informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid on kadunud. Juhul kui motiiv kontaktiks säilib, naaseb subjekt teise faasi, peegeldades partnerit uuesti kuna partneri käitumine on muutunud eelneva vastastikuse suhtlemise tõttu. Kuivõrd partnerid tegutsevad kontaktis olles ühiselt mitte teineteisest isoleeritult (vastasel juhul ei oleks ka kontakti) võib suhtlusaktis: I faasi nimetada vastastikuse suunatuse faasiks II faasi vastastikuse peegeldamise (tajumise) faasiks III faasi vastastikuse informeerimise faasiks IV faasi vastastikuse väljalülitamise (suhtlemise lõpetamise) faasiks I faasis toimub partnerite suunatus välissuhtlusele. Mida tähendab orienteeritus välisele kommunikatsioonile? Kui inimene ei maga, siis annab ta pea alati endale aru enda ümber toimuvast ja oma isiklikest tegudest. See protsess teadvus pole midagi rohkemat ega vähemat kui sisekommunikatsioon
toitlustamine, massaaz) või vaimse iseloomuga (näit. giiditeenused) nagu ka sotsiaalteenused (näit. perevägivallaga võitlemise nõustamine on pigem vaimne, vanurite või laste eest hoolitsemine pigem füüsiline). ( www.teenusedisain.ee) 2 Joonis 1. Spordi-, turismi- ja sotisaalvaldkonna teenuste klassifikatsioon tulemusele, protsessile või potentsiaalile suunatuse alusel. ( www.teenusedisain.ee) Teenuste potentsiaali toodete kõrval on märgatud ka Eestis: 2008. aasta septembris alustas Arengufond teenuste seirega. Fookusvaldkondadena tuuakse välja: finantsteenused, logistika,tervis, loomemajandus, haridus, IT-teenused. ( www.teenusedisain.ee) Tooteid ja teenuseid ühendab veel kvaliteedinõuded. Kliendi rahuoluks ja ärieduks on vajalik kvaliteet ja oskuslik kvaliteedijuhtimine.
Abitus Muudetav Õppimiseesmärgid, Madal või Otsib väljakutseid, omandamise kõrge eelistab raskeid eesmärgid: oskuste kursusi-ülesandeid. omandamine Meisterlikkusele suunatud Carol Dweck Meisterlikkusele-saavutusele suunatuse arengulised iseärasused: koolieelne iga · Varem: väikesed lapsed meisterlikkuse saavutamisele suunatud · Enne kooli keskkond pigem soosib meisterlikkuse arendamist, kuid kui vastupidi? · Tugevalt võistluslik keskkond (Butler, 1989; 1996) 4-5a (ka vanematel) ei madaldanud seesmist motivatsiooni madaldas loovust vähendas motivatsiooni õppida teistelt. võistluslikes tingimustes areneb suundumus saavutusele varem (koos
Psühholoogia alused Taju: · Apertseptsiooni (taju sõltumine inimese varasematest kogemustest, psüühilisest seisundist) üks tegureid on sisendus, eriti laste puhul. Sisenud on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Apet. annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab teatud suhet tajutavasse. Tegemist on taju enda muutustega või hoopis tajutud materjalist mingi osa valikulise salvestamisega lühimällu. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Viimane on tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil-meeleoust, aktiveeritusest, ootustest- ja on valdav. · Apertseptiivsed tegurid toetuvad oma mõjus eelkõige taju valivuse ja mõtestatuse mehhanismide töö.
objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. · Tahelepanu maht on piiratud infohulgaga, mida suudetakse toodelda toomalus · Lapse olemasolevad teadmised jm maaravad aga tahelepanu suunatuse. On olemas · tahtmatu tähelepanu on orienteerumisrefleks ning see rakendub silmatorkava (ootamatu, uudse) valise stiimuli mojul. · tahtlik tähelepanu on eesmargiparane, seda juhib inimene ise lahtuvalt oma plaanidest, eesmarkidest,kavatsustest. Taju Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess, mille käigus luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest.
See ongi saanud informatsiooni käibetähenduseks. Alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas informatsiooni mõiste võrreldes varasemaga kiiresti avarduma. Tänapäeval on antud informatsiooni mõistele palju erinevaid tähendusi. Käesoleval ajal eksisteerib palju erinevaid lähenemisi informatsioonile ning peamised lahkarvamused on seotud informatsiooni tõesuse, füüsilise eksistentsi, suunatuse, ebamäärasuse ja rakendatavusega. Suurem osa definitsioonidest nõustub sellega, et informatsioon on "miski", mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest. 6. Mis on infoallikas? Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad?
muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Erinevate modaalsuste aistingute piirid (vt. lk 88 89) Aistingute üldised seaduspärasused Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne mõjumäär (nt. tugevus), mis veel kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis tekitab veel adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes
eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne) Ülalt-alla - tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära, millises suunas tähelepanu on kallutatud (hoiakud, isiksus, mälestused jne ja ka eelnevad sündmused mõjutavad tähelepanu kontrollseadistust) (suunatuse järgi) Selektiivne - suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi Jagatud – mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). [See on täidesaatev töömälu komponent?] (sisemine-väline) Sisemine – varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu
(nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp, tasakalu jmt aistingud ) Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel: 1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid Aistingute piirid modaalsuse järgi: · nägemine minimaalselt 3 valgukvanti · kuulmine 18 20000 Hz · Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub, max pole · Maitsmine varieerub · Haistmine varieerub
Kui esineb kas või 1 element, kuulub selline sündmus reguleerimisele rahvusvahelise eraõiguse sätetega. 53. Juriidilise isiku mõiste ja tunnused. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil : 1) Teatud liiki juriidilise isiku või 2) Otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilisi isikuid liigitatakse isiku suunatuse alusel: era või avaliku huvi rahuldamine. Juriidilisel isikul on kõik tsiviilõigusi ja kohustusi, va neid, mis on omased ainult inimesele. 54. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks on ntks täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühistu. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisel.
organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud ja vastavad kortikaalsed piirkonnad). Aistingute liigid: sõltuvalt sellest, kas retseptor on ärritajaga vahetus kontaktis või mitte (kontaktne / distantne retseptsioon) või paiknemiskoha ja suunatuse järgi (ekstero-, intero ja propriotseptiivsed aistingud). Nägemine. Silm sarvkest, lääts, pupill, iiris, klaaskeha, võrkkest, fovea, pimetähn, retseptorid. Retseptorid paikenavd silma võrkkestal ning jagunevad kolvikesteks (kromaatiline nägemine, jaotuvad spektraaltundlikuse alusel neelates erineva lainepikkusega valgust) ja kepikesed (akromaatiline nägemine). Kuulmine. Kõrv väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv. Kuulmekile, kuulmeluukesed (vasar, alasi,
· Kirg 32. Psühhofüüsikaline seadus. Kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis; või teisipidi suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt 33. Taju apertseptsioon. Taju sisu ja suunitluse sõltumine inimese isiklikest kogemustest ja omadustest. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse
asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne. Ülalt-alla- tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära, millises suunas tähelepanu on kallutatud (hoiakud, isiksus, mälestused jne ja ka eelnevad sündmused mõjutavad tähelepanu kontrollseadistust). Liigid suunatuse järgi: Selektiivne– suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi. Jagatud– mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine (“samaaegne” mitmete stiimulite teadvustamine). Liigid sisemine-väline: Sisemine– varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda “sees” tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanuressursi ümber jagamine). Väline– avatud, meeleorgani suunamine stiimuli suunas – nt silmaliigutused objekti suunas. 2
evadsündmusedmõjutavadtähelepanukontrollseadistust). Tahtliku (ülalt-alla) ja tahtmatu (alt-üles) tähelepanu koos toimimine Kusonvõtmed?(Võtmedrepresentatsiooniaktivatsioon-tähelepanukontrollseadistusemuutmine,ülalt-allasuunatudtähelepanu tuvastamaksvõtmetesarnaseidobjekte.Otsing...Ahhaa..Keldrivõtmed(alt-ülesinfovõrdlusrepresentatsioonigamälus) poleõige..Otsing...Võtmed!Leitud! - Suunatuse järgi 1. Selektiivne(selective) -suunatud teadvustamine, ühe stiimuli tajumine, eirates kõiki teisi. NT. 2. Jagatud (divided) mitme stiimuli teadvustamise kiire vaheldumine ("samaaegne" mitmete stiimulite teadvustamine). Nt Autoroolis räägid telefoniga. - Sisemine Välimine Sisemine(covert)varjatud, teatud tüüpi signaali võimendamine (enda "sees" tähelepanu ümbersuunamine; tähelepanu ressursi ümberjagamine)
