Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suurbritannia ja Brasiilia võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurbritannia, nafta, 2016, eksport, import, hektarit, toornafta, lugedes, kuupmeetrit, tootlikkus, importi, brasiilial, puidutööstus, metsad, metsamajandus, mänd, puidutööstuse, tarbevaru, valdkond, vill, mullad, koristatud, atlas, country, võrdlev, vaatlen, võrdlen, kogustes, eraomand, vööde, vihmamets, ekvatoriaal, puhastatud, kottiAmeerikas. 2011. aasta seisuga toodeti päevas umbes 761 360 barrelit naftat. Sellest ise tarbiti 678 000 barrelit ning ülejäänud 83 360 barrelit eksporditi mujale. Maagaasi toodeti samal aastal päevas keskmiselt 1 369 miljardit kuupjalga, aga ise tarbiti 1 629 miljardit kuupjalga, seega imporditi sisse 260 miljardit kuupjalga maagaasi. 2007. aastal toodeti kokku 115 miljardit kWh elektrit ehk umbes 2725,6 kWh inimese kohta. Elektrit imporditi 6,38 TWh, aga eksporditi 3,49 TWh. Kogu import moodustas kõigest 3% tarbimisest. Osa impordist moodustab Paraguay ja Argentina ühine hüdroelektrijaam Yaciretá Dam, mille kaudu Paraguay tasub enda võlga Argentinale elektri ekspordi teel. 7.1. Elektrienergia allikad Elektri tootmine põhineb peamiselt maagaasil, mis moodustab 51% kogu elektri toodangust. Tähtsal kohal on ka hüdroenergia (28%) ja õliküttega tootmine (12%). Samuti kasutatakse tuumaenergiat, mis moodustab 7% toodangust ning käsil on ka kiire
Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Riigi hõive iseloomustus Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitjate võrdlus Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi.
kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus Joonis : Tööhõive jaotus Saudi Araabias Allikas: The 2008 Human Development Report. Antud sektordiagrammist on näha, et Saudi Araabias on tööhõive teenindussektoris kõige suurem. Põllumajanduses on osakaal väike, järelikult pole Saudi Araabia agraarriik(kõrbes polegi väga võimalik midagi kasvatada). Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. Arengutaseme näitajate võrdlus Joonis : Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis : Arengutaseme näitaja võrdlus (elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal.
Joonis 8. Brasiilia rahvastikupüramiid 2002. Joonis 9. Brasiilia rahvastikupüramiid. 2050. Joonis 10. Brasiilia rahvastiku tihedus. Joonis 11. Rahvastiku koosseis. 8 3. MAJANDUS 3.1. Energiamajandus Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja. Brasiilias on viimasel ajal kiiresti kasvanud nafta tootmine. Brasiilias on naftavarusid 20 mln barrelit. Brasiiliast ekspordib naftat Nigeeria. Brasiilias sütt eriti ei kasutata, kuna sellel on madal kütteväärtus ja transport on kallis. Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija (Joonis12). Brasiilias asub üks võimsaimaist hüdroelektrijaamadest, hüdroelektrijaam Paraná jõel. Selle võimsus on 12600 MW. Peale
Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. http://maps.grida
............................................................. 22 Kasutatud allikad.................................................................................................23 3 SISSEJUHATUS Antud töö tuli koostada x-riigi kohta, riigi valik oli vabatahtlik. Kuna autorile on Brasiilia suhteliselt uudne ja eksootiline koht ja autor soovis sellest rohkem teada valis ta sellel põhjusel just Brasiilia. Järgnevalt tööd läbi lugedes saab lugeja teada lähemalt Brasiiliast, kuna töös on toodud välja ka Brasiiliat tutvustav peatükk. Välja on eraldi toodud ka maksebilansi mõiste, et mis see on ning milleks on see vajalik. Lisaks sellele on töös välja toodud ka mõned joonised, et asi oleks piltlikult silme ees. Eraldi on välja kirjutatud Brasiilia maksebilansi ülesehitus ning selle all on välja toodud ka milliset allikatest mida saadakse. Lisaks sellele on lühidalt kirjas ka Brasiilia maksebilansi
