Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Surmanuhtlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
surmanuhtluse, kuritegu, karistus, soorita, kuritegusid, viidud, vangistus, uurimine, lapsik, karistamine, mürgitamine, maharaiumine, iraanis, 2148, jätma, võtnud, sooritada, selgunud, asjaolud, võimalusest, tõepoolest, maksimumi, rangem, traumaLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid,
Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe ja see on lühiaegne. Põhimõtteks on vabaduse hind. Abolitsionismi arusaam - tähendab seda, et riiki ei nähta kõikide asjadega tegeleva institutsioonina, riik on nn heatahtlik kohtunik. Tal ei ole nii suurt õigust inimese elu üle. Vangide vähene arv. Dekriminaliseerimine - peab olema vähe käitumisviise, mille puhul on vaja riigi sekkumist inimeste käitumisse
- Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim.
Edusammud teistes valdkondades · Üldiste inimõiguste kõrval on ÜRO egiidi all tegeletud ka kitsamate küsimustega · Olulisemad valdkonnad: o Pagulaste õigused o Naiste õigused o Laste õigused o Põlisrahvaste õigused ajalooliselt on palju kurja tehtud; liiga intensiivne inimõiguste rõhutamine võib viia selleni, et tahavad luua enda riiki. o Piinamine ning ebainimlik ja alandav kohtlemine või karistamine o Mitmesugune diskrimineerimine 16.03.09 4.Inimõigused regionaalsel tasandil Ameerika süsteem · Ameerika mandrite inimõiguste süsteem põhineb kolmel dokumendil: o Ameerika Riikide Organisatsiooni harta (1948) o Ameerika deklaratsioon inimese õiguste ja kohustuste kohta (1948)
Süüteod jagunesid: avalikõiguslikud mässu tõstmine, riigi reetmine ( süütegude arv kasvas ajastu lõpul) ja eraõiguslikud ülejäänud süüteod, jagunesid kahte gruppi: vara ja isiku vastased. Avalikõigusliku süüteo korral jälitati isikut võimu algatusel aga eraõigusliku puhul pidi kannatanu ise rikkujat jälitama. Isikuvastased: Tapmine e. teadlik isiku surmamine, oli oluline, kas avalik või salajane tapmine, viimase puhul karistus palju karmim. Kehavigastused, karistus sõltuv ohtlikkuse astmest. Varavastased: 13. saj. mõistes röövimine kergem süütegu, kui salajane vargus. Viimast loeti alatuks teoks. Varguse juures tähtis varastatu väärtus ja toimepanemise koht (olid olemas eriti kaitstud kohad (kirik, kodu, linnatänavad, suured kaubateed) karistus kerge või raske. Eriline süütegu kiriku lõhkumine eestlaste poolt. Karistused 13- 14 saj. elu ja ihukaristus surmanuhtlus,
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see
töökoormust regiooniti. 2 3) Eri sotsiaalsete gruppide kuritegelik aktiivsus Huvi paku eri gruppide osakaal, kuritegelik aktiivsus (gruppide osakaal kurjategijate vs kahtlustatute suhtes). Eestis: eelkõige muulasest mehed vanuses 16-24. Need näitajad sõltuvad aga tugevalt hoiakust kuritegevuse suhte, politsei tööst. Vähe lahendatakse ju vargusi ja valgekraede kuritegusid. Millest õpik rääkis? Kuritegevuse teooriate eesmärgid: 1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid
et hind jääb paika, aga et maksta saab aasta lõpus. Siis on asi vähem ahvatlev. Ja siis läheb jutt, et maksab alles 3 aasta pärast. Siis enam ei leia inimest, kes asja ette võtaks. Karistustega kipub olema sama moodi. Kui negatiivne stiimul on lähemal, siis võetakse seda rohkem arvesse. Kui ta on kaugemal, siis on inimene märksa vähem valmis arvesse võtma. Kui vaadata kuritegude toimepanemise situatsioone, siis selline planeerimise ja kaalumise faas on olemas, aga palju on kuritegusid, kus mõtlemise aega ei ole. Situatsioon tuleb järsku peale ja otsustamine toimub väga lühikese aja jooksul. Tuleb situatsiooni keerukus (1: 1 x k1 x k2 x k3). Eriti ekstreemses on näiteks kirekuriteod. Nende kuritegude jaoks tuleb täiendav kordaja juurde, et oleks lootus, et otsustamise juures juba loobutaks kuriteost, et on tajutud karistuse suurust. Praegu oleme tegelenud keskmise indiviidiga, kellel on kõik jooned olemas (vahelejäämise
Thomas Hobbes´i ühiskondliku lepingu teooria järgi on riigi kohustuseks kaitsta inimesi, kindlustada neile avalik rahu ning turvalisus.1 Kirjeldatud eesmärki aitab riigil saavutada karistusõigus, mille ülesanne demokraatlikus õigusriigis ongi ühiskonna kui inimeste sotsiaalse kooselu kaitse, rakendades seadusandja poolt ettenähtud sanktsioone, makstes nende kohaldamisega kätte tehtud ülekohtu eest ning uut ülekohut ära hoides.2 Tihti aga ei täida karistus oma eesmärki: vanglast vabanenu ohustab taas inimeste turvatunnet ning ei karistusõigus ega riik suuda sanktsiooni kohaldamisega täita oma kohustust. Lihtsalt kättemaksmisel puudub aga käesoleva töö autori arvates igasugune mõte. Ka Platoni poolt vahendatud tsitaat Protagoraselt ütleb: ,,ükski tark inimene ei karista sellepärast, et on patustanud, vaid et enam ei patustaks."3 Ühiskonna liikmete kaitsmiseks ei piisa vaid kurjategija poolt toime pandud teo ehk süü
Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Eesmärk oli rikutud korra taastamine. Enam levinud ordaalid: 1.veeproov- kui tagasi tõukab oled süüdi. Vesi on puhaselement. 2.tuleproov – põlev süsi kätte. 3.oraalne ordaal – millegi kindla söömine või joomine, ntks kreekaslehmaveri. 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Moodsa protsessi põhiprobleem on otsustamist nõudva asja uurimine, tõde kui minevikus sündinud fakt. Kuion kindlaks tehtud, mis tegelikult juhtus, siis on ka tavaliselt suuremad raskused ületatud, ning teo õigusjärelmitem ä ä r a m i n e h o o p i s l i h t s a m . S e e v a s t u arhailises õiguses oli protsessi ülesanne õ i g u s e t a a s t a m i n e j a õigusolukorra muutmine. Kui kohtukogukonnas arutusel olnud asjas midagi vaieldavat oligi, siis ei tulnudesimeses järjekorras sugugi teo asjaolusid selgeks teha. Kohtuotsus ei rajanenud
seaduslike pärijate vahel jagada. Naine käsutas oma kaasavara, mees oma vara. 6.4. Vanemate ja laste suhted 6.4.1. Seadusjärgsed lapsed Abielust sündinud lapsed ja orjatari lapsed, kellele isa ütleb minu lapsed, need arvatakse perenaise laste hulka, st saab. 6.4.2. Vanemate õigused laste üle Vanemad panid paika pärijad, otsustasid kaasavara üle. Vanemad said teha kokkuleppeabielusid, vaadata oma poegadele välja sobivad naised. 7. Õigusrikkumine ja karistus Hammurabi koodeksi normide järgi 7.1. Tsiviil- ja kriminaalõigusliku vastutuse eristamine Ma arvan, et need teod, mis nägid karistusena ette surmanuhtlus või vigastust, siis tegu oli kriminaalõiguse valdkonda kuuluva pügalaga. 7.2. Süüteod 7.2.1. Süüteoliigid Kuriteod Karistused Isikuvastased Surmanuhtlus; vigastavad karistused (taliooni printsiibil); rahatrahv
