mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste
abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski tihtipeale suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja
lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski tihtipeale suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped
Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Umbes samal ajal hakkas pooluisusammu kasutama ka soomlane Pauli Siitonen. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabatehnikas. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabatehnikas. EESTIS hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõuda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923.aastal selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister nais suusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938.aastal võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soomes). Osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936, kes tuli 18 km distantsil 30. ning suusamaratonis 23. kohale.
lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Parema libisemise või vastupidi, pidurdamise tarbeks määritakse suuski sageli suusamäärdega, suuskade kinnitamiseks jalgade külge pruugitakse suusasaapaid. Vanimad jäljed suusatamisest pärinevad kaljujoonistelt ja koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Tänapäeval harrastatakse suusatamist paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab
Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Kasutatakse klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). Ajalugu Esimesed murdmaasuusatamise võistlused peeti 1767 Norras Kristianias (praegune Oslo). Taliolümpiamängudel alates 1924. aastast. Maailmameistrivõistlused 1925. Rahvusvaheline Suusaföderatsioon Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. 1921 Tartus Emajõe jääl Vello Kaaristo Murdmaasuusatamine olümpiamängudel Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2002 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Murdmaasuusatamine 2006 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_ol%C3%BCmpiam %C3%A4ngudel http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine_2002._aasta_taliol
Suusatamine, suusatamise stiilid Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936
Keha parandavad harjutused. On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne.Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge.Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel.Võimlemisharjutused on asendamatud lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel.Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmisel
Kelly Sildaru Kelly Sildaru - sündinud 17. veebruaril 2002 on eesti vigursuusataja. Sildaru on esimene eestlasest X-Mängude võitja ja maailma noorim kahekordne X- Mängude võitja. Sildaru on sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on isa Tõnis Sildaru. Sildaru õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sildaru spordisaavutused on tema peale tõmmanud Eesti meedia ja avalikkuse suure tähelepanu. Tema isa Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et Kelly meediat eriti ei jälgi, tänu millele on tal säilinud lapsepõlv. 2015. Kelly Sildaru võitis detsembris 2015 Dew Touri võistluse USA-s Colorado osariigis Breckenridge'is vigursuusatamise distsipliinis nimega
Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemistrennis ja Elvas show-tantsus. Viimane oli isegi päris huvitav, kuid ma leidsin endale siiski meelepärasema trenni tennise. Sellega olen ma praeguseks tegelenud juba poolteist aastat ja mõtet trennist lahkuda, pole veel tulnud. Üllatav järjekindlus minu puhul. Suvel käin ma otseloomulikult ujumas ja talvel armastan suusatamist. Ausaltöeldes ei ütle ma ühestki talve tegevusalast ära. Ka kelgutamine ja uisutamine on tore. Mis sest , et kelgutamine pole ju otseselt mingi spordi tegemine. Alati teen ma rõõmuga kaasa ka kehalise tundides. Koolis ongi väikest koormust vaja. Kes see ikka jõuab pingi taga päev otsa istuda ! Sportimine on mõnus ja ma ei näe, miks osad inimesed seda ei armasta. Sellest saab ju ainult kasu, mitte kahju. Pealegi saab sportides unustada kõik
igasuguseid, kuid koolivägivald ei olnud eriti probleem. Tunniplaanid olid umbes samasugused nagu praegugi, kuid suur erinevus seisnes selles, et esimene võõrkeel oli vene keel, mida õpetati esimesest-teisest klassist. Inglise keelt õpiti kuuendast klassist. Tol ajal oli vene keele oskus üsnagi tähtis. Aga kooliprogramm, võrreldes tänapäevasega, oli tunduvalt lihtsam ning eksamid olid jaotatud terve koolielu jooksul teisiti. Tähtsamateks spordialadeks võib pidada kergejõustikku ja suusatamist. Palju klassivälist tegevust oli seotud pioneerindusega. Kokkuvõtteks võib öelda, et õppima pidi nii nõukogude ajal kui peab praegugi. Aastatega toimuvad igal alal muutused, nii ka koolielus. Õpilased on muutunud julgemaks ja iseseisvamaks, neil on suuremad õigused kui paarkümmend aastat tagasi. Õpetajad on oma tööd teinud ja vaeva näinud igal ajal. Ning kool pole ainult õppetöö jaoks, vaid ka huvialaringid on olulised, sest need aitavad sisustada õpilaste vaba aega.
vanas stiilis. Võitlus oli äge, kuni lõpuks anti eluõigus mõlemale sõidustiilile. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Laskesuusatamises ja kahevõistluses saavutas uisustiil aga seljavõidu. Vana head "klassikat" seal enam ei tunta. Teatesuusatamistes näiteks aga sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921. aastal Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel
aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov)
ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel. Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja võimlemisharjutused on tähtsal kohal lihasnõrkuse ärahoidmisel.
Klassikaline suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid
3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. 4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määritakse suusa pidamisalale. Pidamisala on suusapõhja keskel olev piirkond, mis hästi sobivatel suuskadel surutakse vastu lund ainult klassikatehnika jalatõukel. Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks
Kolmapäeval H klassikatreening kiirete lõikudega, tehnika filmimine ja analüüs 1h 30 Õ jooks ja jõud+ hommikuse treeningu filmi vaatamine ja tehnika analüüs Neljapäev : kontrollvõistlus murdmaa jooksus 3,4 km Reede : H - 2h matk rahulikus tempos(10min kõndi vaheldub 15 min jooksuga)Puhas aeroobne treening Õ-pallimäng ja jõutestid Laupäev: vaba Pühapäev: H- uisutreening võistluslähedases tempos 30 minutit millele järgneb 40 minutit lõdvestavat suusatamist Õ- Uisutehnika filmimine ja analüüs Võistlusperiood: *aeroobse iseloomuga treeningud treening *põhieesmärk on tippvormi saavutamine *tähtis on lainelisus *tehnika säilitamine ja selle analüüs *treeningvahendite ja meetodite õige jagunemine Võistlusperiood kestabtavaliselt detsembrist kuni aprillini. Nädalane treeningplaan võistlusperioodil: Esmaspäev - uisutreening 1h40minutit, rahulikus tempos Teisipäev kalssikatreening (lõigud)
põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted. Pühade eel tuuakse tuppa kaseoksad, lihavõttejänes peidab lastele shokolaadi ja martsipanimune. Lihavõtete ajal sõidetakse sageli mägedesse suusapuhkusele (paljudel peredel on oma mägionnid “hytted”) ja tullakse sealt tagasi aasta esimese päevitusega. Norra sport Norra elanikud armastavad üle kõige suusatamist. Norra on võõrustanud taliolümpiamänge Oslos 1952 aastal ja Lillehammeris 1994 aastal. Norra sport on alati silma paistnud oma suurepäraste suusatajate poolest. Muide, ka sõna “slaalom” tuleneb norra keelest Norra naiste kolmikvõit Sotšis Ole Einar Bjørndalen Therese Johaug, Marit Björgen, Petter Northug
suuskadega. Lisaks peatükkidele on veel sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ning pildid. SUUSATAMINE Suusatamine on talispordiala, mida harrastatakse plast-, puu- või metallsuuskadel, mis kinnitatakse sidemetega suusasaabaste külge. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes kohtades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on jaotatud murdmaasuusatamiseks, mäesuusatamiseks ja laskesuusatamiseks ning suusahüpeteks ja kahevõistlusteks. Suusatamine on nii harrastusspordiala kui ka võistlusspordiala ning kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni
tagasilöökidele. Et midagi saavutada, on tähtis, et iga langus kasvataks motivatsiooni edasi töötada. Näiteks sportlased, kel hoolimata suurest treeningust tulemust kohe ei tule, ei tohiks alla anda, vaid kogemustest õppides veel rohkem pingutama ja end täiustama. Ajakohase näite võib tuua Andrus Veerpalust, kes on nüüdseks kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja, kuid kes samuti ei alustanud tipust, vaid jõudis sinna järjepideva töö ja vaevaga. Oleks ta suusatamist loobunud pärast edutuid algusaastaid, poleks ta tänaseks suusalegend. Kordaminekuteni jõudmiseks peab oskama kohaneda ettetulevate raskustega ja nendega hakkama saada. Aga miks soovivad inimesed olla edukad ja mida on valmis selle nimel tegema? Inimese põhiolemus on juba selline, et tunnustus ei ole kellegi jaoks üleliigne ning tekitab hea enesetunde. On tore teha midagi hästi ja hingega ning sellel ei tohiks iseenesest mingeid negatiivseid tagajärgi olla
Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Oslo MMi meeste 50 km suusavõistlus Põhja suusaalade MM-il Oslos võitis viimase alana kavas olnud meeste 50 km ühistardist vabatehnikasõidu norralane Petter Northug, ajaga 2:08.09,0. Hõbeda sai venelane Maksim Võlegzanin 1,7 ja pronksi Northugi kaasmaalane Tord Asle
need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride maailmameister vigursuusatamises ja kahekordne maailma noorim X Games’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav! Praeguseks võime teha 2 järeldust – ülekaalulisus on nii Eestis, kui ka kogu maailmas suur probleem ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas spordiriik peab tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad suusakepid
mõjutada kogu tema edasist elu. Seega peabki ta jõudma selgusele oma väärtustes ja võitlema nende eest. Kui inimesel on kindel eesmärk, milleni ta tahab jõuda, siis teeb ta selleks ka pingutusi. Ta pühendab ennast täielikult selle õnnestumisele. Mõnikord on nii, et inimesel on mitu tähtsat prioriteeti. Sel juhul peabki ta end jagama nende vahele ja kui väga midagi soovida, siis see ka õnnestub. Kristina Smigun-Vähi oli olnud suusatamist eemal tükk aega peale tütre Victoria-Kris sündi. Ta lubas, et suudab taas jõuda tagasi olümpiamängude tippude hulka. Naine hakkas jälle treenima olümpiaks. Pingutused kandsid vilja, sest Vancouveri olümpiamängudel saavutas ta teise koha 10 kilomeetri vabastiilis sõidus. Selleni viis ta pingutus , järjekindlus ja tahe. Kristina Smigun-Vähi võiks seada kõigile eeskujuks, sest ta näitas, et on võimalik kõike saavutada, kui väga tahta ja ka selle nimel pingutada.
teatesuusatamine. 1952 võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised (10 km distantsil). 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants ning 1976 suurendati teatenaiskonda 1 liikme võrra. 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond.Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov) 1936,
...........................................................15 2 Sissejuhatus Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel libiseva kattega pinnasel. Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine on üks olulisemaid spordialasid vastupidavuse arendamiseks ja jõukohane kõigile. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. 3 1. Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabatehnikat (uisutehnikat). 1.1. Ajalugu See spordiala sündis Skandinaavias, sellest ka inglise keelne nimetus nordic skiing
külm. Leian, et aastaringi oleks ühesuguse kliimaga üsna raske elada, kuigi need, kes sellistes tingimustes elavad, ei oskagi muud tahta. Meil on neli aastaaega ning iga aastajaga kaasnevad muutused, kuid paljudes maades on need väga väikesed. Suvel saame nautida rannamõnusid ning lilledest lokkavaid lillepeenraid, sügisel värvilisi puid, kevadel tärkavat loodust, õitsevaid viljapuid ning imeilusat linnulaulu ning talvel saame harrastada näiteks suusatamist ja imetleda lume alla mattunud loodust, mis tihti peale näeb välja hingematvalt kaunis. Meie loodus on küll võrreldes mõne muu riigiga väga tagasihoidlik ja tavaline, kuid just selles peitubki selle võlu. Siin ei ole küll suuri mägesid ega sügavaid orge, kuid kõik on siin väga südamelähedane. Igalpool tekib tunne, et ma olen kodus. Loodus on ka suhteliselt puutumata, puhas ja pole ülerahvastatud ning seega on lihtne leida endale rahulikku elukohta. Ka
põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19. sajandi viimasel kümnendil toimus Euroopas n-ö suusaspordi sünd. Seda on nimetatud ka taassünniks, kus muistne, peaaegu täielikult kadunud ja unustatud suusasport taas levima hakkas. Eelkõige Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal. Järg jõudis niiviisi ka Eestisse. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes ja lumel liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö.
Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna. Peale pesemist tundsid võistlejad endid palju värskemad olevat. Võistluste korraldus Tartus oli hea. Võitjana tuli kohale Arnold Veiss ajaga 2 tundi 40 minutit. Kui vähe nendel aegadel suusaspordile tähelepanu pöörati, näitab asjaolu, et 1921.a."Eesti Spordilehes" ei kirjutatud nendest võistlustest sõnakestki. Ja aastavahetusel kokkuvõtteid tehes märgiti vaid: "Peab ka suusatamist nimetama, ehk küll see ala nii kõrgele ei ole tõusnud, et võiks spordi nime teenida." 1921.aasta detsembris peeti Narvas suusatamisvõistlus, kus- loe ja imesta!- distantsideks oli 100 ja 500 meetrit."Eesti Spordileht" kirjutas sel puhul, et suusavõistluste korraldamine nii lühiketse maade peale soovitatav ei ole ja niisuguseid kusagil ei praktiseerita. Alla 5km võistlusi ei tasuks üldse läbi viia. 1922. aastal kujunes suusaspordikeskuseksViljandi, kus peeti Eesti 1923.a.
lk8 9.Treeningmahud..................lk9 10.Haigena treenida ei tohi....lk9 11.Kokkuvõte........................lk10 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on spordiala, kus üheaegselt on koormatud 90% lihastest. Suusad on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidid lumes. Sõidustiilid 1. Klassikaline sõidustiil
aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch, 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese
jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu.
muutuste ulatust ja tagajärgi. Eakas liikuv inimene võib näha välja noorem samaealisest füüsiliselt passiivsest inimesest. Sobiva liikumisviisi valik ja selle regulaarne harrastamine aitavad lisaks füüsilisele võimekusele säilitada toimetulekut, suurendavad iseseisvust Kõige enam harrastavad eakad inimesed peale kõndimise võimlemist kodus, ujumist, nooremad mehed ka jalgrattasõitu ja suusatamist. Sobiva liikumisviisi valik ja selle regulaarne harrastamine aitavad lisaks füüsilisele võimekusele säilitada toimetulekut, suurendavad iseseisvustja vähendavad sotsiaalabi vajadust. 20. Eaka valgu vajadus. ei vähene, seega peaks nad saama toidust samas koguses valke kui keskeas. Valku on vaja eelkõige immuunsüsteemi töös hoidmiseks, aga ka haavade paranemiseks ning infektsioonide ja muude haigustega toimetulekuks
Lastele mõeldud komplektide hinnad algavad 1500, täiskasvanute omad 1800 kroonist. Komplektid mõeldud aga rohkem kasvueas lastele koolis sõitmiseks või neile, kes sõidavad vähe. Suusakepi pikkus võiks olla klassikasuuskade puhul õlani ning uisu omadel kõrvani. Suusakeppide hinnad algavad 180 kroonist. Mäesuusad peaks olema aga inimesest 1015 sentimeetrit lühemad. Lühemate suuskadega on mäel parem hoogu sisse saada, manööverdada ja suusatamist õppida. Ka mäesuuski valides tuleb jälgida nende jäikust mida jäigemad suusad, seda paremaid oskusi need eeldavad. Mäesuusasaabas võiks olla pigem veidi suurem kui täpselt paras, sest päev läbi mäel olles jalg tursub ja saabas võib hakata pigistama. Jalga hoiavad hõõrdumise eest hästi spetsiaalsed slaalomisaapad ja -sokid. Mäesuusakepid peaksid olema nii pikad, et kui kepp maha toetada, moodustuks käe kõverdamisel küünarnukist 90-kraadine nurk.
Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60- 70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. 3 Milliseid harjutusi eelistada? Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud mehaanilise antisklerootilise efekti suhtes, lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel. Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega. Jõu - ja
Üks võimalus oma keha lõõgastada on keskenduda oma hingamisele. Kui õppida - kontrollima oma hingamist ja harjutada oma hingamise aeglustamist ja normaliseerimist, rahuneb mõttetegevus ja lõõgastub ka keha. Regulaarsest füüsilisest aktiivsusest on pingemaandamisel suur kasu. Füüsiline koormus aitab säilitada hea tuju ning tõstab ka stressitaluvust. Soovitav on teha midagi sellist, mis naha ,,soojaks ajab": veidi kiiremat kõndi, ujumist, tantsimist, vesivõimlemist, suusatamist, uisutamist, jalgrattasõitu vms. Suur kasu tervisele tõuseb igapäevasest 30-minutilisest liikumise lisamisest oma päevakavasse. Teada on, et aega napib, seepärast soovitus: planeerida oma liikumised nädala lõikes, kasutada treeninguteks ära kodu ja koolitee, trepid tööl, lastega müramine jms. Igal juhul püüda endale leida meelepärane füüsilise aktiivsuse viis aiatöödest saalihokini ja nautida seda kogu hingest
aastast. Kuni 1980ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MMl 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MMvõistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud.
klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga
lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnul võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.aastal ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1) kestev katkematu lihastegevus, 2) suuri lihasrühmi haarav tsükliline tegevus, kusjuures ühe liigutustsükli lõpp on vahetult uue tsükli alguseks,
oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2
Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM-võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht).
aastast. Kuni 1980-ndate aastateni tunti ainukese sõidustiilina klassikalist suusasammu. Üks esimesi, kes hakkas kasutama uisusammu, oli ameeriklane Bill Koch 1980-ndate alguses. Eraldi sõiduviisina sai uisusamm eluõiguse MM-l 1987 ja taliolümpiamängudel 1988. See tähendab, et osa distantse sõidetakse klassikalises, osa vabastiilis. Teatesuusatamistes näiteks sõidetakse kaks esimest etappi klassikalises ja kaks viimast vabastiilis. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1938 võtsid Eesti sportlased Lahtis (Soome) osa MM- võistlustest, kuid tulemused olid tagasihoidlikud. Esimese suusatajana Eestist osales taliolümpiamängudel Vello Kaaristo (Vassili Krassikov)
järgmise talveni. Kui on aga olnud vihmavaene, küproslaste endi mõistes halb talv, võib juhtuda ka nii, et suvel antakse majapidamistele vett vaid ülepäeviti (hotellid on küll alati veega varustatud). Saarlased loodavad, et valmiv merevee magestamise tehas leevendab suvekuude veemure. Küprose saare keskosas asuvad Troodose mäed on talvel kaetud lumega, mistõttu Küpros on üks väheseid paiku maailmas, kus saab tund aega pärast mägedes suusatamist merre ujuma minna. Mullad Küprose mullad on väga toitaine vaesed, kuna muldades on vähe niiskust. Samas uhub merevesi mdalamates piirkondades maaala üle, niiet see ala ei kõlba ka kuhugi, kuna mullad on ülesoolatud. Maparandustöödega on samuti jama. Iseenesest vajavad põllud niisutamist, kuna kliima on kuiv ja kuum. Aga samas ei jätku vett, et seda põldudele kulutada. Minu arvates ei ole kõikjal Küproses võimalik tegeleda põllumajandusega, sest madalamad
kindlasti parem õpilane. Kas lapsed suhtuvad nagu sina omal ajal õpitud peab ju ka olema, aga trenn igal juhul tehtud saama? Viitsimise taha pole vist ükski trenn jäänud, õppimise taha jääb harva. Asju saab nii seada, et enne trenni jõuab koolitükid valmis. Kas Andreas ja Anette mõtlevad ülikoolile? Anettel on pead ja huvi, oleme rääkinud küll. Andrease puhul on kõneks Meråkeri kõrgem kool, kus saab suusatamist ja treeneriõpet liita. Esiti tuleb aga kaitseväes ära käia. Paljudes riikides võimaldavad jõustruktuuride kõrgkoolid õppimist ja sportimist edukalt ühendada, meil kahjuks mitte. Anders võitis ETV-Swedbanki sarja noorima, kuni 11-aastaste klassi üheksasena. Edasised võidud on loomulikud. Kuidas sa Andrease ja Andersi teed võrdled? Andreas tegi erialast tööd ehk rohkem, Anders treenib väljaspool suusatalve jalgpalli ka
lihaste töö põhineb oksüdatsiooniprotsessides vabaneva energia kasutamisel. Selliseid harjutusi nimetas tunnustatuim tervisespordi tundja ameerika arst Kenneth Cooper aeroobseteks. See nimetus sai tuntuks 1968.a. ilmunud K.Cooperi esimese raamatu kaudu. Autori sõnutsi võib tahtmisel sooritada igasugu harjutusi. Kui eesmärgiks on tervis peab regulaarselt harrastama aeroobikat. K.Cooper luges tüüpilisteks harjutusteks, mis vastavad aeroobika määrangule kiiret käimist, jooksmist, suusatamist, ujumist, jalgrattasõitu ja sõudmist. 1968.a. ei teatud aeroobvõimlemisest ega sellele eelnenud tants-aeroobikast veel midagi. Seega oli K.Cooperi käsitluses mõiste märksa laiem kui see mida nüüd kõnepruugis tihtipeale mõistetakse aeroobika all. K.Cooper defineeris aeroobika mõiste. Selle on omaks võtnud Ameerika Spordimeditsiini Kolledz, lugedes vastavate harjutuste põhitunnusteks: 1. kestev katkematu lihastegevus, 2
kus puudus suur vajadus elavale kujutlusvõimele. Interneti leiutamisega lapsed tormasid kiirelt üle võõrasse keskkonda. See on keskkond, mis on täis erinevaid segavaid faktoreid, seega pidev tähelepanu puudub, kujutlusvõime on mittevajalik ja mälu on pärsitud (Ibid). Tehnoloogia nõuab ajult teistsugust tähelepanu kui raamatu lugemine. Näiteks võib kasutada Nicholas Carr'i metafoori, mis võrdleb sukeldumist ja vee peal suusatamist. Sukeldumine on kui raamatu lugemine tegevus toimub vaikuses, vaateväli on piiratud, tegevus viiakse läbi aeglase tempoga koos mõningaste juhistega. Tulemus on see, et tähelepanu peab olema suunatud kitsalt ühele kindlale objektile või tegevusele ja saadav informatsioon seeditakse sügavalt läbi. Interneti puhul on tegemist vastupidise olukorraga. Võrreldes interneti kasutamist vee peal suusatamisega, kus suusataja lihtsalt
6) Paaristõukeline ühesammuline (Wassberg)– iga sammu peale tehakse paaristõuge; jalad saavad enda all kokku enne järgmist tõuget; suusa libisemise ajal peavad käed tagasi ette jõudma 7) Vahelduvtõukeline ühesammuline – nagu käärsammtõus, aga suusk viiakse libisemisse; ristkoordinatsioon Üleminek ühelt sõiduviisilt teisele Laste suusaõppe omapära Lapsi õpetades tuleb arvestada nende vanuse ja eelnevate kogemustega. Laps peab ise tahtma suusatamist õppida mitte vanemate sunnil. Suusatunnid pole ainult suusatamise õpetamiseks vaid annavad kogemusi lume tunnetusest ja üldisest arengust. Lastel peab olema turvaline. Valida tulebõ ige koht õpetamiseks. Rakendada palju mängulist tegevust. Valdav osa harjutusi teha algul ilma suusakeppideta. 3. Suusatamise õppega seostuvad teemad Suuskade iseloomustus, valik Uisk- suusk lühem ja sirgem, keskkohti raske kokku suruda, naistel182cm -meestel 187cm;
sõltub. 4. Võimalused On sadu võimalusi olla kehaliselt aktiivne. Üks olulisi valikukriteeriume on selle tegevuse meeldivus ja nauditavus. Teiseks tuleks arvestada, et kõige kasulikumad on aeroobsed harjutused, mis parandavad organismi hapniku omastamise võimet. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Tulenevalt eelnenust on kõige üldisemad meetmed hoiakute ja väärtushinnangute kujundamine selliselt, et kehalise aktiivsuse vajalikkus ja meeldivus saaks normiks juba lapseeas; toetava ja soodustava keskkonna loomine.
ka vestelda, ei tohi tekkida liigset hingeldamist. Teaduslikum meetod harjutuste intensiivsuse mõõtmiseks on pulsisageduse mõõtmine. Kehaline treening südame löögisagedusega 70-85% maksimumist arendab aeroobset võimekust, treening 60-70% maksimumist omab võimekust säilitavat ja kehakaalu langetavat efekti. Kehalise koormuse liikidest tuleks eelistada kestvat ja suuremat hulka lihaseid hõlmavat tegevust - kõndimist, matkamist, jooksu, jalgrattasõitu, suusatamist, tantsimist, sõudmist, trepist tõusu, ujumist, uisutamist (ka rulluiskudel) ja vastupidavust arendavaid sportmänge. Vastupidavusharjutusi peetakse kõige tähtsamaks ja kõige soovitatumaks vahendiks tervise tugevdamisel. Võimlemisharjutused on asendamatud mehaanilise antisklerootilise efekti suhtes, lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamisel. Depressiooni vähendab aga treenimine nii aeroobsete kui anaeroobsete harjutustega
annaabi.ee 
