«Olen rahul, et suutsin seda tunnet eilse õhtuni eemal hoida. Lõpuks tundsin, kuidas värin tuli peale,» kirjeldab ta ning 4 tunnistab, et võidusõit imes temast välja viimsedki jõuvarud. Sellest rääkides on selge, et ta on oma hõbedaga väga rahul. «Mul pole midagi kahetseda, andsin endast kõik!» 5 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna SUPERTASE · Kristina Smigun-Vähi (murdmaasuusatamise 10 km (v) olümpiahõbe, 30 km (kl) 28., suusavahetusega sõidu katkestamine) Lugedes viimase nädala internetikommentaare, tahaks küsida: inimesed, kas te olete hulluks läinud? Kahel viimasel distantsil ebaõnnestunult esinenud Smigun-Vähit mustatakse, nagu poleks ta olümpia alguses hõbedat võitnudki. Halloo! Pärast sünnitust tippsporti naasnud suusakuninganna väärib ainult imetlust. Medal aga näitab tema supertaset. Kommentaarid on siin tegelikult liigsed. TIPPTASE · Andrus Veerpalu (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 6.)
Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6.-s 30km klassikatehnikas, kaotus võitjale + 2,32,3. Veel sõitte: naiste teade, viimane vahetus, üld kaotus võitjale + 5,22,0. ; naiste 10km vabas tehnikas 9.-s , kaotus võitjale + 57,9 ; naiste suusavahetusega sõidus 7,5km Kl + 7,5km V 10.-s , kaotus võitjale + 39,5. Teisena Jaak Mae oma parima kohaga 8.-s 50km Kl tehnikas, kaotus võitjale + 1,33,6. Veel sõitte: Meeste teade, teine vahetus, üld kaotus võitjale + 4,41,6 ; meeste 15km V 71., kaotus võitjale + 3,54,0. Distantsile, mida Mae oli treeninud ja selleks valmistunud kahjuks ta ei pääsenud.Ta emoglobiini tase oli lubatust kõrgem. Talle on küll taotletud eriluba nagu Evi Sachenbacher-Stehle-le,
8 Aivar Rehemaa Sünniaeg: 28.09.1982 Pikkus: 194 cm Treener: Anatoli Smigun Klubi: Sparta Rehemaa on osalenud maailmakarikasarja etappidel 77 korda. Lisaks on ta osalenud ka Torino olümpiamängudel ning kolmel maailmameistrivõistlustel. Ta on juuniorite maailma- meister aastast 2002. 34. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 37. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus. 51. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Algo Kärp Sünniaeg: 13.04.1985 Pikkus: 192 cm Treener: Mati Alaver Klubi: Viljandi Suusaklubi Kärp on osalenud maailmakarikasarja etappidel 15 korda. Lisaks osales ta ka maailmameistri- võistlustel Liberecis. 41. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Kaspar Kokk Sünniaeg: 03.08.1982 Pikkus: 176 cm
Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü Maailmakarika etappidel osalenud 156 korda, 49 poodiumikohta, 16 kulda 2.1. Torino olümpiamängud ü Kristinale edukaim olümpia ü Kuldmedal 7,5 + 7,5 suusavahetusega sõidus ü Kuldmedal 10 km klassikasõidus ü 8. koht 30 km vabatehnikasõidus ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü Kristinale 5. taliolümpiamängud ü Hõbemedal 10 km vabatehnikasõidus ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3
distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vabastiilis 2002 Salt Lake Citys: 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis 2006 Torinos: Kuldne medal olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuldne medal olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus 2010 Vancouveris: Hõbe medal 10 km vabastiilis Maailmameistrivõistlustel 1993 Falunis: 31. koht 10 km vabastiilis 35. koht 5 km klassikas 1995 Thunder Bays: 5. koht 5 km klassikas 20. koht 10 km vabastiilis 1997 Trondheimis: 8. koht 15 km vabastiilis 9. koht 10 km vabastiilis 28. koht 5 km klassikas 1999 Ramsaus: Hõbemedal 15 km vabasõidus Pronksmedal 30 km klassikas 6