valetegude ja verevalamiste vastutegude ehk karistuste määramine. Locke tõdeb, et ligimese ja enesearmastus võib karistusotsust mõjutada, seega ongi ehk mõistlikum seda täide saata erapooletul ning võõral, kuid asjaga kursis oleval isikul. Locke määratleb selgelt ära teise inimese verevalamise, kui valeteo, lubades verevalajale vastata samaga (Kaini näide). Ka tuleks võõramaalasel austada siiski selle maa tavasid ja reegleid, karistada võiks igat kuritegu nii nagu peremeesriigi esindaja ihkab. Ka võib käsitleda teist inimest loomana ning ta tappa tehtud kuriteo eest, kui ta on ühiskonnast irdunud ning Jumala antud täiemõistuslikkuse kaotanud. 2. Millised võimud on inimestel loomuseisundis? Võim iseenda ning võrdsuslikkuse üle. Võim teise olevuse elu võtta, kui tema elusolemisest saab väiksem kasu kui surmast. Inimesel on võim enda tegusid ja vara oma äranägemise järgi kasutada. Inimesel ei ole võimu teha kurja ning võtta
4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: keskkonna rolli peetakse kriminaalse käitumise kujunemisel olulisemaks; pärilikkuse rolli vägivaldse käitumise vallandjana alahinnatakse; kasvatusmeetodit peetakse iseloomu kujunemisel kõige peamiseks; kriminaalse käitumise reguleerimiseks on võimalik läbi viia ennetustööd. Hüpoteeside kontrollimiseks on viidud läbi küsitlus interneti kaudu Eesti inimeste hulgas Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside kontrollimiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: läbi töötada teemakohane kirjandus ja ning kasutada saadud teabest olulisemat antud töö kirjutamisel; viia läbi uuring; analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused. Töö on jaotatud nelja peatükki: esimeses osas tutvutakse kriminaalse käitumisega;
kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem
4 By Matti `98 2. Subjektiivne külg Õigusrikkumises väljendub ka isiku suhtumine oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks. Kui tuvastatakse isiku süü, siis sellega ühtlasi tunnistatakse, et isiku käitumises on kõik õigusrikkumise tunnused. Kuritegu on toime pandud tahtlikult, kui selle toime pannud isik nägi ette selle kahjulikke tagajärgi ja soovis nende saabumist, kuigi võis neid ette näha. Seda nimetatakse otseseks tahtluseks. Kui isik teadlikult möönab kahjulike tagajärgede saabumist, on tegemist kaudse tahtlusega. Kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest, kui isik nägi ette oma tegevuses ühiskonnale ohtlikke tagajärgi, kuid kergemeelselt lootis neid ära hoida. See on kuritegelik hooletus. 3. Objekt
prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks prokuratuuri ja seadusandjat
Toit tasuta. Üks isik tahab hakkama tasuma toitu eest. Rahakott on juba lennukis kadunud. Kapten ütles ümber vaadata naabri. Naaber viskas maha seda rahakotti (Läti kodanik). Kapten ütles, tunnistajaid küsida jne stüardesile. Üks isik tõstis, ründas stüardesi ehk Vene saatkonnajuhataja. Üle Taani ja Hollandi territooriumil toimus (lennus oli kohal). Vargus ja avaliku korra rikkumine. Kapten annab materjale politseinikule. Millised õigusrikkumised toimusid? Kas oli vargus, kas oli kuritegu või väärtegu (oleneb sellest, kui suur oli varastatu väärtus KarS § 218)? Kuidas seda kvalifitseerida? Vargus on siis, kui saab vabalt valdama asuta. Siin ei saanud ta. Seega oli katse 129 lg 1 ja 15 lg 2. milline seadus siin laieneb? Kas Eesti, Taani? Eesti, sest see on Eesti territoorium (õhusõiduk väljaspool Eesti territoorium). See lennuk on Eesti Vabariigi riikkondsus (ta on siin registreerinud). Milline politsei pidi sellega tegeleda? Eesti politsei
