EGIPTUSE KUNST ~3000-1070 eKr. Asus Aafrika mandri kirdenurgas Niiluse Jõe orus. Iseärasused • Isoleeritus • Loodusrikkused • Surnutekultus • Egiptuses igasugused traditsioonid väga tugevad. • Kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid. • Kunstile avaldas kõige suuremat mõju usk hauatagusesse ellu. • Arvati, et peale inimese surma tuleb hing kehasse tagasi ja sellepärast palsameeriti keha hoolikalt. • Oli arvamus, et hauataguses elus läheb vaja igapäevaseid esemeid. • Seintele maalitud pildid pidid hingele looma meeldiva keskkonna.
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
Tuntumaks neist oli apis - Memfise püha sõnn; talle sai osaks kõige suurejoonelisem kultus, mis on kunagi osaks saanud ühele loomale. Selle püha looma asukoht oli templis. Tema eest hoolitsesid preestrid. Kui sõnn suri, siis ta balsameeriti ja maeti pidulike tseremooniate saatel, tema kohale asus aga teine sõnn, samade väliste tunnustega, mis oli tema eelkäial. Nii tekkisid terved kalmistud mis on jumalate ja kuningate mälestuse väärilised. Surnutekultus Surnutekultus jaguneb Egiptuses mitme erineva pikkusega faasi: 1. Piiratud kestvusega periood, mille jooksul sooritati toiminguid surnukehal - surmahetkest kuni matusetserimooniate lõpuni. Hauda lisati spetsiaalset varustust, et tagada surnute igavene heaolu - osa olid reaalsed objektid, osa sümboolsed. Kirjalike hauatekstidega anti lahkunule informatsioonihauataguse riigi kohta ning kindlustati
Egiptuse religioon ja kunst Egiptuse usund • Segfried Morenz (1914-1970) jagab usundid: ◦ jumalakultus ◦ kuningakultus ◦ surnutekultus ▪ maagia on eraldi nähtus • avab meile Egiptuse usundi Jumalakultus • jumalakäsitlus • polüteism • jumalad (v.a Memphise Ptah) ei ole alati eksisteerinud, st neil on algus ja ka lõpp, kuigi nad elavad inimestest võrratult kauem • suurem osa jumalaid on zooantropomorfsed • jumalad on seotud maailma erinavate osadega (taevas, maa, allilm), erinevate
11.2016 Umbes alates 8.sajandist eKr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva mineviku peidab salapära, sest ei suudeta veel täielikult mõista etruski kirja. Roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, alistasid 4.sajandil eKr nende linnad. Nad jätsid aga puutumata nn. Surnute linnad – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele
Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil
docstxt/.txt
Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline. VANA-ROOMA KUNST Vanimad ehitised meenutavad etruskide ehitisi
Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat. (tekkisid esimesed tsivilisatsioonid) 3. Ajalooperioodid
detail. Karüatiid-naisekujuline sammas. Inimest kujutati ideaalsena Etruskide 8.saj. 4.saj. e.Kr Võlvivad Tombid Sarkofaagid- lamavad inimesed lamamisvoodil oma parimates eluaastates. On leitud ka ,,magavaid" sarkofaage. Etruskidel oli surnutekultus. Uskusid elusse peale surma ning seetõttu püüdsid seda võimalikult helgeks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimat poolt- tantsu, võistlusi, pidusööke, jahiretki ja sündmusi pereringis.
Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. ETRUSKI KUNST · Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine). Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled.
3. Punasefiguuriline stiil - foon värviti mustaks, figuurid ja detailid maaliti peale peene pintsliga - see oli paindlikum ja elavam stiil, antiikmütoloogia 4. Stiliseeritud stiil - meandrid, inimfiguurid, geomeetrilised kujundid 3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine.
Kõige tuntumad on nende hauakambrid..Kuigi etruskide kunst on siiani uurijatele üsna võõras, võib väita, et paljuski on etruski kunst seotud Kreeka arhailise ajajärgu kunstiga. Näitena võib välja tuua Veji Apollo figuuri(Lisa 1) Suurim osa säilinud etruski kunsti on pärit nende haudadest, mis hõlmab omakorda,sarkofaagid, hauapanused ja surnute portreed. Sellest lähtub, et etruskide mütoloogias oli kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste olulisemaks materjaliks oli savi. Samuti võib välja tuua pronksivalu meisterliku kasutamise, mille suurepäraseks näiteks on väga kuulus,,Kapitooliumi emahunt" (Lisa 2). Kuigi etruski kunst oli väga suurel määral seotud kreeklastearhailise ajajärgu kunstiga, saab välja tuua ka mõned olulisemad erinevused: etruski kunst oli võrreldes kreeka kunstiga naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. (Kangilaski 1997:70)
roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskid olid oskuslikud insenerid ja linnakujundajad. Nad ehitasid korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, templeid, teid ning veesüsteeme. Kõige tuntumad on nende hauakambrid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil
Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt
) Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja) Roomlased, olles 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maaalalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrite seinamaalidel näidati: Pidusid muusika ja tantsuga Jahiretki Spordivõistlusi Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Seinamaal hauakambrist Terrakotast sarkofaag Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. (Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske
külge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik nendest haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena niinimetatud surnute linnades(nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispai- gad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme, näiteks jahipidamine, kalastamine, peod, tantsijad ja muusikud. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgsetelu ning surnut
Germaanlaste eeskujul on ka meil kujunenud riigi-idee; jumalateriik, hiiduderiik, surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused. Eesti algupärase surnuteusu kujutelmade ainsaks primaarseks lähtekohaks on surnu ise oma hinge, laiba ja asukohaga. Surnutes peituva jõu häsaohtlikkus kohustab elavaid hoolekandele surnu heaolu eest. Kujuneb surnutekultus, matussööming, surnute mälestamine hingedepäeval. Hingedeajal väärtustati hõimuhinge, see väljendab armastust omaste ja kodu vastu. 15. Mineviku õpetus tulevikule. Elu loomulik ja orgaaniline jatkumine hoolimata väliseist muutusist, olevase sõltuvus minevasest, veresugulase kõikehaarva ühtekuuluvustunne ja sellest väljavõrsunud harras esivanemate kultus - siin on muinaseestlaste elufilosoofia, teotsemiseetika ja konkreetsete vahekordade loomise baas.
-5. sajand e. m. a. Nagu kreeklastel, polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid linnade lõdvalt seotud liit. Päritolult ja keeleliselt olid etruskid täiesti võõrad nii kreeklastele kui roomlastele. Etruskide ajalugu tuntakse halvasti ja nende kunsti tõlgendustes on palju vaieldavat. Siiski on just kunstis näha tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kõige rohkem on säilinud etruskide kunsti nende haudades, ilmselt oli nende mütoloogias kesksel kohal surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi ning meisterlik oli etruskidel pronksivalu, mille üheks parimaks näiteks on kuulus kapitooliumi emahunt. Võrreldes kreeklaste kunsriga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. Etruskide ehitised olid otseseks eeskujuks roomlastele. Nii etruskide kui roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone
raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled Hauakambrid. · kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga hauakambrid-tumulused · tumulusi on leitud Toscanas suurte gruppide e. nekropolidena · kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis · tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag. · etruskid kasutasid põletusmatust · valitses surnutekultus · hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud-kanoobid arhitektuur · ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid ( u 6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias · said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist · tembleid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist
jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum, emotsionaalsem ja dekoratiivsem. ,,Kapitooliumi emahunt," Veiji Apollo figuur. 4. egeuse(kreetamükeene) III at e.m.a. Arhitektuuri kuulsaimateks mälestusmärkideks on suured paleed. Ka kujutava kunsti püüdluseks oli vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid
ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Keeled 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib haiti keelt ja kreooli keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil. Religioon Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitlasi praktiseerivad voodoo'd, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tansturituaalid, muusika, maagia ja surnutekultus. 12 MAJANDUS Vaesus Haiti on läänepoolkera vaeseim maa. Umbes 80% elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Maal elavate haitlaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari. Haitil ei ole õnnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve- ja arenguabi, mida riik hädasti vajab. Tööhõive Umbes 70% haitilastest sõltub põllumajandusest, mis seisneb põhiliselt
Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Esivanematekultus Esivanematekultus (ka surnutekultus) on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et pärast surma jätkab inimese hing ka hauataguses maailmas oma elu. Esivanematekultust esineb paljude rahvaste usundites ja sellel on võib olla väga erinevaid rituaalseid väljendusi. Eriti olulise tähtsusega on surnud esivanemate austamine Hiinas (konfutsianism), Jaapanis (shinto), Aafrikas, Polüneesias jm.