tähelepanu rakendamist meeleelunditele mõjuva teabe töötlemiseks. Tähehelanu aspektid: 1. Tähelepanu kui protsess nt selektsioon infotöötluses 2. Tähelepanu kui seisund nt subjekti virgeolek · Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, · mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida; · mälu määrab tähelepanu suunatuse. · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) · Positiivseid emotsioone evivad sõnad suunavad ruumitähelepanu üles ja negatiivsed alla (Mayer, Robinson, 2004) · Tugevalt emotsionaalselt aktiveerivad pildid suunavad tähelepanu vasakule ja vähem aktiveerivad pildid suunavad ruumitähelepanu paremale
letheia loodusfüüsis, kreeklastel tõde) poole juhataksid. Heideggeril 3 seini: 1) Sein olemine 2) Bewusstsein teadvus 3) Dasein siin olemine, kohal olemine, INIMLIK OLEMINE. Teostas mõtlemises pöörde: ENNE - Descartes "Ergo cogito, ergo sum" (mõtlemise subjektiivsus, HEIDEGGER rõhutab mõtlemise kuulumist olemise sisse (see ei ole ainult millegi teadvustamine, vaid andumus väärikale olemisele). Mõtte nägemine = suunatuse tabamine. Olemises mõtlemine = selle äranägemine, mis ON (see ei allu tänapäeva teaduslikule esemestamisele, ei ole rehkendatava). Teaduslik mõtlemine jätab inimese tõelise olemuse tähelepanuta. Inimene ei ole oleva isend, vaid on olemise karjus. Karjus tunneb hoolt kogu maailma suhtes (mure sorge üks eksistentsiaalidest). Mõtlemises mõeldakse eksistentsiaalide abil abil (mitte kategooriatega). Kategooriad suunatud välisele maailmale,
osa paljud eri analüsaatorid üheaegselt ja kombineeritult. Kui ärritajate intensiivsus kahaneb või kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nälg- muutumatute ärritajate tõttu tekkiv vajadus uute ärritajate järele. LIIGID: Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (näg, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega. (komp, maits,näg, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja näärmeis (nälg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid.
kombineeritult. Liigid ja üldised seaduspärasused Liigid Aistinguid liigitatakse valdavalt retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: kontaktne ja taktiilne (kombitav) distantne retseptsioon (ärritaja vastuvõtmine) nägemine, kuulmine, haistmine in distantsed. Kompimine, maitsmine ja puudutusaistingud on kontaktsed. Paiknemiskoha ja suunatuse alusel: eksterotseptiivsed aistinud retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskk. tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad seseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemp-, tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid.
tähtsus. • Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. – Mis sunnib meid valikuid tegema? • Ilma teadliku tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine , eesmärgi püstitamine ja saavutamine. – Küll aga on võimalik ilma teadliku tähelepanuta suunata alateadlikku tegutsemist. • Mälu määrab tähelepanu suunatuse. – Kuidas määrata mälu, et saavutada vajalik tähelepanu? • Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes – Kuidas saada infot tähelepanu keskmesse? • Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) - Telereklaami edu üks eeldusi.
ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess). Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad tundenärvi lõpmed ehk retseptorid kehapinnal või siseorganeis; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud; erutust töötlevad peaaju osad. Analüsaator on reflektoorne ehk igale aistingule järgneb alati vastureaktsioon. Aistingute liigid Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel, eristatakse: – eksterotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine). – interotseptiivsed aistingud – retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri jmt aistingud). – propriotseptiivsed aistingud (lihastes, kõõlustes) – retseptorid asuvad lihastest ja kõõlustes ning
Tähelepanuta ei ole selget teadlikku taju, see tagab tajumehhanismide sobiva aktiveerumise ja õige töö. Mõne moodsa teooria järgi ei olegi ilma tähelepanuga võimalik objekte teadvustatult tajuta (küll aga alateadlikult). Tähelepanu ja mälu: Töömälus sisalduva materjali hulk määratleb tähelepanu mahu ja selle keskmes oleva materjali hulga, mälumehhanismides säilitatakse teavet sellest, mis on oluline, mida on valida; Mälu määrab tähelepanu suunatuse. Kõige paremini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes. Ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine, eesmärgi püstitamine ja saavutamine. Emotsionaalne seisund mõjustab tähelepanu protsesse: Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse.
tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundma või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima aperseptiivsete tegurite süsteem, seda muutma. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajuvasse. Taju ökoloogiline põhjendatus tähendab taju mõtestatuse, valivuse, konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi.
