Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida (§ 10 lg 1). Asendustäitmine – kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (§ 11 lg 1). AtSS-s sätestatud sunnivahendit ei rakendata: 1. kohtulahendite täitmise puhul; 2. teenistusliku järelevalve läbiviimisel (AtSS § 2 lg 3); 3. haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha (AtSS § 2 lg 4); 4. kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (AtSS § 5 lg 1). Pärast haldusakti andmist haldusmenetluses HMS sätete kohaselt ei pruugi haldusorgani poolt taotletav eesmärk veel saavutatud olla. Kui tegu on soodustava haldusaktiga, siis selle
kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt Mittekaristuslikkus Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Sunnivahendi kohaldamise eesmärgiks ei ole isiku karistamine, vaid isiku sundimine kohustuse täitmisele. Selle kaudu peaks olema eesmärk, mida haldusakti andmisega taotletakse, paremini ja kindlamini saavutatav. Eesmärgiks on ettekirjutuses kirjeldatud teo (tegevus/tegevusetus) sooritamise tagamine. Kuna tegu ei ole karistusega, siis lubab seadus sunnivahendit kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni korduvalt rakendada ning ka muuta sunnivahendit (põhiseaduse kohaselt teatavasti ei või ühe teo eest isikut korduvalt karistada). Silmas tuleb aga pidada asjaolu, et korduval rakendamisel peab igal korral eelnema rakendamisele hoiatus. Muutmisel oleks soovitav lisada ka põhjendus, mis on tinginud vahendi muutmise vajaduse. Proportsionaalsus Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste
Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast
haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. Pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan." Kehtetuks tunnistamine vormistatakse iseseisva haldusaktiga. Haldusakt muutub kehtetuks sel päeval, millal kehtetuks tunnistamine jõustub, kui haldusorgan ei ole kehtestanud muud aega. Sunnivahendi rakendamise põhimõtted Sunnivahendit käsitatakse mõjutusvahendina, mis peaks sundima isikut teatavat tegu toime panema või teatavate tegude toimepanemisest hoiduma. Tavapärast rahatrahvi võib käsitada karistusena, sest trahvi kohaldamiseks tavaliselt piisab seaduses sätestatud teokooseisu ilmnemisest, kohustuse hilisemat täitmist ei arvestata. Haldussunnivahend seevastu eeldab tähtaja andmist, mille jooksul on isikul võimalik kohustus vabatahtlikult täita. Et sunnivahendit käsitatakse mittekaristusliku
alkoholi tarbimine ei ole sünnis, maksud). 6)vormilisus-seadustel määrustel on kindel vormindus, sõnastus ja vorm (seadus, määrus). Õiguse funktsioonid e ülesanded- 1)korrafunktsioon-tagab korra inimeste vahelisetes suhetes, ka suhetes riigiga, määrab piirid ja teostamise korra (menetluse). 2)rahufunktsioon- tagada rahu inimeste vahelistes suhetes, kokkuleppe puudumisel pöörduda kohtu poole. 3)otsustusfunktsioon-seaduse rakendaja teeb otsuse (ettekirjutuse, kohandab sunnivahendit, määrab karistuse). Õigusperekonnad: 1) Anglo-ameerika-põhineb pretsedentidele, varasematele lahenditele, vandemehed (Suurbritannia ja USA) 2) Romaani-germaani- pärineb rooma õigusest, ette kirja pandud seadustele, määrustele. Õigus tekib läbi seaduste või muu õigustloova üldakti (Mandri Euroopa riigid, Ladina-Ameerika riigid, Aafrika suur osa ning Lähis-Ida maad. Õigusakt-dokument mis tekitab õigusliku aluse, sisaldab õigusnorme (tüüpjuhtumid või üksikjuhtumid).
kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. Pädevust ületades antud haldusakti võib tunnistada kehtetuks ka haldusakti andnud haldusorgan." Kehtetuks tunnistamine vormistatakse iseseisva haldusaktiga. Haldusakt muutub kehtetuks sel päeval, millal kehtetuks tunnistamine jõustub, kui haldusorgan ei ole kehtestanud muud aega. Sunnivahendi rakendamise põhimõtted Sunnivahendit käsitatakse mõjutusvahendina, mis peaks sundima isikut teatavat tegu toime panema või teatavate tegude toimepanemisest hoiduma. Tavapärast rahatrahvi võib käsitada karistusena, sest trahvi kohaldamiseks tavaliselt piisab seaduses sätestatud teokooseisu ilmnemisest, kohustuse hilisemat täitmist ei arvestata. Haldussunnivahend seevastu eeldab tähtaja andmist, mille jooksul on isikul võimalik kohustus vabatahtlikult täita
tekitamisega. M (Absoluutselt) Suhteliselt määratletud Määratlemata ä määratletud sanktsioon. sankstioon. ä sanktsioon. Fikseerib sunnivahendi Ei näita rakendatatvat r Kujutab üheselt, täpselt, minimal- ja sunnivahendit, jättes at konkreetsel kujul ilma maksimaalpiirid, mille selle normi rakendaja lu valikuvõimalusteta antud piire kohaldab sanktsiooni enda otsustada. se sunnivahendit. Nt õigusnormi kohaldav isik. Tänapäeval arenenud as ennistavad Nt karistusõiguses riikides ei kasutata t sanktsioonid(taastada kuridegude m endine olukord), sanktsioonid(karistatakse
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusega. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon (kujutatud on üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit). § 93. Keelatud relvade tootmine ja levitamine (1) Keemiarelva, bioloogilise või bakterioloogilise relva või muu rahvusvaheliselt keelustatud massihävitus- või muu relva või nende oluliste komponentide väljatöötamise, valmistamise, säilitamise, omandamise, edasiandmise, müümise või muul viisil kasutamiseks andmise või pakkumise eest – karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.
27 Dispositiivseid dispositsiooni kasutatakse laialdaselt eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks.28 3.3. Sanktsioon Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada nende isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt.29 Määratletuse astme järgi eristatakse sanktsioone: 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit 2. Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada.30 26 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 47. 27 lbid.: 47. 28 lbid.: 47. 29 Narits, R. Õiguse Entsüklopeedia
toimepannud inimese karistamine. · Otsustusfunktsioon Inimesel on vaba voli otsustada, kas järgida seadust või panna toime õigusrikkumine. See on juhis, kuidas tuleks käituda ja kuidas ei tohiks käituda mingis situatsioonis. Seaduserakendaja kohustus on tuvastada, kas isiku käitumine mingis situatsioonis oli õiguspärane või ei. Kui tuleb välja, et inimese käitumine oli õigusvastane teeb õigusrakendaja ettekirjutuse kohaldab sunnivahendit, määrab karistuse või midagi muud sõltuvalt juhtumist. Õiguskord ehk õigussüsteem on ühe maa kehtivate õigusnormide kogum. Ühiskonnas on palju erinevaid õigusnorme, mis reguleerivad erinevaid eluvaldkondi ning üheskoos süstematiseeritult moodustavad nad õigussüsteemi. Õigusperekond on sarnastel arusaamadel õiguse sisust, lähtealustest ja õigusasutuste korraldusel põhinevad õiguskord. Põhilised on romaani- germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad.
Kriminaalõiguslik kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid Haldusõiguslik sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest Distsiplinaarõiguslik karistused töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest Tsviilõiguslik mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest * Jagatakse määratuse astme järgi. Absoluutselt määratletud kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit Suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik Määratlemata ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada * Jagatakse struktuuri järgi. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit,
teost hoiduma. Kui adressaadi kohustused ei ole temaga lahutamatult seotud, võib sunniviisi rakendada järgmiselt: - Adressaadi õigusjärglasele, kui ettekirjutusest tulenev kohustus kehtib ka tema kohta; - Kolmandale isikule, kes seadusest tulenevalt vastutab sunnivahendi adressaadile ettekirjutisega pandud kohustuse täitmise eest (eeldusel, et ta on kohustusest ja sunnivahendi rakendamisest teada saanud); Sunnivahendit rakendab haldusorgan, kes on teinud ettekirjutuse, kui haldusaktidest, seadustest või määrustest ei tulene teisiti. Sama organ, kes tegi ettekirjutuse, rakendab ka sunnivahendeid. Sunnivahendid seadusekohaselt: - Sunniraha – kui tehakse eraldi hoiatus (mis on ka eraldi haldusakt), siis on hoiatusse lisatud sunniraha määr, kuid praktikas on üldiselt levinud see, et juba haldusaktis on määratud ära hoiatus ja sunniraha. Sunniraha on rahaline kohustus, mille peab
andja loa omajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning peatab loa kehtivuse puuduste kõrvaldamiseni. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tunnistab loa andja loa kehtetuks. (8) Loa kehtetuks tunnistamise korral võib loa andja määrata loa omajale tähtaja pooleli olevate tööde lõpetamiseks. Kui loa omaja ei lõpeta pooleli olevaid töid määratud ajaks, teeb loa andja nimetatud isikule ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendab sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kui loa andja rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. (9) Loa kehtivuse peatamise ja loa kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri antakse loa omajale üle allkirja vastu või toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga hiljemalt järgmisel tööpäeval otsuse tegemisest arvates.