Kergetööstus hõlmab tekstiili-, jalatsi-, seebi-, hambapasta ja pappkastitööstust.. Teised tööstused on naftatööstus (Kuubal on 4 naftarafineerimistehast koguproduktiga 301,000 barrelit päevas), tubaka-, keemia-, ehitus-, tsemendi-, agraarmasinate-, nikli- ja terasetööstus. 1990'ndatel ületas turism suhkrutööstuse tulu ja sellest ajast peale on suhkrutootmine pisut tahaplaanile jäänud. (Industry) Tööstustoodete import Mineraalkütused, õlid, masinad, elektroonikaseadmed, tehnika, teravili ja sõidukid. Suurimad Kuuba impordipartnerid: Venetsueela, Hispaania ja Hiina. Tööstustoodete eksport Suhkur, nikkel, tubakas, meditsiinitooted and kalapüügi saadused. Kolm suurimat Kuuba ekspordipartnerit: Holland, Kanada ja Venetsueela. (Kuuba; 2007) Masinatööstus Masinaid kasutatakse paljudes tööstusharudes. Ise masinaid eriti ei toodeta, neid imporditakse
Põhjuseks ei olnud midagi suurt ja erilist. Valisin selle riigi kuna Rio de Janeiro on minu arvates imeline linn, mida sooviksin tulevikus kindlasti külastada ning väike uuring ja uued teadmised selle riigi kohta ei tee halba. Need põhjused olid põhilised, mis mõjutasid minu valikut. Töö eesmärk on anda ülevaade Brasiilia metsandusest, kalandusest ja põllumajandusest. METSANDUS Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ tervest Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad 2,6 ruutkilomeetril eksisteerida kuni 3000 erinevat liiki. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid nagu palme, palisandreid, brasiilia
................................................................................ 14 6.Infoühiskond.......................................................................................................................... 17 7.Kasutatud kirjandus................................................................................................................18 2 Sissejuhatus Euroopa loodeosas paiknev Suurbritannia (Ühendkuningriik) hõlmab suurema osa Briti saartest. Suurbritannia koosseisu kuuluvad Inglismaa, Sotimaa, Wales, põhiseaduse poolest erinev Põhja-Iirimaa ja palju väiksemaid saari. Ainus maismaapiir on Iiri Vabariigiga. Suurbritanniat eraldavad mandrist La Manche´i väin ja Põhjameri. Läänes paikneb Atlandi ookean. Suurbritannia silmapaistev osa maailmas tuleneb olulisel määral sellest, et tal on oma tuumajõud ja et ta kuulub ÜRO Julgeolekunõukogusse
inimest. Nagu ka Gruusias, on suurimaks linnastuks pealinna ehk Suhhumi linnastu, kus elab kokku ligikaudu 73 000 inimest. Ülejäänud suuremates Abhaasia linnades jääb elanikkond kümne tuhande inimese kanti. 9 7. ENERGIAMAJANDUS 2012. aastal toodeti Gruusias elektrit 9,98mljrd kWh ja tarbiti 8,38mljrd kWh. Üks inimene tarbib aastas keskmiselt 2024,97 kWh elektrit. Gruusia elektrieksport 2012. aastal oli umbes 500mlj kWh, import oli 614 mlj kWh. 2011. aastal 61,2% elektrienergiast saadi hüdroelektrijaamadest ja 38,8% fossiilkütustest. Gruusias on töös 23 hüdrolektrijaama, 2 tükki on hetkel ehitamisel. Hüdroelektrijaamad on paisatud üle riigi laiali, mägedest saavad alguse hüdroenergia rikkad mägijõed.Tuumaenergiat ei kasutata üldse, samuti ei kasutata ka taastuvaid energiaressursse. Kokku oli paigaldatud elektrigeneraatorite võimsus 2011. aastal 4,35 mlj kW.2012. aastal
kasvatatakse kohvi,banaane,lõike lilli ja muud.Praegugi on tähtsaim kultuurtaim kohvipuu.Mida kasvatatakse ca. 150 000 istanduses.Kõik see eksporditakse riigist välja.Seega töötab rohkelt inimesi istandustes .Madalat arengutaset näitab ka interneti kasutamine riigis milleks on kõigest 6 miljonit 44 miljonist ,ning neist ühel miljonil on olemas interneti ühendus kodus . Riigist välja eksporditakse ka veel elektrit,tekstiili,toitu,kulda,smaragde.Kokku võttes kasumit õieti polegi kuna import ületab ekspordi ning see on jällegist üheks arengumaa tunnuseks.Laialdaselt on levinud ka Columbias kuritegevus ,milleks on suuremjaolt kaubitsemine narkootikumidega,mis samuti näitab madalat arengutaset.Näiteks kokaiini,oopiumi,kanepiga.Columbia on maailma juhtiv riik kokaiiniga kaubitsemises,seal asub 144 000 hektarit maad kus kasvatatakse mooni ,millest toodetakse just kokaiini. Tabel Columbia majandusandmetest :
Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul. Energiamajandus Brasiilia majanduses on olnud nii tõuse kui ka mõõnasid. 1960.-1970.aastad olid suure tööstusliku kasvu aeg. Seejärel kahjuks aga õnnelik aeg lõppes ja tuli suur majanduslik langus, Brasiiliast sai maailma suurim võlgnik. Brasiilia on kümnes suurim energiatarbija ja suurim Ladina-Ameerikas. Samuti on Brasiilia ka suur nafta ja gaasi tootja selles regioonis ja maailma suurim etanooli tootja, peale selle leidub Brasiilias veel rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, tina, hõbedat, teemandit ja kulda. Maavarade kaevandamine ongi üks tähtsamaid
lääneranniku merelises kliimas umbes kolm korda kiiremini kui mujal Kanadas. 3 LOODUSVARAD: Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips, raud, nafta, gaas, vask, plii, hõbe, kuld, uraan ja kivisüsi. Koguni 41% kaevandatavast söest eksporditakse. Väga suure osa söest ekspordib Kanada Jaapanisse (47%), järgmistena tulevad Lõuna-Korea (25%), Brasiilia (6%), Mehhiko (4%), Hiina (3%) ja 15% moodustab eksport muudesse riikidesse. Kanada on ka juhtiv uraani kaevandaja (30% kogu maakeral kaevandatavast uraanist) ning koguni 85% sellest eksporditi teistesse riikidesse. 1993. aastal hõlmas USA koguni 70% kogu Kanada uraani väljaveost.
Energiamajandus Kreekas leidub erinevaid loodusvarasid: pruunsütt, naftat, rauamaaki, boksiiti, pliid, tsinki, niklit, magnesiiti, marmorit, ja soola. Enamik ressurssidest ei ole majandusele siiski väga väärtuslikud ning neid on vähe uuritud. Kreeka toodab päevas 7946 barrelit naftat, samas ekspordib 181 600 barrelit ja impordib 496 600 barrelit päevas. Järgmise 15-20 aasta jooksul kavatseb Kreeka valitsus suurendada nafta tootmist 250-300 miljoni barrelini. Seda takistavad aga tülid Türgiga, kes nõuab õigusi Egeuse mere üle. Hellas toodab vähesel määral ka maagaasi 1 miljon m3, ent impordib koguni 3,824 miljardit kuupmeetrit kaevandatakse ja eksporditakse. Ateenas, Ptolemaise ja Florina lähistel, Euboia saarel ja Peloponnesose poolsaarel kaevandatakse pruunsütt, mida kasutakse elektrienergia tootmiseks. Lavrio, Larymna ja
Põllumajanduse tähtsus väike 5 suur 7 majanduses SKT (miljardit $) 209 3 11,63 10 SKT elaniku kohta ($) 35 400 3 77110 2 Põllumajandustoodete eksport Piimatooted, puit, teravili 5 Põlduba, maniokk, vürtsid ja sibul 7 Põllumajandustoodete import nisu, soja ja puuviljad 4 Riis 6 1.2 Kalandus Riik Soome Niger Territoriaalveed (km)
Riisi kasvatatakse peamiselt Kagu Hiinas, maisi kasvatatakse peamiselt Kirde- Hiinas ja Edela- Hiinas, nisu Ida- Hiinas nagu ka soojaube. Haritava maa pindala piirkonniti on 0,18 ha elaniku kohta. Siin on kaks tabelit Hiina põllumajanduse kohta: 21 22 Põllumajandus on kõige tähtsam majandussektor Hiinas. Kuigi Hiina on suur riik, vaid 10% maa-ala on põllumaa. Praegu umbes 100 miljonit hektarit kasutatakse põllukultuuride põllumajanduses. Kus elab üle ühe miljardi euroni, mis tähendab, et seal on praegu ainult umbes 0,1 hektari põllumaa inimese kohta, võrreldes 0,35 hektarit / inimene BC. ulenevalt Hiina staatust kui arenguriiki tõsist puudust viljelusmaad, põllumajanduspiirangute Hiina on alati olnud väga töömahukas. Päevade arv kasvuperioodil ulatub 365 kaguosa ainult 160 (sarnane Kamloops, BC) on Kirde otsa riigis
