Eesti ja sport
Eesti - Spordiriik?! Kõlab kui klišee, kuid kas ikka on?
Asjale saab läheneda väga mitmest vaatepunktist. Rääkides kaasaaegsest Eestist ja selle spordist, on
minu
silmis Eesti nii Euroopa-, kui ka maailmavaates üsna tublisti arenenud spordiriik. Praegu
maailmas Eesti nime ja mainet hoogsalt kujundav rallisõitja Ott Tänak on omaltpoolt andnud
viimaste aastate vältel meeletult suure panuse Eesti spordielu edendamisele. Ta on koju
toonud mitmeid mainekaid tiitleid ja auhindu, sealhulgas esimene MM-I etapivõit
2017 .a
Sardiinia rallil.
Sama hooaja lõpetas Ta kokkuvõttes imepärase 3.kohaga. Käimasoleva hooaja peale on
praeguseks kogunenud lausa 4 rallivõitu. Nendeks on olnud Argentiina, Soome, Saksamaa ja Türgi rallid.
Eesti rahva sportlikkuse arengule ja teadlikkuse tõstmisele annab omaltpoolt tugeva
tõuke ka meie
rahvasportlasena tuntud
president Kersti Kaljulaid. Tema
osavõtt erinevatel spordisündmustel on
väga motiveeriv ning loodetavasti järgib inspireerivat eeskuju järjest suurem hulk Eesti rahvast..
Pärast SEB
maratoni poolmaratoni finišijoone ületamist ütles ka president Kaljulaid Postimehele
antud
intervjuus , et meeldiv on nii paljusid osalejaid jooksuradadel näha.
Aga siiski: KUI olulisel kohal on Eesti ühiskonnas
sport ? Mõelge igaüks sellele küsimusele omakeskis
ja vastake sellele enda jaoks. See on märkimisvâärselt keeruline küsimus just seetõttu, et igal
inimesel on elus erinevad
väärtushinnangud ja
tõekspidamised . Minu jaoks on sport teatud
võtmes elustiil ja olgugi, et Eesti spordimaastik areneb pidevalt meeletul kiirusel nii nooremate kui ka
vanemate tegijate
saavutuste tagajärgedel, kuid ma leian, et paljud tänapäeva noored alahindavad
spordi olulisust meie füüsilise ja vaimse tervise
seisukohast . Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja
statistikaosakonna nõuniku Kristina Köhleri avaldatud
artiklile toetudes, võin väita, et vähemalt üks
kolmest 6-13 aastsest Eesti lapsest on ülekaalus või rasvunud. Probleem on tõsine ning minu silmis
on see teema liigselt maha vaikitud. Fakt on see, et probleemi ignoreerimine ei lahenda seda.
Täiskasvanute seas on 2014.a. TAI poolt läbiviidud tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,5%
eestlaseid ülekaalus ning 19,5% rasvunud. Me võime öelda, et oleme sportlik rahvas ja isegi meie
president on rahvasportlane, kuid tegelikult tõele näkku vaadates tekib küsimus: Kas tegu on
spordiriigiga või ei?
Minu
austus ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik
need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse
pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem
väljakutse kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase
eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride
maailmameister vigursuusatamises ja kahekordne
maailma noorim X
Games ’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta
pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav!
Praeguseks võime teha 2 järeldust –
ülekaalulisus on nii Eestis, kui ka kogu maailmas suur probleem
ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas
spordiriik peab
tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad
suusakepid käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva
osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris
kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi
algusesse, kui mitte veel kaugemale.
Tervisespordi harrastajate arv kasvab märgatavalt igal aastal. Oma panuse sellele annab riik, rajades
aina enam kergliiklusteid, välijõusaale, erinevaid matkaradu. Seoses huvi kasvamisega aktiivse
eluviisiga seoses, korraldatakse ka järjest enam spordiüritusi nagu näiteks maratonid, elamusretked
jne. Praeguseks on võimalused tervisespordi harrastamiseks välitingimustes kasvanud samale maale,
kus 10 aastat tagasi oli Soome. Areng on märgatav! Siinkohal jääb meie igaühe individuaalseks
kohustuseks füüsiliselt aktiivne olla ja and aka oma panus sportliku eluviisi edendamiseks Eestis.
Soovin uuesti ära märkida ka meie presidendi motiveerituse ja osavõtlikkuse ning loodan, et nii
aktiivne
riigipea motiveerib järjest enam inimesi kaasa lööma erinevatel üritustel.
Kas Eesti on spordiriik või ei ole? Sellele küsimusele ei olegi ühtset õiget vastust.
Kõik kommentaarid