käitlemise ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistamise, töötlemise ja turustamise osaliseks või täielikuks peatamiseks ning kohustada isikut toitu käitlemisest ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjale ja esemeid valmistamisest, töötlemisest ja turustamisest kõrvaldama. […] (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalveasutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Harjumaa Veterinaarkeskuse põhimäärus (Põllumajandusministri 14.06.2007.a määrus nr 93) § 8. Veterinaarkeskuse juhataja ülesanded (1) Veterinaarkeskuse juhataja: 1) juhib Veterinaarkeskuse tööd ning koordineerib, suunab ja kontrollib Veterinaarkeskuse ametniku ja töötaja tegevust Veterinaarkeskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmisel; […]
valdkonda reguleerivas seaduses. 4) Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumise eest. Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. 1) Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon ei näita rakendavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht-ja alternatiivseteks sanktsioonideks. 1) Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi , mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete
mahalaadimiseks lähimasse paika, kus on võimalik äravõetud alkoholi hoidmine; 9) saada ametialaseks kasutamiseks riiklikust alkoholiregistrist ja majandustegevuse registrist kõiki andmeid; 10) teha valla- või linnavalitsusele motiveeritud ettepanek registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke kustutamise kohta ja saada sellele ettepanekule motiveeritud vastus. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. § 51. Politseiasutuse pädevus avaliku korra tagamisel (1) Politseiasutus võib avaliku korra tagamise huvides teha motiveeritud ettepaneku: 1) maavanemale või valla- või linnavalitsusele alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatule;
Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast 22. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid
(kriminaalõiguslikud sanktsioonid). - *Määratlemata sanktsioon- (ei tea mis ees ootab) Sisu määratlemata ("karistatakse seaduse kogu rangusega"). Sanktsiooni struktuuri järgi eristatakse: - Lihtne sanktsioon (konkreetne), õigustkaitsva õigusnormina on kirja pandus üks riikliku sunniviis ja määr - Liitsanktsioon (mitu karistust ühe asja eest), ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. - Alternatiivne santsioon (valikuga(tapmise puhul ei ole, aga võõraasjade omandamise eest on)), Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. Loogilise struktuuri kirjutamine: - Kui T (eeldus ehk mida)- on H osa, siis R (õiguslik tagajärg (õigus, kohustus, keeld))- D osa “Riigi jäätmekava täitmist kontrollib keskkonnaminister”
tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool. Kahju tekitaja peab teisele isikule takitatud kahju hüvitama. Sanktsiooni määratluse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. Nt ennistavad sanktsioonid (taastada endine olukord), absoluutseid meetmeid sisaldavad sanktsioonid (lepingu kehtetuks tunnistamine, surmanuhtlus, eluaegne vangistus). 2. Suhteliselt määrateltud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest HMS § 3 lg 2: „Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.” AtSS § 3 lg 3: „Kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust.” Riigikohus kontrollib proportsionaalsust kolmel astmel: abinõu sobivus, vajalikkus ja mõõdukus ehk proportsionaalsus kitsamas mõttes. "Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta
taaskasutamine või kõrvaldamine. 3. jäätmete töötlemine enne prügilasse ladestamist. 4. nõuetele mittevastava prügila sulgemine. Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelvalve asutus või kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse üksus või keskkonnajärelvalve asutus teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on sunniraha rahkendamise ülemmääraks 25 000 krooni. ISO 14001 Rahuvsvaheline keskkonnajuhtimise standard ISO 14001 esitab nõuded keskkonnajuhtimissüsteemile. ISO 14001 sertifikaadi saamiseks peab täitma just selle standardi nõudeid. Standardi töötas 1996. aastal välja rahvusvaheline standardiorganisatsioon (International Organisation for Standards - ISO) 2004