5 - 5) võeti rajalt maha (60 võistlejat) 10 km jälitussõidus Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu 1. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (38:01.3) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Jaak Mae 5. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (+33.9) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Kaspar Kokk 20. koht (76 võistlejat) 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus (+50.0) 36. koht (99 võistlejat) 15 km klassikastiilis (+2:50.4) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Aivar Rehemaa 33. koht (76 võistlejat) 15 km + 15 km suusavahetusega sõidus (+2:50.6) 35. koht (80 võistlejat) 50 km vabastiilis ühisstardist (+1:49.0) 54. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (2:26.09) 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) Anti Saarepuu 8. koht (80 võistlejat) 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) 14
sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Suusahüpped on talispordiala, kus võisteldakse põhiliselt kolmel mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140). Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad
libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980- ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Uisustiil
1980 Moskva Viljar Loor Võrkpall 1988 Sul Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 1988 Sul Tiit Sokk Korvpall 1992 Barcelona Erika SalumäeJalgrattasport Trekisprint 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 2000 Salt Lake City Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 suusavahetusega sõidus 2006 Torino Kristina Smigun Murdmaasuusatamine 10 km klassikatehnikas 2006 Torino Andrus Veerpalu Murdmaasuusatamine 15 km klassikatehnikas 2008 Peking Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide
Meelis Aasmäe Murdmaasuusatamine 2006.a. Koht Osav.arv Sportlane/võistkond Võistlusala Millal? Kus? 1 99 Andrus Veerpalu 15 km k 17.02 Torino 1 72 Kristina Smigun 10 km k 16.02 Torino 1 167 Kristina Smigun 7,5 km + 7,5km 12.02 Torino suusavahetusega 8 80 Anti Saarepuu vabastiilisprint 1,4 k 22.02 Torino 8 61 Kristina Smigun 30 km vabastiilis ühistardist 24.02 Torino 8 16 Eesti meeskond: 4 × 10 km teatesõit 19.02 Torino Aivar Rehemaa Andrus Veerpalu Jaak Mae Kaspar Kokk Murdmaasuusatamine 2010.a. Koht Osav
EESTI KUULSAMAD SUUSATAJAD 2. Millistel olümpiamängudel võitis Jaak Mae pronksmedali? Torino 2006 Salt Lake City 2002 Vancouver 2010 2.1. Mitmekordne olümpiavõitja on Andrus Veerpalu? Kolmekordne Pole kunagi võitnudki. Kahekordne. 2.2. Millise halva kogemuse osaliseks sai Kristina Smigun-Vähi aastal 2002? Ta murdis rangluu. Teda süüdistati dopingu kasutamises. Ta murdis jalaluu. 2.3. Mitmenda koha saavutas Aivar Rehemaa Sotsi suusavahetusega sõidus? 34. koht. 51. koht. 4. koht. 2.4. Mis aastal lõpetas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri? 2013 2010 2008 2.5. Kes on Eesti suusaliidu peasekretär? Jaak Mae Edgar Savisaar Aivar Rehemaa TEHNIKA, STIIL JA VARUSTUS 3. Milliseid suusastiilid on kasutusel? Klassikaline ja tavaline sõidustiil. Vabastiil ja klassikaline stiil. Uisustiil ja vabastiil. 3.1
Saarepuu, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Aivar Rehemaa, Kristina Smigun, Silja Suja, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova kahevõistleja Tambet Pikkor suusahüppajadJens Salumäe, Jaan Jüris mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Eesti olümpiamedalistid Kristina Smigun-Vähi KULDMEDAL suusatamises 10 km-s (klassikas) Kristina-Smigun-Vähi KULDMEDAL 10-km-s suusavahetusega sõidus Andrus Veerpalu KULDMEDAL 15 km-s (klassikas) Eesti esikümne sportlased Jaak Mae M 15 km klassikatehnikas 5.koht Anti Saarepuu M sprint vabatehnikas 8.koht Kristina-Smigun-Vähi N 30 km vabatehnikas ühisstardist 8.koht Olümpiamängude edukamad sportlased Cindy Klassen (Canj, kiiruisutamine) 5 medalit (1 kuld,1 hõbe ja 3 pronksi) N 1500 m, N Võistkondlik jälitussõit, N 1000 m, N 3000 m ja N 5000 m.
aastal toimunud Faluni maailmakarika- etappi, kus ta tuli esimest korda 30 parema hulka (Schwede 2006: 247). 6 1995. aastal saavutas Kristina täiskasvanute MM-il Thunder Bays viienda koha ja 1997. aastal võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi esikuuikusse. (Press 2006: 5) 2003. aastal, pärast ebaõnnestumisi olümpial Salt Lake Citys võitis Kristina Val di Fiemme MM-il esmalt kaks hõbemedalit ja seejärel suusavahetusega sõidus maailmameistri tiitli. 30 km uisusõidus sai Kristina lisaks pronksmedali. (Press 2006: 59) Üle pika aja oli Kristina õnnelik, sest tal läks paremini kui oli lootnud. Seisuga 20. veebruar 2010 on Kristina maailmakarikasarja etappidel osalenud 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16 korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3). Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2. koha. Juunioride maailmameistri-
40,65 42. Anti Saarepuu (Eesti) 3.45,44 59. Kein Einaste (Eesti) 3.59,19 Murdmaasuusatamine - Naiste sprindi kvalifikatsioon 31. Kaija Udras (Eesti) 3.51,05 37. Triin Ojaste (Eesti) 3.52,31 Murdmaasuusatamine - Meeste sprindi finaal 14. Peeter Kümmel (Eesti) 27. Timo Simonlatser (Eesti) 42. Anti Saarepuu (Eesti) 59. Kein Einaste (Eesti) Murdmaasuusatamine - Naiste sprindi finaal 31. Kaija Udras (Eesti) 37. Triin Ojaste (Eesti) Murdmaasuusatamine - Naiste 15 km suusavahetusega sõit 7 44. Tatjana Mannima (Eesti) +4.26,1 Kristina Smigun-Vähi (Eesti) katkestas Kaija Udras (Eesti) katkestas Murdmaasuusatamine - Meeste 30 km suusavahetusega sõit 37. Aivar Rehemaa (Eesti) +6.04,4 42. Kaspar Kokk (Eesti) +7.28,9 46. Karel Tammjärv (Eesti) +7.51,5 Murdmaasuusatamine - Naiste sprinditeate finaal 16. Eesti (Triin Ojaste, Kaija Udras), poolfinaali 8. koht Murdmaasuusatamine - Meeste sprinditeate finaal
Suusatamine Reigo Salu Ajalugu. Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud. Hoogu anti ühe kepiga, et teine käsi oleks vaba relva, jahisaagi vm. kandmiseks. Tänapäeval on suusatamine eelkõige sport. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil).1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teate...
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. 4 Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km
iluuisutajad Diana Rennik, Aleksei Saks, Jelena Glebova; kahevõistleja Tambet Pikkor; suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja. Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud. Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis, Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis, Anti Saarepuu 8. koht 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) Kristina Smigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis. 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist.Meeste teatesõit 8. koht 4 × 10 km teatesõidus. Vancouver 12.02. - 28.02 2010 Eestlased kes osalesid, iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks,
pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad rohkem liikuda kui uisusammu saapad, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Rääkides sõidustiilidest, nende erinevustest ja sarnasustest, siis on info järgmine. Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu, paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul
osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammuks, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Laskesuusatamine Laskesuusatamine ehk biatlon on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. See on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad ja suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Kahevõistlus Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest
Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja, suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe. Kokku osales Eestist 28 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km klassikasõidus ), · kuldmedal Kristina Smigun (7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus ) · kuldmedal - Kristina Smigun (10 km klassikasõidus).
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt
2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus 15 km 2002 Murdmaasuusatamine 37.07,4 City Veerpalu klassikatehnikas 2006 Torino Kristina Murdmaasuusatamine 7.5+7,5 42.48,7 Smigun suusavahetusega Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused sõidus Kristina 10 km 2006 Torino Murdmaasuusatamine 27.51,4 Smigun klassikatehnikas Andrus 15 km 2006 Torino Murdmaasuusatamine 38.01,3
· Tulemus 37:07:04 ja 38.01:3 · Võitis kulla 2002 ja 2006 15km klassikas, hõbeda 2002 50km klassikas · Võitis MM'il 2001 kulla 30km klassikas ja 2009 15km klassikas, võitis 1999 hõbeda 50km klassikas Kristina Smigun-Vähi · On Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises · Spordiala suustatamine(7,5km+7,5km ja 10km klassika) · Tulemus 42:48:7 ja 27:51:4 · Võitis kulla 2006 10km klassitehnikas ja 7,5+7,5 suusavahetusega sõidus · Võitis hõbeda 2010 10km vabatehnikas · Võitis MM'il 2003 kulla topeltjälitussõidus, hõbeda 1999 15km vabatehnikas, 2003 10 ja 15 km klassitehnikas ja klassika ühisstardis · Võitis 1999 pronksi 30km klassitehnikas ja 2003 30km vabatehnikas Gert Kanter · On Eesti kettaheitja · Spordiala kergejõustik(kettaheide) · Tulemus-68,82m · Võitis kulla 2008 Pekingis ja 2012 Londonis pronksi · Võitis MM'il 2007 Õsakas kulla, 2005 hõbeda
uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Kuulsad Eesti suusatajad • Andrus Veerpalu • Kristina Šmigun • Tatjana Mannima • Darja Jurlova • Vello Kaaristo • Silvia Oja • Helga Sildmäe Kasutatud allikad http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
koht vabatehnika sprindis 7. koht 30 km klassikalises Torino (2006) 1. koht 7,5+7,5 vabatehnikas 1. koht 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnikas TORINO OLÜMPIAKULLAD Esimene Torino kuldmedal Kristina Smigun võitis Torino olümpiamängude naiste suusavahetusega sõidu, edestades lõpuspurdiga Katerina Neumannovat. Võimsa finisiga suutis Smigun selja taha jätta tsehhitari Neumannova ja võtta oma kümnendal olümpiastardil kuldmedal naiste suusavahetusega sõidus. Kolmanda koha sai venelanna Jevgenia Medvedjeva-Abruzova. Terve distantsi vältel liidergrupis ja suures osas selle eesotsas sõitnud Smigun läks 13,9
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23
osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Murdmaasuusatamine on olnud talispordi aladest eestlastele kõige edukam. Võidetud on nii olümpiamänge kui maailmameistrivõistlusi.
võitnud 3 medalit. Kuld2002-15 km klassika Kuld2006-15 km klassika Hõbe2002-50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eesti endine suusasportlane. Kuld2006-10 km klassikatehnika Kuld2006-7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe2010-10 km vabatehnika Gerd Kanter Click to edit Master text styles Second level Third level on eesti kettaheitja. Fourth level Fifth level Kuld2008 PekingKettaheide Pronks2012 LondonKettaheide Kasutatud kirjandus http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://et
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav.
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (Vikipeedia Murdmaasuusatamine 13.04.2010). Eesti suusatajad KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse.
libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. (Viide: http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine ) Riietus Õige riietus on suusatamisel väga oluline. Riietus on sobiv kui sa tunned ennast mugavalt ka pärast trenni. Riietusei tohi lasta tuult läbi, kuid peab juhtima niiskuse kehast eemale. Tihtipeale on viga panna selga liiga soojadriided, mis põhjustavad meeletut higistamist, sest see teeb sind väsinuks ja suurendab hiljem ka külmetamise ohtu
Saavutused olümpiamängudel: 1994 Lillehammeris 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas · 1998 Naganos 46. koht 30 km vabastiilis · 2002 Salt Lake Citys 7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru
Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. VÕITJAD AASTAL 2013 Põhimaa võitjad: Simen Haakon Oestensen 2:45:01 Sandra Hansson 2:58:53 Osalejate arv: täpset arvu ei tea 11. Eestlaste parimad saavutused suusatamises (3tk), võistlus ja sportlane Kristina Smigun-Vähi Olümpiamängud 2006 Torinos Kuld, olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuld, olümpiavõitja 10 km klassikas Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes: Kuld,maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis). Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Kuld,olümpiavõitja 15 km klassikas 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos Kuld, olümpiavõitja 15 km klassikas 2001 Lahtis: Kuld, maailmameister 30 km klassikas 2009 Liberecis:
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Suusakepid uisusammus, mida peamiselt sõidetakse paarissammudega, on märksa pikemad kui klassikalises stiilis. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni poolt 1925. aastal korraldatud suusavõistlused meestele nimetati 1937. tagantjärele maailmameistri-
Igal inimel peab olema õiges mõõdus ja suuruses suusad ja üldse suusa varustus. Kõik mis sinna kuuluma peab. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Toitumine Toitumine on ka susatamise harjumuste juures väga tähtis, et midagi saavutada tuleb panna omale paika kindlad söögi asjad ja kõik, mis sellega seotud on. Inimesed tavaliselt sporti tehes ei mõtle sellele aga see on vale samm. See peaks olema üks esimesi asju, mis üldse korda ajada. Ennem harjutada ennem korralikult toituma ja sööma. Valida mida, kui palju süüa ja kõike seda. Kuid väga tähtis on joomine.
Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kannapöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. 5 Murdmaasuusatamine Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili (uisustiili).
tervele suusale (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). 6 KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse.
muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Ajaloost Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras. Kristianias (praeguneOslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4 korda 10 km. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3 korda 5 km
Samal aastal sai ta veel kahel korral hõbemedali omanikuks 10 km klassikas ja 15 km klassikas, tulemata ei jäänud ka pronksmedal 30 km vabastiilis. Kümne parima 5 hulka on K. Smigun maailmailmameistrivõistlustel sattunud 14 korral. Neist esikolmikusse kuuel korral. Loomulikult on K. Smigun osalenud ka taliolümpial, neljal korral. Parimad sõidud tegi ta 2006. aasta taliolümpial Torinos, kus ta sai kaks esikohta, ühe 7, 5 + 7, 5 km suusavahetusega sõidus ja teise kulla 10 km klassikalises sõidus. Samal aastal jäi ta ka kaheksandale kohale 30 km vabatehnikas. Seni on K. Smigun maailma karikasarjas võitnud kokku 16 etappi. Teisi Eesti sportlasi Kuulsaimaks Eesti jalgpalluriks peetakse Mart Poomi, kes sündis 3. veebruaril, 1972. aastal, Tallinnas ja on oma positsioonilt väravavaht. Oma karjääri alustas ta juuniorina meeskonnas Tallinna Lõvid, peale seda mängis ta Tallinna Spordis, FC