(juhime tähelepanu mõistele juristi kutseeetika). Samas peab märkima, et erinevates aegruumides ning erinevates sootsiumides võivad kehtida üsna erinevad käsitlused nn õigest moraalist. Näiteks inkvisitsioon ja sellega kaasnenud eriti sadistlike tortuuri- ning hukkamisvõtete kasutamine keskajal oli kooskõlas tollal üldlevinud kõlbluspõhimõtetega, tänapäeval on aga nt piinamine rahvusvaheliselt hukka mõistetud ja karistatav (võrdle: üldine tendents surmanuhtluse kui karistuse liigi kaotamiseks). Veel: nn ausate varaste sootsiumis kehtib põhimõte, et fraieritelt (tavakodanik; vaba inimene) varastamine on igati kiiduväärt tegu, kuid ei ole midagi loomuvastasemat kui varastamine nende endi sootsiumi liikmelt. Selgitame, et üldhumanistlikke väärtusi kandvale moraalinormide kompleksile (õiglus; õilsus; headus) vastandub partikulaarseid taotlusi kandev egotsentrism (egoism, immoralism, hundimoraal). Ühiskonnakesksed
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes
2. Uurida kuriteoohvri isiksust ja kirjeldada tema viktiimse käitumise kujunemist. 3. Uurida kuriteo toimepanemist stimuleerivate motivatsioonide liike, samuti analüüsida nende tekke põhjusi. 4. Määrata kuritegude ennetamise meetmed viktimoloogilisel alusel. Diplomotöö hüpoteesiks on väide, et kuritegelikkuse ennetamine on palju tulemuslikkum kui kuritegelikkuse resultaadega töötamine. Seoases sellega rõhutatkse vajadust mõjutada mitte ainult isikuid, kes teostavad kuritegusid, kuid ka neid, kes on kuritegude ohvriteks. Kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata füüsilise vägivalla ohvritele, kes pahatihti on ise agressoriteks ja teostavad raskeid kriminaaltoiminguid. Diplomitöö struktuur on järgmine: sissejuhatus, kolm peatükki, järeldused. Töö juurde kuuluvad samuti allikate loetelu, lisad, resümee eesti ja inglise keeles. Iga peatükk on jagatud jagudeks, mis avavad peatüki sisu.
gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste(olemisõpetusega seotud)probleemide tõstatamine ja lahendamine.Filosoofilist kriminaalpsühholoogiat iseloomustasid kuni 20.sajandi alguseni järgmised momendid: Kriminaalpsühholoogia oli liialt seotud psühhopatoloogiaga,st kurjategija käitumises nähti eelkõige haiguslikkuse ilminguid.Tulemuseks oli,et normaalse,vaimselt terve kurjategijate isiksuse ja psüühika uurimine jõi tagaplaanile. Loodeti luau mingit erilist kurjategija psühholoogiat,nähes kriminaalses käitumises väga erilist käitumist oma kindlate seaduspärasustega.Tegelikult peab kurjategija käitumine olema seletatav üldiste psühholoogiliste seaduspärasuste kaudu,sest kurjategija on reeglina samasugune vaimselt normaalne inimene kui teisedki inimesed. Psühholoogia muutus teaduseks,kui 1879.aastal rajas Wilhelm Wundt esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi
altkäemaksu vastuvõtmine. See tulenes keskajal puudunud kriminaalõigusest, mida asendasid kirikuseadused. Viimastes lähtuti eelmainitud Moosese raamatute põhimõtetest. Seega on Saksamaa reformid täiendanud kriminaalõigust olulise muudatusega, muutes karistatavaks ka altkäemaksu pakkumise ja isegi selle lubamise. Kuigi karistatav altkäemaksu lubamine ei ole laialt levinud kriminaalpoliitikas, on altkäemaksu andmine karistatav pea kõikides arenenud riikides. Altkäemaksu andmise karistamine toob riigi poolt kaasa oma kodanikele suurema vastutuse, samuti eeldab, et kodanikud on rohkem arenenud ja seaduskuulekad. Teaduse ja tehnika areng oli XIX sajandil sellise eelduse loonud ning ühiskond valmis. Antud koosseisu lisamine kriminaalkoodeksisse vähendas kindlasti ametnikele ahvatlevate pakkumiste arvu ja võrdsustas tavakodanike vastutust ametnikega. Nii on täheldatav vastutuse võrdsustamine sotsiaalsel tasandil, vastutuse jagamine ning ametnike tähtsuse osakaalu langus. 1.2.7
haridusasutus vm) seda teeb. Oluline on, et vabaduse võtmine on avaliku, s.o riigi- või munitsipaalvõimu akt.10 Seaduses sätestatud juhud, millal vabaduse võtmine isikult on lubatud põhiseaduses sätestatud eesmärgil sisalduvad peamiselt karistusseadustikus11 (KarS) nimetatud kuritegude eest vangistusega karistamisel ja kord selleks on kehtestatud kriminaalmenetluse seadustikuga 12 (KrMS). Vabaduse võtmist ettenägevad karistused Eesti õiguskorras KarS § 45 lõige 1 alusel on vangistus 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegse vangistuseni kuriteo toimepanemise eest ja KarS § 48 alusel arest kestusega kuni kolmkümmend päeva väärteo toimepanemise eest. 8 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012. § 20 komm 5. 9 RKÜKo 21.06.2011, nr 3-4-1-6-10 p 79. 10 Kolk, T., Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012
asja arutamisel kohtunik või kohtukaasistuja vahetub, arutatakse asja algusest peale; · kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kohtumenetlus võib toimuda ka muus keeles, kui kohus ja asjaosalised seda valdavad. Asjaosalistele isikutele, kes ei saa aru kohtumenetluse keelest, tagatakse õigus tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtumenetlusest tõlgi vahendusel. Kohtumenetlus jaguneb: · väärteo- ja kriminaalkohtumenetlus tuvastatakse, kas on toime pandud väär- või kuritegu ning kas, keda ja kuidas tuleb selle eest karistada;· · tsiviilkohtumenetlus vaadatakse läbi eraõiguslikest suhetest (nt pere- omandi-, võlasuhted) tulenevaid kohtuasju;· · halduskohtumenetlus lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi (nt kontrollitakse riigi või omavalitsuse haldusakti või toimingu õiguspärasust). * Väärteo- ja kriminaalmenetlust ei saa üksikisik algatada, seda saab teha vaid riigi- või
... 5 Lugemine Filosoofia on tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind). Kant filosoofia on inimliku mõistuse loomulik ehk loomusesse kuuluv anne, mitte vajadus aga olemine inimesena. Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted; Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets
meist igaüht seob riigiga." Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige (auväärne) ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Kohustustest Inimesi eristab loomadest muuhulgas see, et neil on aimu aja järjepidevusest ja see, et nad muretsevad lisaks endale ka oma lähedaste eest. Tõe uurimine. Sellega kaasneb kihk olla juhtiv. Ükski teine elusolend ei taju kõige nähtava kaunidust, veetlust ja üksikute osade kooskõla, ka tegudes. Aga igasuguse aulise lähteks on üks neljast: see seisneb tõe tunnetamise oskuses või inimühiskonna kaitsmises, igaühele oma määramises ja lepinguist kinnipidamises; või üleva ja võitmatu vaimu suuruses ja jõus; või kõige teokssaava ja öeldava korrapäras ja määras, mis näitab vaoshoitust ja mõõdukust.
