Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SWOT analüüs - ettevõtluse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
funktsionaalsus, rakenduse, äpi, swot, unikaalsus, suurepärane, tehnoloogia, juhtkond, weaknesses, tegijad, varasemaid, pädevus, programmeerimise, programmeerijad, noorema, generatsiooni· Juriidilne (õigusaktid, aga ka valitsus.. ja ka suhted teiste riikidega) Väliskeskkond kas pakub võimalusi või ohte. Tegevusharu keskkond · Tegevusharu majanduslike iseärasuste väljatoomine; · Konkurentsijõudude hindamine; · Strateegiliste gruppide (lähedane positsioon turul) väljatoomine; · Tegevusharu peamiste liikumapanevate jõudude mõju hindamine; · Kriitiliste edutegurite määratlemine (tootmine, turundus, tehnoloogia, organisatsioonilised võimed, muud tegurid) Tegevusharu analüüsi eesmärgiks on hinnata haru atraktiivsust ning tegevuskoskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. Strateegilise analüüsi meetod SWOT 1. Tugevused (strengths) 2. Nõrkused (weakness) 3. Võimalused (opportunities) 4. Ohud (threats) Edu põhialuseks on õigeaegsed ja õige suunaga otsused. Konkurentsieelis saavutatakse rajades strateegia ettevõtte tugevatele külgedele.
......................................................................... 4 4.3 Slogan ....................................................................................................................................... 5 4.4 Eesmärgid ................................................................................................................................. 5 5. ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS ................................................................................................ 6 6. SWOT ANALÜÜS.................................................................................................................. 6 7. TOODE/TEENUS ...................................................................................................................... 8 8. TOOTMINE/TEENINDAMINE ................................................................................................ 8 9. TURU ANALÜÜS ............................................................................................
kaasajastatakse ka missioon ja visioon) Tartu KHK on kaasaegse õpi- ja töökeskkonnaga ametikool, kes pakub paindlikke kutseõppe võimalusi lähtuvalt õppijate võimetest ja vajadustest ning tööandjate ootustest. · TKHK lõpetajad on tööturul konkurentsivõimelised, nende erialased oskused, teadmised ja hoiakud on tööandjate poolt hinnatud. · TKHK-s on oma tööd hästi tundvad, vastutustundlikud ja motiveeritud õpetajad ning töötajad. · TKHK-l on suurepärane maine õppijate, lapsevanemate ja tööandjate hulgas. Toimub tihe koostöö tööandjate, üldhariduskoolide, teiste kutsekoolide ja kõrgkoolidega. Hinnatud on keskkonnasõbralik ja säästlik mõtteviis. Põhiväärtused: Tartu Kutsehariduskeskuse visiooni saavutamist ja missiooni elluviimist toetavateks põhiväärtusteks on: · Asjatundlikkus töötajate erialane ja pedagoogiline kompetentsus, nende
....................................................................................................................16 2.2 Situatsiooniülesanded...................................................................................................17 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 19 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................19 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................19 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................21 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................22 3.5 Küsimused...........................................................................................................
Kvantitatiivne eesmärk on näiteks turuosa kasv turgude, turusegmentide või kaupade lõikes. Kvalitatiivne eesmärk on firma prestiiži ja konkurentsivõime tõstmine, kauba kvaliteedi ja disaini parandamine. 2.2.4 Turundusanalüüs Situatsiooni analüüs on kõikide mingil ajahetkel valitsenud olude põhjalik uurimine. Tuuakse välja probleemid, mida on vaja lahendada ja võimalused, mida nende lahendamiseks tuleb kasutada. Olulisimad meetodid turunduse situatsioonianalüüsil on: A. SWOT – analüüs B. konkurentide uurimine. A. SWOT-analüüs. „Tunne iseennast ja oma vastast!“ Iseenda, konkurentide ja väliskeskkonna tundmaõppimiseks kasutatakse SWOT-analüüsi. Strengths Weaknesses Tugevused Nõrkused Threats Opportunities Ohud Võimalused
.......................................................14 Tegevusharu olukorra analüüs....................................................................................................15 Kriitilised edutegurid......................................................................................................................18 Ettevõtte analüüs.............................................................................................................................21 SWOT analüüs, SWOT maatriks, Tasakaaluanalüüs, Tasakaalujoon, Tuumkompetents...............22 Ettevõtte kasvupotentsiaal ja elutsükkel.........................................................................................26 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 1 The Balanced Scorecard...........................................................27 Tasakaalus tulemuskaart (TTK) 2 The Balanced Scorecard...........................................................35 ETTEVÕTETE KONKURENTSIVÕIME............................
Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud 3. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Miks on oluline, et ettevõtte töötajad mõistavad ja tulevad ettevõtte missiooni ja visiooniga kaasa? Ettevõtte missioon Missioon peab olema sõnastatud ettevõtte püsiväärtustest ja kliendi vajadustest lähtuvalt, arvestama tehnoloogia üldist arengut jne Missiooni sõnastus lähtub äridefinitsioonist (äriideest) Missioonil on väga lihtne ülesanne. See võtab kokku põhjuse, kuidas ettevõte teenib tänase turu- ning kasumiosa. Missioon ütleb, kes me oleme ja mida teeme. Esimene küsimus, millele missioon peab vastuse andma, on fookustarbija, kellele on firma tegevus suunatud. Tarbija on iga ettevõtte kõige olulisem osa, ilma tarbijata lihtsalt pole ettevõtet.
.......................................................... 15 8. TÜÜPKLIENDI PROFIIL ........................................................................................................................ 15 9. TOOTMISPROTSESSI KIRJELDUS ........................................................................................................ 17 10. ASUKOHA VALIK............................................................................................................................... 18 11. JUHTKOND, PERSONAL, MEESKOND ............................................................................................... 21 12. VAJAMINEVAD VAHENDID .............................................................................................................. 26 13. STARDIKAPITAL, INVESTEERINGUD JA RAHASTAMINE.................................................................... 33 14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK ..........................................................................................
Väikesed stardikulud. 2. Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel. 3. Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist. 4. Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid. 5. Pensionäridel ja noortel avaneb võimalus lisateenistuseks, töökasvatus 6. Maksude vähendamine, osa kulusid saab klassifitseerida ärikuludeks. (side, tehnika, energia, turva, küte jne.) 7. Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse. 8. Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus) vaheajal. 9. Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja. 10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaž või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1
tooteseeriatele. See võimaldab toota mitmeid tooteid samas tooteseerias, seega saab ettevõte võtta sihikule erinevaid turusegmente. Tänapäeva tootjad ei valmista mitte ühte toodet, vaid põhiliselt tootesarju. Tootesari on kogum lähedasi tooteid, mis on omavahel seotud funktsioonide, tarbijate, turustuskanalite ja hinnaga. Toote müügivõime oleneb: tarbija ostuargumentidest; kõrgest tarbimisväärtusest; heast kvaliteedist; rakenduse laiusest; sobivast hinnast; õigest turustuskanalist; tähtaegadest kinnipidamisest; sõbralikust teenindusest. Toote võrdlemisel konkureerivate analoogtoodetega tuuakse välja erinevused, tugevused ja nõrkused. Need aitavad oma toodet parandada ja täiustada järgmistes punktides: funktsioon – toote funktsioneerimine, kasutamine, kaitsmine; kvaliteet – toote komponendid (tooraine, materjalid, detailid), valmistusprotsess,
...... 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid................................................................................................8 2. TURUNDUSKESKKOND......................................................................... 11 3.TURUNDUSE PLANEERIMINE....................................................................................... 15 3.1 Turunduse planeerimisetapp..........................................................................................15 3.2 SWOT analüüs...............................................................................................................15 3.3 Bostoni maatriks............................................................................................................17 3.4 Kasvustrateegiad (Ansoffi maatriks).............................................................................18 4.TURG...................................................................................................................
2. Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel. 3. Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist. 4. Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid. 5. Pensionäridel ja noortel avaneb võimalus lisateenistuseks, töökasvatus 6. Maksude vähendamine, osa kulusid saab klassifitseerida ärikuludeks. (side, tehnika, energia, turva, küte jne.) 7. Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse. 8. Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus) vaheajal. 9. Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja. 10. Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel. 11. Osa majapidamisest (kelder, garaaz või vaba tuba) muutub tulutoovaks. Koduettevõtte puudused: 1. Rollikonfliktid 2. Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini, töö- ja eraelu 3. Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne)
........................................................................................................... 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ..................
Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel. Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule. Eeltoodud põhjustel oli käsiraamatu koostamise algjärgus ühtaegu vajalik ja tähtis selgitada mõisteid, valdkondi ja käsitlusala. Lähtekohaks oli vajadus leida tegelikkusega kattuvaid sobilikke mõisteid. 8 Valitud mõisted võimaldavad kultuuriveebi eesmärke siduda kultuuriüksuse identiteedi ja ülesandega
valmistumise tarbeks. Ka on kõrgkoolidel võimalus kasutada C# materjali oma programmeerimise põhikursuse alusena senised katsed on olnud edukad. Veebistuudiumi materjali muud peatükid on ka üles ehitatud põhimõttel, et lihtsamast ja tuttavamast keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm.
...............................................94 3.4 Personali motiveerimine ja hüvitamine ............................................................................................ 95 3.5 Personali arendamine ja karjäär ........................................................................................................99 KOKKUVÕTE 103 VIIDATUD ALLIKAD 104 VIIDATUD ALLIKAD ................................................................................................109 Lisa 1. SWOT tüüpvead................................................................................................110 Lisa 2. Tulemusvestluse alusdokument võtmetulemuste plaani näidis .....................112 Lisa 3. Hindamisvestluse alusdokumendi näidis...........................................................113 Lisa 4. Tulemuste planeerimise loogika........................................................................114 Lisa 5. Tulemusjuhtimise protsess......................................
vaatlused, fookusgrupid (vt ptk 8) jpt. Kommunikatsiooniaudit ja selle eesmärgid Kommunikatsiooniaudit on organisatsiooni sise- ja väliskommunikatsiooni analüüs. Tavaliselt kesken- dub audit kahe kuni nelja sihtgrupi info liikumisele ning nende suhtluse hetkeolukorra hindamisele. Auditisse võidakse selle eesmärkide põhjal kaasata nii sise- kui ka välissihtgruppide esindajad. Esimeste hulgas on näiteks organisatsiooni töötajad, juhtkond, omanikud, teiste hulka kuuluvad partnerid, kliendid, ajakirjanikud, arvamusliidrid või muud auditi tellijale tähtsad inimesed. Auditi käigus määratakse sihtgruppide informeerituse tase ning nende ettekujutus auditeeritavast orga- nisatsioonist (organisatsiooni imago). Saadud ettekujutust võrreldakse omakorda organisatsiooni 2
töötajatele. Igal asjal peab olema oma koht. 11. juht peab pühenduma alluvatele igat alluvat tuleb võrselt kohelda 12. stabiilne juhtimisstruktuur Juhid peavad püüdlema vähese tööjõu voolavuse poole. Juthimisel on tähtis eesmärk hoida töötajate produktiivsust. 13. initsiatiiv Juhtidel tuleb töötajate initsiatiivi alati julgustada. 14. kõrge moraal (lojaalsus; organisatsiooni kultuur) Juhtkond peab julgustama harmooniat ja üleüldisi häid emotsioone töötajate seas. Fayoli juhtimispõhimõtted, mis käivad printsiipidega käsi käes: · plaanimine eesmärkide püstitamine · organiseerimine eesmärkide täitmise korraldamine · mehitamine sobilike töötajate leidmine · käsutamine juhendamine, tegevuse koordineerimine · kontrollimine info kogumine täitmise käigust
olemuselt innovatiivne, siis saab ikkagi välja tuua selged erinevused innovatsioonide loomisele suunatud projektide juhtimise ja stabiilse, välja kujunenud situatsioonis juhtimise vahel. Stabiilse ja rutiinse töö juhtimise näiteks võib olla finantsosakonna töö juhtimine, mis pakub teenust raamatukogule pakutakse regulaarset, välja kujunenud põhimõtetega standardset teenust. Aeg-ajalt tuleb ette muutusi, kui juhtkond tutvustab uut aruandevormi või töövõtet, kuid peale sellist ajutist segadust liigub süsteem tagasi oma välja kujunenud suhteliselt ennustatavate töörutiinide juurde. Projektid on oma olemuselt suunatud uudsele ja unikaalsele tulemile ning seetõttu vajavad mõnevõrra ebatraditsioonilisemaid lähenemisi ka juhtimisvõtetelt. Projektide- ja stabiilses keskkonnas juhtimise võrdlus on toodud tabelis 1. 5 Tabel 1
(kinnistub ka väliste omaduste alusel). Asjatundlikkus, teadmiste, oskuste ja individuaalsete omadustest tulenev mõjuvõim. Karisma – armuand, isiksuslik mõju- või tõmbejõud. Juhtimisteooriad - suundus mis juhib juhi käitumist. Juhtimisfilosoofia – Mis on minu juhtimisfilosoofia - see on õppimise, õpetamise, enda arutluste tulemusena sündinud juhtimisstiili sügav nägemus ja selle omaksvõtt. Juhtimisstiilid ja juhtimisviisid Koostada juhtimisolukordades SWOT analüüs: tugevused (strengths), nõrkused (weaknesses), võimalused (opportunities), ohud (threats). Puhastustööde juhi rollid töökeskkonnas Info edastamise rollid Inimsuhete rollid Otsustaja rollid Infokeskus Puhastustööde juht Algataja Infovahendaja Eeskuju Nõustaja Informeerija Kontaktisik Takistuste käsitleja
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Selliseid koguseid iseloomustab tootmisvõimaluste rada. 3 Tootmise sisend sisendtegur e sisendressurss on toore, materjal, pooltooted, masinad, seadmed, ehitised, energia, töö(jõud), tehnoloogia jne. Kõik see, mida tootjad saavad kasutada toodete ja teenuste valmistamisel e tootmisprotsessis. Tootmise sisendiks nimetatakse tegureid (kapital, tööjõud, materjalid, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Sisendi seisukohast võime analüüsida ka tootmistegevuses kasutatavate tootmistegurite koguseid ning nende erinevaid kombinatsioone (näiteks kui palju kasutada masinaid ning kui palju tööd (tööjõudu) nende masinate teenindamisel rakendada).
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3. Erivajadusega
· Riigikeskses lähenemises käituvad avalikud otsustajad iseseisvana teistest gruppidest ühiskonnas, formuleerivad iseseisvalt "rahvuslikud huvid" ja ei kuula neile suunatud kriitikat. · Ratsionaalse otsustuse teoorias on otsustajad kalkuleerijad, kes iga otsuse puhul vaatavad selle oodatud kasulikkust ja teisi alternatiivseid otsuseid. · Juurdekasvu teoorias on otsused marginaalsed muutused eksisteerivas (võibolla mitte üldse heas) poliitikas, kuna otsuste tegijad on liiga lollid et ratsionaalselt hüvede jaotamist planeerida ja suuri muutusi ette võtta. 12 13 · Bürokraatliku poliitika teoorias rõhutatakse, et otsuste tegija roll organisatsioonis mõjutab oluliselt , kuidas ta probleemi käsitleb, kuidas ta on informeeritud ja kuidas ta otsuseid teeb.
Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Juhtimine on- Inimeste tegevuse ja käitumise sihikindel suunamine ning ühtseks hästi. Talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. 2. Eesmärk, eesmärgi seadmine, nõuded eesmärkidel Ettevõtte eesmärgid sõnastavad formaalselt, mida organisatsioon püüab saavutada. Nad aitavad formuleerida strateegiat ja tegevuskavu
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd.Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud.
ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste protsesside,
1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.4 Juhid ja juhtkond 9 1.4.1.1 Inimeste ühendused 10 1.1.4.2 Kapitaliühendused 11 1.1.5 Juhtimise tasandid ja juhi karjäär 12 1.2 Juhtimise mitmemõõtmelisus 14 1
piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoühiskonna riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimeste töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide teostamiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ja teha kaugtööd. Infoühiskond on kaasa toonud ka oma varjupoole. Kasutusele on tulnud mõiste infosõda. Tekkinud on täiesti uus arusaam, et parem viis võitu saavutada on kontrollida aga mitte tappa. Informatsiooni võib pidada võimu tööriistaks, mis on kõige kasutoovam ning kõige kergemini edasiantav jõud. Infosõjaks nimetatakse vastase informatsiooni, infopõhiste
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
Jadidas. Külastada võiks Ait Arbi, mis on kena väike kindlusküla, AitBenHaddou'd ning Taroudannt kindluslinna ja suurt turgu. Marokos on kombinatsioon soojast kliimast, randadest, mitmekülgsest ajaloost ja huvitavast arhitektuurist. Suur looduslik mitmekesisus Sahara liivaja kivikõrbetest lõunas kuni lumiste mäetippude ja korgitammesaludeni põhjas teeb sellest huvipakkuva koha paljudele turistidele. Marrakech (Marrakesh) oma vanalinna ja keskse asendiga on suurepärane lähtekoht lõunapoolse Marokoga tutvumiseks. 23 38. Ülevaade Aasia looduse iseärasusest ja turismivõimalustest Aasias asuvad riigid : India, Hiina, Tai, Bangladesh, Nepal, Bhutan, Pakistan, Mianmar, Sri Lanka, Jaapan, Lõuna ja PõhjaKorea, Taiwan, Malaisia, Filipiinid Indoneesia : UNESCO maailmapärandisse kuulub Indoneesiast Borobuduari buda pühamu, Komodo RP, Ujung Kuloni RP, Prambanani hinduistlik templistik, Sangirani
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
annaabi.ee 