kokkuvarisemist 8 2.2. Arengunäitajad Praegusele tumedale olukorrale vaatamata on Kreeka jätkuvalt arenenud riikide hulgas pigem eespool. Kreeka inimarengu indeks 2011. aastal oli 0,861 ehk 29. koht maailmas. Sellise reitinguga edestab Hellas Euroopa riike nagu Küpros, Andorra, Eesti ja Slovakkia. Kreekast järgmised kõrgema indeksiga riigid on Suurbritannia ja Tsehhi. Kreeka SKP elaniku kohta, mis 2012. aasta arvutuste järgi on 24 197 USA dollarit (u 19 000 , vt ka joonis 6), jääb küll alla Euroopa Liidu keskmisele (u 35 000 USD ehk 27 500 ) ning mitmekordselt Euroopa juhtriikidele nagu Norra ja Soome, ent on piisav arvamaks Kreekat kõrge sissetulekuga riikide hulka. 35000 30000 25000 2009
e-raamatuid. Töös on välja toodud põhinäitajad nagu tootmis- ja ekspordimahud ning nende erinevused eelnevate aastatega. Ülesehituselt jaguneb töö kolme peatükki, kus esimeses antakse ülevaade Venemaa metsandussektorist, teises metsatööstussektorist ja viimases seda mõjutavatest teguritest. 3 1. Ülevaade Venemaa metsandussektorist Metsaga kaetud ala on Venemaal 776,1 miljonit hektarit ning kogu mets kuulub riigile (vt. Tabel 1.1) (Russian Forestry Review 2007). Venemaa territooriumil asub ligikaudu 20% maailma metsavarudest ja metsaressurssidel põhinev tööstuslik toodang moodustab umbes 5% Venemaa tööstustoodangust. Metsatööstuse roll erineb piirkonniti väga tugevalt ning on suurim Loode-Venemaal. Venemaa metsade puidutagavarast moodustab 50% puidumassiks sobilik puit, 30% on suuremõõdulised palgid ehituseks ning 20 % moodustab
Ühendriikidesse, kus nendest tehakse kirste, mis lihtsalt maetakse maa alla või põletatakse. Eeldatakse, et Filipiinidega, Malaisiaga, Elevnadiluu rannikuga, Nigeeriaga ja Taiga juhtub see, et väärtuslike lehtpuude liigse eksportimise tõttu saab see resurss otsa lähima viie aastaga, mis tähendab, et nad peavad neid importima hakkama. Jaapan on suurim vihmametsade lehtpuude importija. Vaatamata hiljutistest vähendustest on Jaapani keskmine troopiliste lehtpuude import 11 miljonit kuubikmeetrit aastas, mis on hiiglaslik. Vihmametsa puude maharaiumine on suur majanduslik allikas ja paljudel juhtudel peamine aasta tulu sellele kohale iseloomulikele arengumaadele.Valitsused müüvad oma osalusi liiga odavalt ja niipea kui vihmamets on kadunud on ka siisetuleku allikas kadunud. Valitsused müüvad looduslike resursse ainult sentide eest, mis varsti on väärt miljardeid dollareid. 1986 aastal suur puidufirma ostis tuhandeid hektareid Borneo vihmametsas maad andes
4. Side- ja transpordivahendite hulk 1000 inimese kohta. Kanadas on aastal 2011 kokku 27,387 milj. mobiiltelefoni ehk 0,8 mobiiltelefoni ühe elaniku kohta ja 18,201 milj. lauatelefoni ehk 0,5 lauatelefoni ühe elaniku kohta. Kanadas on 620 mootorsõidukit 1000 elaniku kohta, millega on maailmas 14. kohal. (1. Monaco 908 s/1000 in) 5 5. Ekspordi-impordi struktuur. Kanada eksport on 481,7 miljardit dollarit. Põhilised eksportpartnerid on USA 73,7% ja UK 4,2%. Eksporditakse mootorsõidukeid ja nende osasid, tööstusmasinaid, lennukeid, puitu, kemikaale, looduslikku gaasi, toornaftat, alumiiniumi ja elektrit. Kanada import on 480,9 miljardit dollarit. Põhilised impordipartnerid on USA 49,5%, Hiina 10,8% ja Mehhiko 5,5%. Imporditakse tööstusseadmeid,
hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Sisaldab 82-87 % süsinikku, 11-14 % hapnikku, 0,1-5 % väävlit, kuni 1,7 % lämmastikku, vähem teisi elemente. Toornafta, mis on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks, on tekkinud maakoores mereloomade ja -taimede ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul. Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Maailma naftavarude suurust on hinnatud kuni 3 triljonile barrelile, sellest 24 % on hinnanguliselt kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit).
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond SUURBRITANNIA MAJANDUS 20. 21. SAJANDIL Referaat Tartu 2009 Suurbritannia majandus 20.sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani Suurbritannia Ühendkuningriik selle tänapäevases tähenduses sai alguse 1. mail 1707. aastal, kui allkirjastati Inglise Kuningriigi ja Soti Kuningriigi ühinemisleping. Suurbritannia majandus arenes väga kiiresti ja kuni 19
Nüüdseks on olemasolevast 272 kilomeetrist raudteest alles jäänud ainult 57 kilomeetrit raudteed. Lennuliiklus: Jamaical on 2 lennujaama. Oma korraliku tehnika ja korralikude lennuradadega on Jamaical isegi võimalik maanduda suuremate lennukitega. 1 Jamaica lennujaamadest asub Kingstonis, ning teine nendest asub Montego Bayl. Mõlemand nendest jaamadest on koduks Jamaica oma lennufirmale Air Jamaica. Energiamajandus Jamaica sõltub nafta impordist, et rahuldada oma rahvuse energia vajadust. Paljud organisatsioonid on otsinud Jamaicalt naftat kuid kasutamiseks vajalikku kogust pole leitud. Enamik import kütusest imporditakse Mehhikost ja venetsueelast. Jamaica elektrienergia toodetakse diisel-generaatoritega Old Harbouris. Teised väiksemad elektrijaamad toetavad saare elektrisüsteemi:Jaht Laht Elektrijaam , Bogue Elektrijaam , Rockfort Elektrijaam ja väiksed hüdroelektrijaamad järgmistes
Makedonia 2519 m ja Giona Sterea Ellada 2507m. (2) (3) Üldandmed Pindala Veekogusid Niisutatud maa-ala (1998.a) Elanikke (2003. a) Keskmine temperatuur Loodusohud kreeklase toiduvalik Tervisenäitajad 4 Poliitiline süsteem Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821. aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile. Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri
.......................6 RAHVASTIK...................................................................................................................... 6 Rahvaarvu muutused:.......................................................................................................8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16
8. Energiamajandus Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin.Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult (2400 mrd. kuupmeetrit) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal.Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas. Naftast ja maagaasisit tehakse peale energiakütuste ka tehiskiudu, kautsukit, lakke, värve ja soodat. Riik ekspordib: 1)maagaasi (kuid kasutab seda ka ise laialdaselt), 2)erinevaid keemiatooteid ,mida toodetakse naftast. Riik impordib: 1)naftat. Elektrit toodetakse erineval viisil: 1) tuuleenergia 2) hüdroenergia 3) biomassenergia 4) tuumaenergia 5) lisaks ostetakse sisse odavamat energiat Saksamaalt Elektrit toodetakse ühe inimese kohta aastas ligikaudu 4000kwh
· Keemiatööstus (põlevkivi, plastmass) · Maamaagi kaevandamine · Elektroenergeetika · Elektri- ja soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine · SEJ, HEJ, TEJ jt energiajaamad Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid · Nad annavad rohkem energiat, kui taastuvad. Nt. annab süsi rohkem energiat, kui tuul Nafta transportimisvõimaluste eelised ja puudused NAFTA TRANSPORT NAFTA TRANSPORT MÖÖDA TORUJUHTMEID TANKERITEGA EELISED Suured kogused, pidev vedu, Suured kogused, väiksed väiksed tööjõu kulud tööjõu kulud, saab kõikjale vedada PUUDUSED Ei saa vedada üle ookeani, Üks ots on tühisõit,
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
Lisa 5 18 Lisa 6 19 Sissejuhatus 3 Valisin oma teemaks "Suurbritannia majandus", sest tegemist on kõrgelt arenenud ja ühe maailma juhtiva riigiga, mille majanduse ja rahvastiku kohta on laialdaselt väga erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad
mets, leidub aga ka avatud metsa. • Enim levinud puuliigid on Mänd (Scot Pine), Tamm (European Oak). • Hollandis katab aasta 2007 seisuga 9,82 % kogu alast mets. Metsatööstuse arengutase Metsa üldandmed Metsamaa pindala 1000 ha 365 Metsasus % 11 metsa pindala inimese kohta 1000 ha 22 aastane metsa pindala muutus % 0.1 Metsa kasutusala Toodang Import Eksport Tarbimine Küttepuit (1 000 m3) 290 9 41 258 Tööstuslik palk (1 000 m3) 827 353 489 691 Saematerjal (1 000 m3) 243 3101 423 2921 Puitpaneelid 33 1 894 411 1 516
annaabi.ee 
