Suuskade määrimine (0)
Suuskade määrimine
Suuskade hooldamine,miks?
Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb
järgida järgmiseid punkte:
1. Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms.
2. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest
3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita
suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest.
4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada.
5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida.
6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla.
7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed).
8. Määri oma suuski regulaarselt!
Pidamismäärded(tahked)
Pidamismäärdeid määritakse suusa pidamisalale. Pidamisala on suusapõhja keskel olev piirkond, mis hästi sobivatel
suuskadel surutakse vastu lund ainult klassikatehnika jalatõukel. Pidamismääre laseb suuskadel edasi libiseda, kuid
takistab tõukel suuskade tagasilibisemist. Tahkeid pidamismäärdeid kasutatakse üldiselt miinuskraadidega. Lisaks
eelnevale on viimastel aastatel tulnud laialdasemlt kasutusele nonwax suusad kujutab endast suuska mille pidamisala
on karestatud ning haakub tänu sellele lume külge. Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja
lume sajuga. Nende suuskadega suutis A.V edestada Liberecis ka ülejäänud konkurente.
Libisemismäärded
Suusad paneb lumel liikuma imeõhukene veekile, mis tekib hõõrdejõu mõjul vallanduva
soojusenergia tõttu suusapõhja ja lume vahele. Kui suusk libisema lükata, siis suusapõhi
tekitab lumekristallide vastu hõõrudes soojusenergiat, mis paneb kristallid sulama ja
seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja
kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb.
Pidamismäärded(kliister)
Kliister määrdeid kasutatakse üldiselt plusskraadidega, äärmisel juhul ka külmaga, kui
lumi on teraline.
Võistlusmäärded(libisemine)
Tänapäeval on väga tuntud libisemis määrded nn. Pulber, Keel, Klots. Need lisatakse
parafini kihtide peale. Tekkitavad pakse veekile.
Määrimine võistlusteks
Ühe paari võistlussuuski saab ettevalmistada umbes 500kr eest. Tipud määrivad
oma suuski järgmiselt- kõrge floorisisaldusega põhjamääre, vastavalt ilmastikule
ja lumestruktuurile valitud libisemismääre seda kuni 3 kihti, seejärel pannakse
suusapõhjale pulber, mis on kõige olulisem määrimise juures ka see valitakse
vastavalt ilmale ja lumestruktuurile, järgmisena kantakse põhjale klots ,mis jääb
ka viimaseks kihiks, kõige peale tõmmatakse nn. Traktor-kuusk e. Suusapõhja
struktuur. Vastavalt niiskusele lumes. Selline näeb lihtsustatult väjla võistlussuusa
määrimine. Tavaliselt määritakse 1 võistluseks kuni 5 paari suuski .
Suusavalik võistlusteks
Tippudel on suusapark loodud selleks, et iga ilmaga oleks valida parim suusk, sest
palju sõltub ka suusa enda omadustest. Näiteks sõltub suusa valik lumestruktuurist, raja
kõvadusest ja ka lume niiskusest. N kui on kõva rada siis tuleb valida ka tugevama
paindega suusk, sest siis on suusa libiomadused paremad. A.Veerpalul on umbes 80
paari suuski ja need vahetuvad pidvalt. Suuskade libiomadusi on võimalik parandada
kivilihvi abil.Võistlusteks valitakse võimalike paride hulgast välja parim ja suusk, mis
on kõige paremini ettevalmistatud . Otsuse, mis suusaga sõita langetataks 15 min enne
starti sportlase poolt. Just tänu sellele suutiski A.V. Edestada oma konkurente
Liberecis.
1.
Tuntud
Rex suusamäärde valmistajad
2. Swix
3. Rode(pidamismäärded)
4. Start
5. SkiGo
6. Holmenkollen
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
eest!
Tänan tähelepanu
Erialane teave suuskade määrimise kohta üldiselt . Pidamis-ja libisemismäärded.
Sarnased õppematerjalid
22
odt
Suuskade määrimine
SISUKORD
Sisukord
SISUKORD..........................................................................................................................................1
SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2
MÄÄRIMISEKS VAJAMINEVAD TÖÖVAHENDID.....................................................................3
UUTE SUUSKADE JA LUMELAUA ETTEVALMISTUS...............................................................5
LIBISEMISE MÄÄRIMINE...............................................................................................................6
PINDAINED....................................................................................................................................13
PIDAMISE MÄÄRIMINE...........................................................................................................
12
doc
Suusatamine
lumme ja libisevad halvemini. Suusakepid peavad olema kerged, vastupidavad ja
elastsed.
Suusasaapad
Peaksid olema pehmest nahast ja need tuleks valida vastavalt jala suurusele. Oluline
on ka õige hooldamine. Parajas soojuses kuivatatud ja määritud saabas ei lähe kergesti
niiskeks. Saapapaelad peavad olema alati terved ja paraja pikkusega. Pikemat
suusasõitu ei ole soovitatav alustada tuliuutes saabastes, kuna need tuleb eelnevalt
sisse kanda.
SUUSKADE HOOLDAMINE
Suuskade hooldamine hõlmab kõiki tegevusi, mis parandavad suuskade seisukorda ja
sooritusvõimet. Kõige aja- ja energiamahukama osa suusahooldusest moodustab
suuskade määrimine. Suusamäärimine on enamasti suusapõhjade töötlemine erinevate
ainetega, andmaks põhjadele soovitud omadusi. Omadused sõltuvad eesmärgist ja
tingimustest. Võib öelda, et määrimise protsessiga kohandatakse suusapõhi suusaraja
oludele
122
pdf
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED
3. Liigutusoskus
2.4. Liigutusvilumus
3. Õpetamise meetodid
3.1. Näite- ja sõnameetod
3.2. Osa- ja tervikmeetod
3.3. Integratiivõpe
4. Juurdeviivad harjutused
5. Suusatunni läbiviimine
5.1. Suusatunni plaankonspekt
5.2. Tunni jaotamine osadeks
6. Õpetamise järjekorast.
6.1. Harjutuste üldjärjestus
6.2. Suusatamisviisid
6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord
6.4. Suuskade määrimine
7. Metoodilisi soovitusi
7.1. Olude arvestamine
7.2. Õpetamise ajastamine tunnis
7.3. Optimaalne liikumiskiirus
7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine
II MATERJAALNE BAAS
2.1. Välistingimustega arvestamine
2.2. Õppepaigad
2.3. Varustus
2.4. Suuskade libisemine ja pidamine
2.4.1. Lume omadused
2.5. Suusamäärded
2.6. Suusad
2.6.1. Suuskade hooldamine
2.7. Uue suusapaari ettevalmistus
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid