu valdkondades.
1860-1870 aastate reformid muutsid tunduvalt Vene impeeriumi
majanduslikku, poliitilist, sõjalist ja kultuurilist palet.
…
Nende reformide peamised tulemused olid järgmised:
Seisulikud vahed vähenesid
Majanduselu elavnes
Kultuurielu elavnes
Ühiskond “Vabanes vaimselt”
Rahulolematuse kasv e.
Aleksandri II surm
Aja jooksul muutus keiser Aleksander II alahoidlikumaks.
Mässumeelsuse kandjaks olid eelkõige madalamatest
ühiskonnakihtidest pärinevad segaseisuslased-Uus Vene haritlaste
põlvkond
Venemaal loodi mitmesuguseid põrandaaluseid salaühingud
1870 aastate lõpul võeti kasutusele terror: Tapeti kõrgemaid
riigiametnikke,et sel viisil kehtivat riigokorda kukutada.
…
1866 aastal korraldati esimene atentaat ka keiser Aleksander II-le.
1881 aastal märtsi algul tegid narodnikliku salaorganisatsiooni
Rahva Tahe liikmed uue pommiatentaadi ja keiser sai surma
Järgmiseks keisriks sai Aleksander III, kes muutis oluliselt Venemaa
sisepoliitilist olukorda.
Aitäh kuulamast ja kaasa mõtlemast
Kasutatud kirjandus
Wikipedia, Ajalooõpik 2 osa ja pildid Google-st
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
romet safonov
Õppematerjali autor
Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881 Pärisorjuse kaotamine Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid. Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust.1858. aastal alustasid keskvõimud, enamike mõisnike vastuseisust hoolimata, pärisorjuse kaotamise
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. NikolaiII 1894-1917; j�
Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel. Valitsus kasutas selleks administratiivabinõusid, vene keele sundust ning õigeusu pealesurumist. 2. Mis õigused said talupojad 1861. aastal kehtestatud pärisorjuse kaotamisega? Talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega osta, müüa ega vahele segada tema perekonnaasjadesse
Seisusliku korra lagunemine Vene ühiskonna jagunemine neljatasandiliseks seisuslikuks püramiidiks oli ühiskondlikku teadvusesse kinnistunud. Kõige prestiizikamaks seisuseks oli aadliseisus ja madalaim talupoegkond. Vahepeale jäi vaimulikkond ja linnaseisus. Kuid 19. sajandi teisel poolel hakkas see püramiid kiiresti mõramenma. Taustana kõige olulisemaks protsessid on need muudatused, mis venemaal leiavad aset 18601870. aastatel ehk tegelikult on silmas peetud Aleksander II ajal läbiviidud reforme, mida nimetati suurte reformide ajastuks. See algas 1861. aastal pärisorjuse kaotamisega, lõppes 1874. aastal, kui Venemaal mindi üle üleüldisele sõjaväekohustusele. Mõisknikud sulandusid teiste maaomanikega, aadlikust said riigiametnikud. Linnaseisus kujunes ümber töölisteks ja ettevõtjateks. Muutus toimus aeglaselt. Talupojaseisuse esindajaid oli palju ja see läks muudatustega kaasa väga aeglaselt.
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema. 3) Too näiteid, kuidas aitasid tehnilised leiutised kaasa tööstuse arengule? Aurumasina leiutamine hakkas vabrikute tööd kergemaks muutma. Auriku ning rongi leiutamine võimaldas rahval kiiremini liikuda ja materjale transportida. Põllumajandust arendasid nt edusammud metallitöötlemises, raudadra ja
Valgevene, Ukraina, Kesk-Venemaa, Volgamaad, Siber, Kaug-Ida, Taga- Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kasahstan. Venemaa koloniaalpoliitikale oli iseloomulik 3 põhimõtet: 1. unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine), 2. bürokratiseerimine 3. venestamine (alates venelaste asustamisest vallutatud aladele kuni selleni, et põlisrahvail keelati rääkida ja kirjutada emakeeles). Venestamine oli kõige ulatuslikum keiser Aleksander III valitsemisajal 1880.- 1890.aastatel. Koloniaal-poliitika varieerus piirkonniti ja eri aegadel, näiteks Poola ja Soome aladel rakendati ulatuslikku autonoomiat, hiljem laienes venestamispoliitika ka sinna. 19.sajandil oli Venemaa vallutuspoliitikas olulisel kohal Kaukaasia alistamise lõpuleviimine. Selle piirkonna pärast olid võidelnud Pärsia, Türgi ja 18.sajandist alates ka Venemaa. Seejuures püüdsid mitmed Kaukaasia ristiusulised rahvad
võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806. aastal keelati Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel kauplemine Inglismaaga, mistõttu Inglismaa majandus sai suure hoobi. Prantsusmaa kõige võimsam vastane oli Inglismaa, kellest Prantsusmaa jagu ei saanud. 18. Prantsusmaa oma võimu tipul Napoleoni juhitud Prantsusmaast sõltusid 1810. aastaks enamik Euroopa riike. Prantsusmaa ja Venemaa otsustasid minna sõtta, kuna Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlitzis lüüasaamist. Lahingud olid tasavägised, Moskva peaaegu, et hävitati, kuni lõpuks jõudis kätte oktoober ja Napoleon alustas taandumist, kuna Prantsuse armee ei olnud talviseks sõjapidamiseks valmistunud. 1813. aastal sai Napoleon Rahvastelahingus lüüa ja kui ta pärast troonist loobus, saadeti ta Elba saarele, mille valitsemisega ta ei rahuldunud.... Kui Napoleon
näol oli tegemist teadusliku väljaandega, see oli paralleelseslt eesti ja saksa keeles ning pelvis eeskätt estofiilide huvi. 1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk Rahvusliku vaimustuse aastad Organiseerumise algus 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte,et oleks vaja priikslasmise lähenevad 50.aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks tänada vabastaja-keisrit temanimelise eestikeelse keskkooli aleksanrikooli asustamisega. Raha selleks pidi kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja riigivõimude luba(s.t tuli asutada vastav sihtasutus), mida hakatigi taotlema 1863.a. Aktsiooni lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja lauluisa Kreutzwald, tuge saadi ka Cimzelt ja Peterburis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid