10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hunter
Õppematerjali autor
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt.
Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236. aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta juulis lubas paavst Martin V ka Tallinnas kooli asutada. 1428. aastal avatigi kool Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused. Lugemise ja kirjutamise oskus omandati alamsaksa keeles ja palju aega kulutati rehkendamise, kirikulaulu ning ladina keele õppimiseks. Kirjaoskuse järele oli nii suur nõudlus, et 1437. aastal asutati ka Niguliste koguduse juurde kirikukool. Ametlike koolidega hakkasid võistlema eraõpetajatega, nende nn
lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika.
Zvejnieki kalmistu(asti järv).Iseloomustab tulekivi esemed vähe.Aseaineks oli luust ja sarvest valmistatud esemed või tööriistad.Lõpu poole hakkas ilmuma ka kvartsist miniatuursed tööriistad.Lõpuperioodus ilmub ka esimesi savinõusid(kilde).Kunda kultuur oli läti aladel levinud ennekõike jõgede ja järvede kallastel.Mitmeid kohti on teada ida osast Latglest.Kõige tuntum Asti järve ääres.On omapärane sellepoolest et kaua aega püsiv asustus. 4000 aasta vältel maetud. Ja mõned teisedki kalmistud on andund arheoloogidele võimaluse uurida tolle aegsete luustikke europiidne rass ja osaliselt mongoliidne rassi ,kokku sulamis piirkond.Tegelesid kalastamisega,küttimisega ja korilusega.'Keraamikat eriti ei tuntud. Neoliitikum. Narva kultuur. V at keskpaik-II at keskpaik eKr.Valmistati savinõusid.Luust ja sarvest esemed, tulekivi vähe, kristalsed kivimid ja kvarsti tööriistadeks,küttimine, korilus,kalastamine.
üksteisest üsna eraldatult. Administratiivselt asustavad handid Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi autonoomset ringkonda ning väike osa ka Tomski oblastit. Hantide asuala jääb valdavalt taigaaladele, kus kasvavad seedrid, männid ja lehised, põhjas ka metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 2 ARVUKUS 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 28 678 hanti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 22 283. Seega on hantide arvukus viimase kümne aastaga kasvanud, põhjuseks ilmselt eelkõige Venemaa rahvuspoliitika. Handid on arvatud ,,Põhja-alade väikesearvuliste põlisrahvaste" hulka ning neile on antud kollektiivsed õigused kasutada teatavaid territooriume ja taastuvaid loodusressursse vastavalt oma
Hiiumaa ja Vormsi suremus oli väiksem (Hiiumaal ca 50%, Vormsil 26%). Katk nõuab hinnanguliselt 200 000 inimelu. Jõuame rahvastiku arvu poolest tagasi 13. sajandisse. 2 09.09.2009 Esimesed revisjonid kannatasid eelkõige seetõttu, et kõik inimesed ei olnud neis kajastatud. Paljud olid põgenenud, end peideti soosaartel jne. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed küüditatakse. Küüditati eelkõige saksa elanikkonda, saksa rahvastiku osakaal eesti rahvastikus oli suhtleliselt väike (ca 90% oli etnilisi eestlasi sel alal), 10% juurde tuleb lisaks sakslastele arvestada rannarootslasi, venelasi ja teisi väiksemaid rahvusgruppe. 1712. aastal jõuti seega 12.-13. sajandisse. 18. sajandit võib pidada rahvastiku taastumise sajandiks. Kuni 1917
19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sumeriakadi keele sugulust. Eestlaste põlvnemist muinasaja kultuurrahvastest on üritatud tõestada hiljemgi. Tõsised uurimused muidugi pole eestlaste nii "kõrget" päritolu kunagi kinnitanud. Pikka aega kehtis eestlaste kohta üks ja ainuõige õpetus. Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoliidsed esivanemad olevat asunud sellele maalapile elama 7000 aasta eest kusagilt kaugelt idast, Uuralist või Lääne-Siberist. Nüüd on seegi tõde kahtluse alla seatud. Soome keeleteadlase Kalevi Wiiki järgi on eestlased koos soomlastega igipõlised eurooplased, kes, seejärel kui mannerjäälaam hakkas sulama ja taganema, saabusid Eestisse umbes 12 000 aastat tagasi ja Soome umbes 10 000 aastat tagasi. Geneetikaandmed osutavad,et tulijad olid europiidid, mingi mongoliidse seguta. Tulekusuund oli usutavasti eelkõige lõunast seal, Lõuna-
12 last, lõpetati sulaste-tüdrukute palkamine (omade jõududega). 9 Tms oli täiesti tavaline talulaps - meeldis jahil käia, ujus hästi, oli tugev. Kui ema läks Tms-ga kir.õpetaja juurde näitama, enne kohalikku kooli minekut, oli Tms vanemate vendade kõrvalt lugema õppinud. 1886 (8-a-ne) läks Sääsküla vallakooli (I kool tal), kodust ~10 km eemal, nädala sees elas koolis. Paari aasta pärast pandi vennaga veel kaugemale kooli: Prümli vallakooli (seal töötas 1 nende kauge sugulane). Tms-l ühegi ainega probleeme pole. Lõpetas selle kooli ja oleks pidand astuma Väike-Maarja kihelkonnakooli, aga raha pole, on paar aastat kodus. 1892 astus V-M kihelk.kooli, seal on terased õpetajad, T kohtub I korda päris kirjanikega (nt J. Liivi vend Jakob Liiv). T õpetaja oli luuletja Jakob Tamm. V-M.-s tunids oma kutsumust. Hakkas luulet kirjutama,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid