Kiiruisutamine (0)

Kiiruisutamine

Kiiruisutamine on talispordiala , kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala.
Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants , mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline.
Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 ja 10000 m.
2003. aastast on maailmakarika võistlustel kavas ka 100 m.
Lühirajauisutamine koosneb naistel 500, 1000 ja 1500 m distantsist ning 3000 m teatesõidust. Mehed võistlevad 500, 1000 ja 1500 m ning 5000 m teatesõidus.
Eestlastest on olnud sellel alal edukas Ants Antson , kes võitis Innsbruckis 1964. aastal peetud taliolümpial kulla.

Jäähoki

Jäähoki on meeskondlik sportmäng, mida mängitakse jäisel väljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel. Standardne hokilitter on 1 toll (2,54 cm) paks ning litri läbimõõt on 3 tolli (7,62cm) ning kaalub kaalub 6 untsi (170 grammi). Noortevõistlustel kasutatakse ka siniseid litreid mille kaal on 4 untsi (113 grammi). Treeningutel löögi tugevuse harjutamiseks kasutatakse ka lillakaspunaseid litreid kaaluga 10 untsi ning ka teraslitreid kaaluga 2 naela (900 g).
Mängivad kaks võistkonda piiratud jääväljakul, mõõtmetega pikkus 51-61m ja laius 24-30m. Väravad asuvad väravajoone keskel ning väravate kõrgus on 1.22 m ja laius 1.83 m.
Iluuisutamine
Iluuisutamine on spordiala , kus sportlane peab oskama muusika saatel esitada füüsilisi oskusi uiskudel. Oluline esinemisel on muusika, mille järgi oma kava esitatakse. Iluuisutamine koosneb kohustuslikust lühikavast (koolisõit) ja vabakavast.
Üldse võisteldakse iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna.Üksiksõidus tehakse erinevaid hüppeid, piruette ja liikumisi muusika saatel. Neist elementidest koostatakse lühikava ja vabakava.
Lühikava kestab kuni 2 minutit ja 40 sekundit ja selle osakaal lõpptulemusel on kolmandik.

• kahe- või kolmekordne axel .
  
• kahe- kolme- või neljakordsed hüpped pöördega, mis kindlasti eeldavad ühendamist sammude või muude liikumistega.
  
• hüppekombinatsioonid, mis koosnevad kahe- ja kolmekordsest hüppest, või kahest kolmekordsest hüppest.
  
• lendav piruett , milles on vähemalt 8 pööret jääpinnal.
  

Mäesuusatamine

Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.
Mäesuusatamise võistlusalade seas on:

• Slaalom
  
• Suurslaalom
  
• Ülisuurslaalom
  
• Kiirlaskumine
  
• Alpi kahevõistlus
  
• Kiirsuusatamine
  
• Võistkonnavõistlus
  

Slaalom

Slaalom on mäesuusatamise aladest kõige tehnilisem. Siin võistleja üritab võimalikult kiiresti vaheldumisi läbida kahest punasest ja kahest sinisest kepist moodustatud värava. Väravaid on meestel 55-75 ja naistel 45-65 ja need ei saa olla teineteisest lähemal kui 75 cm ning kahe värava vahemaa ei saa olla üle 13 meetri.
Väravakepid valmistatakse plastmassist ja need on kinnitatud nii, et need painduvad, kui sportlane neist lähedalt möödub.
Slaalomivõistlus kestab 50-60 sekundit ja võistlustel on kaks laskumist ning mõlema laskumise liitmise tulemusel selgub võitja.
Slaalomsuusad on 155-165 cm pikkused.

Kiirlaskumine

Kiirlaskumine on mäesuusatamise ala, kus laskutakse alla järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid . Kiirlaskujad saavad enne võistlust rajaga tutvuda 3 päeva jooksul. Tiitlivõistlustel on kiirlaskumisraja kõrguste vahe meestel 800-1000 meetrit ja naistel vastavalt 500-800 meetrit. Kiirlakumisraja väravad peavad olema 8 meetri laiused . Tavaliselt on rada märgitud sinise värviga parema läbimise huvides, mis juhatab läbi väravate.
Kiirlaskumise kiirus on mäesuusatamises suurim ja seetõttu ka riskid kukkuda väga suured. Keskmine kiirus on selgelt üle 100 km/h ja parimal juhul isegi kuni 150 km/h. Rajal on loomulikult ka künkaid ja neid läbides väga suure kiirusega sooritatakse pikki hüppeid. Hüppeid püütakse sooritada väga tehniliselt ja kiirelt, et mitte kiirust kaotada ja võimalikult kiiresti finišisse jõuda. Kaitsekiivri kasutamine on kiirlaskujatele kohustuslik.

Murdmaasuusatamine

Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises.Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili ( uisustiil ).Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk . Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale.
Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna-pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid.
Murdmaasuusatamine on olnud talispordi aladest eestlastele kõige edukam . Võidetud on nii olümpiamänge kui maailmameistrivõistlusi.