Kleptomaaniast saame rääkida alates noorukieast. Anna lapsele võimalus ka endal taskuraha teenida mõne töö eest, see õpetab ka töö tegemist hindama. Õpeta juba varajases eas lapsele seda, et inimene ei saa kõike mida ta tahab. Kasutatakse käske, pole palun vms. Ei kasuta positiivset tagasisidet näiteks siis, kui laps, kes varastas teise lapse raamatu toob selle tagasi. Ei ole palun ja aitäh ja tubli oled, et tagasi tõid. Vargusele järgneb karistus. Tähelepanu tõmbav käitumine 1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
süütu süüdistatav tuleb õigeks mõista eesmärk teenib indiviidi huve süüdlane tuleb süüdi mõista eesmärk teenib ohvri ja ühiskonna huve Seega saavutame järgmisi eesmärke: Et õigus võidutseks täpsemalt, menetlusnormi mittejärgides politsei hakkab süüdistama üle oma võimu (võimu ületamisega). Süütu inimesele kannatusi mittepõhjustamine. Põhiõigusi kindlustamine. Karistamine, et keegi ei rikuks ühiskonnas eksisteerivaid norme. ohvrid soovivad loovutada oma konflikti riigile, kes sellega oskab paremini tegutseda ja lahendada riik on selline pool, kes saab neutraalselt otsustada (veritasu vältimine). laiendavad inimese normide ja väärtuste arusaamad. Korraloomine ja selle täitmine. On sätestatud menetluskord: Normi eesmärk orienteerumine tulemuse saavutamises. Kriminaalmenetluse piiritlemine.
6 Sissejuhatus õigusteadusess lk 47 7 Sissejuhatus õigusteadusess lk 47-48 sanktsioonide liigid: · positiivsed sanktsioonid õiguspärase käitumise korral, eesmärk soodustada edaspidist normipärast käitumist · negatiivsed sanktsioonid õigusnormidel formaalne sotsiaalne kontroll õigusvälistel mitteformaalne sotsiaalne kontroll pluss mitteformaalsed sanktsioonid sanktsioneerimise eesmärk: 1. üldpreventsioon 2. eripreventsioon 3. kättemaks 4. karistamine Kirjandus: 1. R. Cotterell. The Sociology of Law. An Introduction (pp 104-145); 2. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004; 2005. 3. E. RASKA. ÕIGUSE APOLOOGIA. SISSEJUHATUS REGULATSIOONI- SOTSIOLOOGIASSE. Tartu, 2004, lk 13-49. 4. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengumaterjalid. (SEALT: ÕIGUS KUI SOTSIAALSE KONTROLLI INSTRUMENT) Tallinn, 2005. (Sobib ka 2004.a. õpik). 5. R. Zippelius. Grundbegriffe der Rechts- und Staatssoziologie
27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1. novembrist 2005 tähistatakse alates 2006. aastast 27. jaanuari holokausti mälestuspäevana kogu maailmas. Holokausti päeva tähistamise eesmärk on teadvustada noortele sallivuse, demokraatia ja vabaduse tähtsust, mille eiramine võib tänapäevalgi põhjustada inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja teisi inimõiguste rikkumisi. Selle päeva tähistamisega tahetakse näidata, kuidas fanatism võib üle kasvada vägivallaks. Pärast riigipiiride avanemist laienenud migratsioon on kaasa toonud ka rassiliselt ja usuliselt motiveeritud vihkamist ja vägivalda. Nii peab sellest päevast kujunema kõigi lähiajaloos toimunud genotsiidide ja inimsusevastaste kuritegude, s.o rahvuslikel, rassilistel, religioossetel ja poliitilistel põhjustel
teadnud, mis neist pärast PS kehtimist saab. Neil olid oma ootused ja lootused, kuid keegi ei teadnud täpselt. See motiveeris PS autoreid tegema ausat ja õiglast PS, kuna ei teatud, mis inimestest pärast saab, sest ehk pärast ei vea. Nt Pätsi soov oli kindlustada diktaatori võim, see oli kõike muud kui aus ja õiglane põhiseadus. Demokraatia liiga ebastabiilne. Valitsused vahetusid liiga tihti, arengut ei olnud, mingisugust poliitikat ellu ei viidud, see ei toiminud, visiooni ei olnud. Nüüd on stabiilne valitsus. Selline stabiilsus on teatud aeg hea, demokraatia elab vahetuses, seega mingi aeg peaks see vahetuma. Lõpuni kõigile küsimustele ei vasta ükski teooria! Põhiseaduse struktuur I. Üldsätted + PS täiendamise seadus II. Põhiõigused (vabadused ja kohustused) III. Rahvas (reguleeritud kui riigiorgan) IV. Riigikogu
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune
annaabi.ee 