on võrdsed. Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm. Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus. Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga). Lõunapoolusel suunatud üles-, põhjapoolusel alla, ekvaatoril vertikaalselt. See võimaldab määrata kivimi tardumise laiuskraadi. Magnetväli indutseeritakse vedelas välistuumas. Vedel välistuuma metall liigub aastas mõne kilomeetri ümber tahke sisetuuma, mis indutseerib elektrivoolu ja tekitab magnetvälja. (Varem arvati, et magnetvälja tekitajaks on püsimagnetiline tuum, kuid sealne temp hävitab püsimagnetilised omadused)
Signaalsüsteemilt üleminek aeglane: mille alusel psüühika oma tegevust alustab. I süsteem on sisuliselt seotud keskkonna ja lapse emotsioonidega, tähelepanu pöördub just keskkonnast tulevale stiimulile, laps tegeleb meelsasti sellega, mis emotsionaalselt meeldiv tundub. Tegevus on suuresti teiste poolt suunatud. Kuskil 7ea paiku toimub rõhuasetuse muutus II süsteemile: laps järjest enam tegutseb iseenda seesmise suunatuse järgi, otsmikusagara roll käitumise suunamisel. See ka iga, mil toimuvad esimesed arusaamad metatunnetusest, oskused küll suhteliselt algelised. VAA puhul ei toimu rõhuasetuse muutus antud vanuses, raskema VAA puhul jääbki keskkond domineerivaks ning inimene ei ole suuteline ise oma tegevust suunama. Töövõime kõikumine VAA puhul: kord suudetakse keerulisemate toimingutega toime tulla, teinekord ei taluta ka väiksemat pingutust. Ei ole stabiilne.
Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid.
Aistingute liigid ja üldised seaduspärasused Aistingute liigid Tänapäeval umb 20 erinevat analüsaatorite süsteemi. Valdavalt liigitatakse retseptorite järgi. Sõltuvalt sellest, kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: 1) kontaktset ja taktiilset (tactilis-kombitav), 2) distantset retseptsiooni . Nägemine, kuulmine, haistmine on distantsed, kompimine, maistmine ja puudutusaistingud kontaktsed. Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse: 1) Eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid.
*haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse:
- Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku väliskeskkonnast tutlevate ärritustega (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeis ja näärmeis (nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jms aistingud) - propriotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad
käsitlus ega kirjeldamine ei muuda objektiivset reaalsust ega seal toimivaid loodusseadusi. Liikumise hävimatuse printsiip ütleb, et looduses ei lakka liikumine mitte kunagi, st. Liikumine on jääv. Muutuda võivad liikumise vormid, kusjuures liikumist tuleb käsitleda laiemas mõttes, väit. Liikumine on ka elektromagnetlaine levimine jne. Avaldumisvorme füüsikas: energia jäävuse seadus, impulsi ja impulsimomendi jäävuse seadus. Looduslike protsesside suunatuse printsiip väidab, et looduses on kõigil iseeneslikel protsessidel kindel suund, mis ongi protsessi iseenesliku toimumise eelduseks. Kui soovitakse protsessi käivitada 4 vastupidises suunas, siis tuleb selleks rakendada lisameetmeid väljastpoolt, näiteks kulutada lisaenergiat või teha välist tööd. Avaldumisvorme füüsikas: termodünaamika teine alus, potentsiaalse energia miinimumi printsiip.
· Tähelepanu eeldab valikut infotöötluses. Mis sunnib meid valikuid tegema? · Ilma teadliku tähelepanuta on mõeldamatu tegevuse õige ja teadlik suunamine, tegevuste vahetulemuste kontroll, toimingute mõttekas korrigeerimine , eesmärgi püstitamine ja saavutamine. Küll aga on võimalik ilma teadliku tähelepanuta suunata alateadlikku tegutsemist. · Mälu määrab tähelepanu suunatuse. Kuidas määrata mälu, et saavutada vajalik tähelepanu? · Kõige kergemini teadvustub see, mis on tähelepanu keskmes Kuidas saada infot tähelepanu keskmesse? · Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse ruumitähelepanu fookuse hajumist ja selle ala suurenemist, mille raames stiimuleid kognitiivselt töödeldakse (Rowe, Hirsh, Anderson, 2007) - Telereklaami edu üks eeldusi.
