Eesti kui spordiriik - Kõne (0)

Eesti ja  sport  
 
Eesti - Spordiriik?!  Kõlab kui klišee, kuid kas ikka on? 
Asjale saab läheneda väga mitmest vaatepunktist. Rääkides  kaasaaegsest Eestist ja selle spordist, on 
minu silmis  Eesti nii Euroopa-, kui ka maailmavaates üsna tublisti arenenud spordiriik. Praegu 
maailmas Eesti nime ja mainet hoogsalt kujundav rallisõitja Ott Tänak on omaltpoolt andnud 
viimaste aastate vältel meeletult suure panuse Eesti spordielu edendamisele. Ta on koju toonud  
mitmeid mainekaid tiitleid ja auhindu, sealhulgas esimene MM-I etapivõit  2017 .a  Sardiinia rallil. 
Sama hooaja lõpetas Ta kokkuvõttes imepärase 3.kohaga. Käimasoleva hooaja peale on praeguseks  
kogunenud lausa 4 rallivõitu. Nendeks on olnud Argentiina, Soome, Saksamaa ja Türgi rallid.  
  Eesti rahva sportlikkuse  arengule ja teadlikkuse tõstmisele annab omaltpoolt  tugeva tõuke ka meie 
rahvasportlasena tuntud  president  Kersti Kaljulaid. Tema  osavõtt  erinevatel spordisündmustel on 
väga motiveeriv ning loodetavasti järgib inspireerivat eeskuju järjest suurem hulk Eesti rahvast.. 
Pärast SEB maratoni  poolmaratoni finišijoone ületamist ütles ka president Kaljulaid Postimehele 
antud  intervjuus , et meeldiv on nii paljusid osalejaid jooksuradadel näha.  
  Aga siiski:  KUI olulisel kohal on Eesti ühiskonnas  sport ? Mõelge igaüks sellele küsimusele omakeskis 
ja vastake sellele enda jaoks. See on märkimisvâärselt keeruline küsimus just seetõttu, et igal 
inimesel on elus erinevad  väärtushinnangud   ja tõekspidamised . Minu jaoks on sport teatud  võtmes  
elustiil ja olgugi, et Eesti spordimaastik areneb pidevalt meeletul kiirusel nii nooremate kui ka 
vanemate tegijate  saavutuste  tagajärgedel, kuid ma leian, et paljud tänapäeva noored alahindavad 
spordi olulisust meie füüsilise ja vaimse tervise  seisukohast . Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja 
statistikaosakonna nõuniku Kristina Köhleri avaldatud  artiklile toetudes, võin väita, et vähemalt üks 
kolmest 6-13 aastsest Eesti lapsest on ülekaalus või rasvunud. Probleem on tõsine ning minu silmis 
on see teema liigselt maha vaikitud. Fakt on see, et probleemi ignoreerimine ei lahenda seda. 
Täiskasvanute seas on 2014.a. TAI poolt läbiviidud tervisekäitumise uuringu kohaselt 32,5% 
eestlaseid ülekaalus ning 19,5% rasvunud. Me võime öelda, et oleme sportlik rahvas ja isegi meie 
president on rahvasportlane, kuid tegelikult tõele näkku vaadates tekib küsimus: Kas tegu on 
spordiriigiga või ei? 
  Minu austus  ja imetlus kõigi tippsportlaste suunas on kirjeldamatu, justnimelt seetõttu, et kõik 
need saavutused, millest me igapäevaselt loeme, on teenitud ränga töö ja pikaaegse 
pühendumusega. End ühele spordialale aastatepikkuseks ajaks täielikult pühendada, on suurem 
väljakutse  kui me ette oskame kujutada. Siinkohal toon näiteks Kelly Sildaru. Tegu on 16-aastase 
eesti neiuga, kes on kolmekorde juunioride maailmameister  vigursuusatamises ja kahekordne 
maailma noorim X  Games ’I võitja. Ta alustas suusatamist vaid 2-aastaselt!! See tähendab 14 aasta 
pikkust tööd ja vaeva, et jõuda siia, kus ta praegu on. Muljetavaldav!  
  Praeguseks võime teha 2 järeldust –  ülekaalulisus  on nii Eestis, kui ka kogu maailmas suur probleem 
ning läbi aegade on Eesti spordimaastikul lugematu arv säravaid tähti suuri tegusid teinud. Kas 
spordiriik peab  tähendama seda, et kõik riigi kodanikud on tippsportlased ning sünnivad  suusakepid  
käes või võib spordiriigi mõiste defineerida ka aktiivse eluviisi jârjest suuremat levikut ja rahva 
osavõtlikkust erinevatel spordiüritustel? Võttes arvesse meie riigi väikest rahvaarvu, siis võib päris 
kentsaka koguse sporditähti kokku lugeda, kelle vägiteod ulatuvad tagasi lausa eelmise sajandi 
algusesse, kui mitte veel kaugemale.  
  Tervisespordi harrastajate arv kasvab märgatavalt igal aastal. Oma panuse sellele annab riik, rajades 
aina enam kergliiklusteid, välijõusaale, erinevaid matkaradu. Seoses huvi kasvamisega aktiivse 
eluviisiga seoses, korraldatakse ka järjest enam spordiüritusi nagu näiteks maratonid, elamusretked 
jne. Praeguseks on võimalused tervisespordi harrastamiseks välitingimustes kasvanud samale maale, 
kus 10 aastat tagasi oli Soome. Areng on märgatav! Siinkohal jääb meie igaühe individuaalseks 
kohustuseks  füüsiliselt aktiivne olla ja and aka oma panus sportliku eluviisi edendamiseks Eestis. 
Soovin uuesti ära märkida ka meie presidendi motiveerituse ja osavõtlikkuse ning loodan, et nii 
aktiivne  riigipea motiveerib järjest enam inimesi kaasa lööma erinevatel üritustel. 
  Kas Eesti on spordiriik või ei ole? Sellele küsimusele ei olegi ühtset õiget vastust.