KORE- riietatud naise figuur KOUROS- alasti mehe figuur Pildid Ateena Akropol 3 orderit Kore, kourus Polykleitose " odakandja" Myroni "kettaheitja" "Milose Venus" "Samothrake Nike" Laokooni grupp 7 antiikset maailmaimet musta ja punasefiguuriline vaasimaal 11 6. VANAROOMA KUNST Etrruski kultuuri levikuala.-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid)- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse. Tähtsamate inimeste tuhk pandi sarkofaagi. Tavaliste inimeste oma pandi urni. Tuntuim terrakotast sarkofaag Cerveterist. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise
kunstis. 3. Kuidas oli etruski kultuur seotud kreeka ja rooma kultuuriga? 8 saj e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna- Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed.Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 4. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt room ehitajad? Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised-ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad.Samuti avaldas mõju etruskide templid. 5. Mille poolest erineb etruski tempel vana-kreeka templist? Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt.Templi alus oli peaaegu ruudukujuline.Hoone oli põhiliselt puust.Sambad olid alguses puust, hiljem kivist ja sambaid ai asetada hõredalt. 6. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaalid? Hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. 7
Etruski kunst Umbes alates 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata "surnute linnad" kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil
Muutuvad veel emotsionaalsemaks. Milo Veenus Pikaks venitatud skulptuurid. Maalikunst Seda hinnati väga kõrgelt. ETRUSKID U alates 8.saj eKr elasid Itaalias Roomast põhjapoole. Etruskide päritolu ei ole teada. Arvatakse, et on tulnud Väike-Aasiast.Teine teooria- tegu on põlisrahvaga. Tänapäeval on arusaam, et tegu on sisserännanute ja põlisrahva segu. Lõid omanäolise kultuuri. Roomlased alistavad etruskid u 4.saj eKr. Nende keelt ei osata täielikult. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimamlikult meeldivaks teha. Surnuid maeti katakombidesse, kuppelhauad… Surnud tuhastati. Hauakambrite seinamaalidel Näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid koosviibimisi perega. Terakotka-sarkofaag, kuhu asetati surnu. Põletatud savist välja raiutud. Peal kujutati surnuid/nende pere. SKULPTUUR - Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga.
AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater Dionysose teater VANAROOMA KUNST ETRUSKID Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust
Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged: -irdhing ebamäärane -siirdhing Lahushing- eitea mis saab Väeloom Teisik- vabahingeks Lisahing Üldhinged - taevas -maa Väestatud laip-> kehahing-> hirm-> tõrje (surnutõrjemaagia)-> kalm vabahing-> hoolivus-> surnutekultus-> kalm | 1) siia ilma- undlikud/nõiad (sest nad on ootamatult surnud ja riituseid pole tehtud) 2) toonela-> veealune paik(algselt) -> veetagune paik surm toonelas - hajub -> teispoolsus - teisele tasandile
Pilet nr 1 1. Iiri saagad, ajalooline taust 2. Piibli loomine, tähtsamad piiblitõlked 15000-10000 a eKr toimusid Euroopa aladel suured kliimamuutused. Tekib nt. Läänemeri, tekivad puuliigid kask, pöök jne. 5000-4000 a eKr tekivad esimesed suured tsivilisatsioonid. Egiptus 3000 a eKr 525 a eKr: 30 vaaraode dünastiat. Püramiidid, surnutekultus. ~1800 eKr tulid hyksoslased idast Egiptuse aladele, võõras rahvas, toovad kaasa hobuse (araabia hobuse kultus). Hyksoslased vallutavad vaarao trooni, algab egiptlaste läbikäik teiste rahvastega. ~1200 eKr oli vaarao Ramses II aeg: sõjaväelaste ja preestrite võim. 525. a eKr vallutab Pärsia Egiptuse. Mesopotaamia sumerid rajavad esimesi linnu (Ur, Erek). Pronks, kuld, hõbe. ,,Vanaaja preislased." Ajajaotus, mõõdud, kaalud, taevakehade teed jne. 5000 a tagasi
matmisviisil oli vähe ühist luksusliku balsameerimisriitusega. See pompoosne igavikuks konserveerimine jäi alatiseks ülikute ja vaaraode eesõiguseks. Tavaline egiptlane maeti isegi Uue Riigi lõpus peaaegu samuti nagu tema esivanemad kolm tuhat aastat enne teda. Veel tänapäevalgi leitakse kuumast kõrbeliivast haudu, milles surnud lebavad kägaras vasakul küljel, niinesroguskiga kaetud, ent tänu väikesele õhuniiskusele on ilma mumifitseerimatagi üle aastatuhande hästi säilinud. Surnutekultus oli ometi üks ja seesama: ka kõige vaesemale fellahile olid kaasa pandud savinõud toidu ja joogiga, lihtsad relvad ja kosmeetika-tarbed, nagu näiteks Egiptuses nii hinnatud lauvärv. Kõrgklassi egiptlaste hauasisustus oli peen ja kallis toolid, anumad, relvad, parukad ja mõnikord isegi kaarikud ehk vankrid. 12 Mumifitseerimine. Alles 5
etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst surnutekultus; ennustamine (divinatio); gladiaatorite võitlused on tulnud ilmselt etruskidelt, arvatakse, et asendas algseid inimohvreid; härjavõitlused. Naistel on eesnimi ja sugunimi(etruskidel). 6) Etruski keel ja selle mälestusmärgid Keel: etruski keelest tuntakse liiga vähe sõnu. Grammatiline struktuur on praktiliselt tundmatu. Inskriptsioonide keel on vaene, sõnad on korduvad, fraasid ilma verbita
Samaanitrumm ja ekstaasitehnika Samaanid võivad olla nii mehed kui naised Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise külge. Erinevad rituaalid enne ja pärast matusetseremooniad, matmispaik, vaimolendite uskumine, traditsioonid ja tseremooniad. Sellest tulenevalt loob omakorda religioon erinevaid surma ja matustega seotud traditsioone ja kujundab seeläbi surmakultuuri Usutavasti saab laps hinge, kui ema tunneb esimest liikumist, siis ei või enam loobuda lapsest Kalmed ja surnutekultus Kalmelt saab aru, milline on olnud surnu sotsiaalne/religioosne staatus Kalmudele viidud ohvreid toidu näol, pannakse pinkidele esivanemate hingede jaoks see seotud siirdhinge kujutelmaga, millal tohib see koju minna ja et ei tuleks esivanemaid häirima Surnuteriik asub kusagil põhjas, Zoroastrism 1 vanim teadaolev usund, raske ajaliselt määrata 18. 6. saj e.m.a, oli siis juba vana kui ilmus raamatutesse
Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus. Etruskite maalid kujutavad hoogsat tantsu, musitseerimist, kalal käimist jne. Portreed ja figuurid on tunde- ja isikupärased. Pronksitöötlemis meistrid tuntuim kuju pronkshunt/emahunt, kes imetab Rooma linna rajajaid Romulust ja Remust. Kujutatakse imelisi loomi kimäär pool inimene, pool lind. Etruskide lemmikmaterjaliks skulptuuris oli põletatud savi. Arhitektuur ümarkaared; templid olid puust ja templialus kivist, ruudu kujulised, hõredamalt
ja 18. sajandil sisse, et nad suhkrurooistandustes töötaksid. Keeled 10% elanikest räägib prantsuse keelt. 90% elanikest räägib haito kerlt, kreooli keelt, mis on kujunenud inglise, prantsuse ja hispaania keele baasil. Religioon Enamik haitilasi on nimeliselt katoliiklased. Kultuur on aafrikalik, ning enamik haitilasi praktiseetib voodood, aafrika usundite ja katoliikluse segu, millesse kuuluvad tantsurituaalid, muusika, maagia ja surnutekultus. 15 Majandus Vaesus Haiti on läänepoolkera vaeseim maa. Umbes 80% elanikkonnast elab äärmises vaesuses. Maal elavate haitilaste aastasissetulek on alla 100 USA dollari. Haitil ei ole õnnestunud saada rahvusvahelistelt sponsoritelt eelarve- ja arenguabi, mida riik hädasti vajab. Tööhõive Unbes 70% haitilasest sõltub põllumajandusest, mis seisneb põhiliselt väiketalupidamises oma tarbeks
läheduses. Eesti ohvrikivid · Kivisid austatakse vastavalt rahvakalendri tähtpäevale · Tuuakse ande ning isegi riietatakse · Kiviringid-labürindid kannavad endas maagilist väge Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine · Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm(istu), mis asub teispool vett · Kalmistu kui surnute ,,küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi- esimesena maetu Kalmed ja surnutekultus · Kommunikatsioonifunktsioon · Surnuu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus · Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas · Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis · Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas · Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe Uuspagannlus Eestis ja Lätis
joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Vaasimaalide aines saadi Homerose eepostest, jumalate müütidest, kangelastegudest, aga ka spordivõistlustest, harvem kanti vaasidele olmeelu. · Etruski kunst: templi- ja haudehitised, maalikunst, skulptuur, kunstkäsitöö Templi- ja haudehitised Haudehitised Umbes alates 8. sajndist e.Kr elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad
VI – vara liikumine tehingutes. Mancipatio – kindla vormi kohane pidulik ost, näiteks maavalduse puhul; in iure cessio – preetori juures teatud vormis toimetatud õiguste üleminek. VII - naabrite kaasomandiõigus nii linnas kui maal VIII – deliktiõigus – needmine, laim, kehavigastused, nõidumine, süütamine, metsavargus. Kliendi kaitse patrooni eest. IX – kriminaalõigus. Kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X – matused. Surnutekultus oluline, linna piiresse ei lubatud matta, piirati luksust. Kaks viimast tahvlit sisaldasid parandusi eelmistele, tagasipöördumist traditsiooni. „Rahva tahte kõige viimane väljendus on seadus“. Protseduurisüsteemid Vanarooma: Legis actio, müütilisest linna algusest kuni Puunia sõdadeni (u. 200 eKr). Põllumajanduslik, perekonnakeskne. Patriitsid ja plebeid. Formaalne
Keskmine riik 21. saj eKr–18. saj algus eKr Uus riik 16. saj eKr–11. saj eKr Hilis-Egiptus (1. at eKr) Egiptuse soodne geograafiline asend oli heaks kaitseks rändrahvaste kallaletungide eest, samal ajal aga isoleeris riigi teistest vanaaja maadest. See oli üheks põhjuseks, miks Egiptuse kultuur suhteliselt aeglaselt arenes ning pikka aega muutumatuna püsis; teiseks põhjuseks oli usund. Egiptuse usundi peamiseks eripäraks oli üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu, sellega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Ajastu ehitusmälestisi: Giza püramiidid (3. at eKr) Amoni tempel Luxoris (2. at eKr) Amoni tempel Karnakis (2. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba
Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teisel pool vett. Põhja kaarest tulevad haigused ja hädad. Kalmistu kui surnute „küla“ – elavate ja surnute kohtumispaik Hiis – 1) vanim taastatav tähendus on surnute austamise koht 2) looduslik pühakoht, kus võib asuda „halb hingeolend“ 3) soome-ugri rahvaste erineva tähenduse.... Kalmed ja surnutekultus Kommunikatsioonifunktsioon Surnu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus Nn axis mundi – pidepunkt ümbritsevas kaootilise keskkonnas Ohvririituste paik Siirdhinge-kujutlem Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis (Hoppa´l 1975) Surnud – moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas Surnud – esiisade ja jumalate vahendajad Šamaani surm – ajastu vahetumine
suudeti küll lugeda, aga sisuline piiratus pidurdab keele mõistmist. Etruskidel olid kuulsad ennustajad ja preestrid, kes ohvriloomade maksa põhjal seletasid jumala tahet. Armastasid täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina. 8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe side. Seega võtsid nad vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mis tõttu piir kreeka ja etruski kunsti vahek on ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele väga tähtis. Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu, mida on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid
Juba Vana Riigi kuningad rikastasid ohvriandidega Büblose templit. Isegi Rooma valitsemisajal peeti Egiptuses ja Bübloses Osirise kannatustele pühendatud üldist püha. Egiptuses visati merre papüüruskera, mis kujutas Osirise pead, ja merevood kandsid selle Foiniikia rannale, kus ta pidulikult vastu võeti. Osirise kultus etendas Egiptuses erakordselt tähtsat osa selle tõttu, et ta sai siin surnutekultuse aluseks. KUUES LOENG Surnutekultus: matmine ja mumifitseerimine, hauatagune maailm, Osirise kohus. (S.Stadnikov. V-E kultuurilugu. "Surm ja teisepoolsus vanas Egiptuses", vt. ka: Horisont, N 7, 1991, lk 1-6). Ükski rahvas ei ole omistanud surnutekultusele nõnda suurt tähtsust kui egiptlased. Poleks liialdus väita, et egiptlase (eriti kõrgklassi egiptlase) elu oli pikk ettevalmistus surmaks. Võib öelda ka teisiti: vanad egiptlased nautisid niivõrd elu, et soovisid tunda maiseid lõbusid ka pärast surma
Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad. 5 Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid: mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne
päikesejumal Re - d, kellest sündisid teised jumalad ja inimesed. Jumalate panteon on suur, nende hierarhia täpselt määratletud. Heaks armastatumaks jumalaks oli Osiris, keda austati maa, vee ja taimkatte jumalana. Tema surmas ja ülestõusmises peegeldusid põhilised põlluharimistsüklid ( surm ja ülestõusmine annavad paralleeli ka kristlusega ). Jumalatena austati Egiptuses ka loomi: härga ( jumal Amon ), kasse, lehmi, kotkaid. Vana Egiptuse usundi peamiseks eripäraks on aga üldine surnutekultus ja usk hauatagusesse ellu. Egiptlased uskusid igal inimesel olevat surematu hinge Ka, kes oli otseselt seotud inimese keha ja selle elukeskkonnaga ( eriti peale maise elu lõppemist ). Ka pidi igal juhul tagasi pöörduma kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe
annaabi.ee 