Signaalsüsteemilt üleminek aeglane: mille alusel psüühika oma tegevust alustab. I süsteem on sisuliselt seotud keskkonna ja lapse emotsioonidega, tähelepanu pöördub just keskkonnast tulevale stiimulile, laps tegeleb meelsasti sellega, mis emotsionaalselt meeldiv tundub. Tegevus on suuresti teiste poolt suunatud. Kuskil 7ea paiku toimub rõhuasetuse muutus, II süsteemile: laps järjest enam tegutseb iseenda seesmise suunatuse järgi, otsmikusagara roll käitumise suunamisel. See ka iga, mil toimuvad esimesed arusaamad metatunnetusest, oskused küll suhteliselt algelised. VAA puhul ei toimu rõhuasetuse muutus antud vanuses, raskema VAA puhul jääbki keskkond domineerivaks ning inimene ei ole suuteline ise oma tegevust suunama. Töövõime kõikumine VAA puhul: kord suudetakse keerulisemate toimingutega toime tulla, teine kord ei taluta ka väiksemat pingutust, ei ole stabiilne. 3
sobiva arengusuuna kohta. Seejärel soovitakse Pärnu linna kodanike ja Eesti pereturis- tide käest teada saada, millisena nad Pärnut näha soovivad. Lisaks hüpoteetilisele visioneerimisele kogutakse ka konkreetseid ettepanekuid kuurordikontseptsiooni disai- nimiseks, mille autor loob erinevate arvamuste ühendamise tulemusena. Varasematest kvantitatiivsetest uuringutest on teada Pärnu linnakodanike ja turistide üldised seisukohad, kuid uuringute suunatuse tõttu välisturgudele sisenemisele, puuduvad täpsed andmed nõudluse ja pakkumise kohta siseturul. Samuti on Pärnu turismiedendajate otsustatud elamuskuurordi suund laiemale avalikkusele veel selgi- tamata ja kohalik kogukond strateegia rakendamisse reaalselt kaasamata. Kõigepealt on 4 vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis.
või karestil kui masinal ja karestajal kui selle masina operaatoril. Liidete tähendused ei ole kuigi täpselt välja kujunenud ehk nendeteemaline konventsioon ei ole kuigi ühtlane. Reet Kasiku sõnatuletuse käsitluses (2004) on mõne liite seniste tähenduste loetelu enam kui leheküljepikkune. Lisaks juba mainitud vahenditele- tegevustele võimaldavad näiteks tegusõnaliited tuletiste tähendusel vahet teha muuhulgas tegevuse suunatuse ja sageduse järgi. • Tegevuse suunatuse järgi – kausatiiv (põhjustav): kergi+ta+ma, palju+n+da+ma – refleksiiv (enesekohane): mööd+u+ma – translatiiv (sihitu seisundimuutus): tume+ne+ma 146 Terminoloogia – automatiiv (iseeneslik): kuul+du+ma • Tegevuse sageduse järgi – frekventatiiv (sageli korduv): näit+le+ma – kontinuatiiv (pidev): vär+ise+ma – momentaan (ühekordne): kolksa+ta+ma
väärtuse ja tasub selle eest. Töö hüvitamine hõlmab igasuguseid tasusid (hüvitisi), sh töötasu, mida saadakse tehtud töö eest. Personali hüvitamise ehk kompenseerimise kaudu tagatakse töötajate tööks, eksistentsiks ja arenguks vajalikud hüved. Pädeva ja motiveeritud personali kujundamine eeldab suuri kulutusi töötajate hüvitamiseks, et organisatsioonid saaksid tööle võtta võime-kad töötajad. Tööhüvitisi võib liigitada olemuse ning suunatuse järgi isikule või organisatsioonile alljärgnevalt (tabel 4.16): · sisemised hüvitised · välised hüvitised · organisatsioonilised hüvitised · individuaalsed hüvitised. Tabel 4.7 Tööhüvitiste tüübid Välised hüvitised Sisemised hüvitised
Ma olen näinud, kuidas õpetajad räägivad järjest kuni 20 minutit, tegemata kohtumine korraldada ning viige läbi „vastutusarutelu“ (alates lk 232). tõsist katset õpilasi kaasata. Tõhusa õppetöö hädavajalikuks omaduseks on see, et saavu- tame õpilaste suunatuse ülesandele (ka läbi klassi ühiste arutelude). Osaluse algatamine ja hoidmine Ülesannete arusaadavaks (ja nähtavaks) tegemine ning tunni soovitud ja positiivsete Õpilased peavad teadma, et õpetaja ootab neilt tunnis osalemist. Iga tunni algul tuleb õpilastele tulemuste sõnastamine on enamiku õpiülesannete puhul küll enesestmõistetavad, kuid
annaabi.ee 