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7. august) Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates 9
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti
suusahüppajad Jens Salumäe, Jaan Jüris; mäesuusatajad Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja. Andrus Veerpalu jaoks olid need juba viiendad taliolümpiamängud. Parimad kohad saavutasid: Andrus Veerpalu 1. koht 15 km klassikastiilis (38:01.3), Jaak Mae 5. koht 15 km klassikastiilis (+33.9), Anti Saarepuu 8. koht 1,4 km vabastiilisprindis (+4,0) 8 Kristina Smigun 1. koht 7,5 km + 7,5 km suusavahetusega sõidus (42:48.7) 1. koht 10 km klassikastiilis (27:51.4) 8. koht 30 km vabastiilis ühisstardist (+57.1) Meeste teatesõit 8. koht (16 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (+1:38.1) 9 Kokkuvõte Meie sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt kohti esikümnest. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukas aasta Eestile oli 2002, kus
Salumäe 2000 Sydney Erki Nool Kergejõustik Kümnevõistlus 8641 Salt Lake Andrus Murdmaasuusatamin 15 km 2002 37.07,4 City Veerpalu e klassikatehnikas 7.5+7,5 Kristina Murdmaasuusatamin 2006 Torino suusavahetusega 42.48,7 Smigun e sõidus Kristina Murdmaasuusatamin 10 km 2006 Torino 27.51,4 Smigun e klassikatehnikas Andrus Murdmaasuusatamin 15 km 2006 Torino 38.01,3
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Murdmaasuusatamine on olnud talispordi aladest eestlastele kõige edukam. Võidetud on nii olümpiamänge kui maailmameistrivõistlusi. Curling Jääkeegel ehk curling on jääl mängitav petanque'ile sarnanev spordiala. Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi. Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai
Varustus 5 Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Suusasaabastest on tavalisimad poolkõrge säärega saapad, mille hinnad algavad 800900 kroonist. On kõrgema säärega uisustiilisaapad ning kombisaapad, millel saab jalatoe ära võtta. Suuski valides tuleb olla hoolikas ja osta pigem veidi parem kui päris tavaline komplekt, sest mugavad ja hästi libisevad suusad meelitavad ka rohkem sõitma. Tavalised suusad jagunevad kaheks klassika- ja uisustiili omadeks. Suuski valides tuleb
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Rahvusvaheline Suusaföderatsioon korraldab põhja suusaaladel maailmameistrivõistluseid, kus võistlusaladeks on murdmaasuusatamine, suusahüpped ja suusakahevõistlus. Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem
pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Murdmaasuusatamine on taliolümpiamängude kavva kuulunud 1924. aastast. Esimestel mängudel võistlesid mehed 18 ja 50 km distantsil. 1936 lisandus olümpiaprogrammi 4×10 km teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5
Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit) 2002 Salt Lake Andrus Veerpalu (EESTI) kuld (15km murdmaa), hõbe (50km City, USA vaba) Jaak Mae (EESTI) pronks (15 km murdmaa) Ole Einar Bjørndalen (Norra) 4 kulda (10km, 12,5km jälitussõit, 20km, 4x7,5km teade) 2006 Torino, Itaalia Kristina Smigun (EESTI) 2 kulda(10km klassika, 7,5+7,5 suusavahetusega) Andrus Veerpalu (EESTI) kuld(15 km klassika) 2010 Vancuver, Kristina Smigun (EESTI) hõbe (10km vaba) Kanada Marit Bjørgen (Norra) 3kulda (klassikaspirnt, 7,5+7,5 suusavahetusega, 4x5 teade), hõbe(30km klassika), pronks (10km vaba) 2014 Sotsi, Venemaa IV KONTROLLTÖÖ Venemaa Venemaa ajaloosündmused. Vene riigi kujunemine: Kiievi-Vene riigi teke tekkis 9. saj. m.a.j
suusatajad. Varustus Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. 7 Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Suusasaabastest on tavalisimad poolkõrge säärega saapad, mille hinnad algavad 800900 kroonist. On kõrgema säärega uisustiilisaapad ning kombisaapad, millel saab jalatoe ära võtta. Suuski valides tuleb olla hoolikas ja osta pigem veidi parem kui päris tavaline komplekt, sest mugavad ja hästi libisevad suusad meelitavad ka rohkem sõitma. Tavalised suusad jagunevad kaheks klassika- ja uisustiili omadeks. Suuski valides
annaabi.ee 