ettekirjutuse. Ainult selle ettekirjutuse abil saab isik oma õigus realiseerida. Kolm situatsiooni: 1) Kui õigused ja kohustused ei saa ise tekkida ilma riigi vahele sekkumiseta. (pensionile jäämine) 2)Õigused ja kohustused tekkivad, kui nende teostamine ei ole võimalik, kuna nende isikute vahel tekkis õiguslik vaidlus. (testament) Kohus lahendab olukorra ära. 3) Kui isik on toimepannud õigusrikkumise ja on vaja tema puhul kohaldada riiklikku sunnivahendit. (sanktsiooni näol) Õiguse rakendamine on riiklik vahend. Staadiumid: 1. Isik, kes peab õigust rakendama, peab välja selgitama kõik situatsiooni kohta tähtsust omavad asjaolud. 2. Õigus normi valimisel peab mõtlema, kas see õigus norm on üldse olemas, mis reguleerib seda situatsiooni. Peame veenduma, kas see norm kehtib või mitte. Äkki on selline situatsioon, kus lahendatakse kahte õigus normi üheaegselt. 3. Tuleb mõista, mis see õigus norm tahab öelda, mis on selle sisu
hoonete energiaauditeid tegeva ettevõtja rikkumiste puhul. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul või Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori volitatud ametiisikul. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 13 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ehitusjärelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 ja juriidilisele isikule 6400 eurot. (7) Ehitusjärelevalve teostaja edastab ehitisregistrile andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse kohta kahe tööpäeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus
sanktsioonid Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon
Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid – Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon – Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon – Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon – Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon – Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon – Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama
Haldustäite rakendamise õiguslikud eeldused määrab ära asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) § 2, § 8; erijuhud määrab § 12. Eeldused: Adressaadile on tehtud kehtiv ettekirjutus (haldusakt, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost) (AtSS § 8 lg 1) Adressaadile on tehtud hoiatus, milles hoiatatakse, et kui ta antud ettekirjutust määratud ajaks ei täida, rakendatakse tema suhtes hoiatuses märgitud sunnivahendit. (AtSS § 7-le) Adressaat ei täida hoiatuses märgitud aja jooksul ettekirjutust (AtSS § 8 lg 1). Ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid AtSS § 8 lg 3 järgi (ettekirjutuse aluseks oleva õigusnormi kehtetuks tunnistamine, sunnivahendi rakendamise peatamine halduskohtu poolt). Sunnivahendit vahetult rakendavale isikule on väljastatud vastavasisuline kirjalik täitekorraldus. (AtSS § 9) Erijuhud asendustäitmise jaoks: (AtSS § 12)
3) esitab vajaduse korral nõude õigusrikkumisega seotud tegevuse osaliseks või täielikuks peatamiseks. (2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostavad asutused kannavad andmed majutusteenuse osutajale või reisiettevõtjale tehtud ettekirjutuse kohta registrisse vastavalt majandustegevuse registri seaduses sätestatule. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. VASTUTUS § 312. Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumine (1) Majutusettevõttele kehtestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 313
karistusjärgselt kinnipeetavatele. Mis vägi see küll peaks olema, mis näiteks pedofiili puhul lubab teatava aja möödudes väita, et tema varem kindlaks tehtud ohtlikkus on sel määral ära langenud, et teda võib vabadusse lasta?36 Nii väidabki autor, et äsja jõustunud karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooniga on leitud vaid ajutine lahendus ühiskonna turvalisemaks muutmisel, sest on selge, et seda mittekaristuslikku sunnivahendit ei saa kohaldada eluaeg. Ohtlikkuse äralangemiseks on vaja isikuga ka tegeleda. Prantsusmaa teadlane Michel Foucault on määratlenud seitse vanglasüsteemi põhiprintsiipi. Üks olulisem neist on parandamise põhimõte, mille kohaselt on vabaduskaotusliku karistuse tähtsaim ülesanne süüdimõistetu käitumise muutmine, tema parandamine ja rehabiliteerimine. 37 Selle printsiibi järgimine on eriti oluline just karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes. Oleks ju mõttetu loota, et
Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. · Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. 3 · Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. · Määraltlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks.
12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi: · lihtsanktsioon üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni mittetäitmise eest · liitsanktsioon kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt sama teo eest · alternatiivne sanktsioon võimaldab rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast Õigusakti teksti sõnasamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel adekvaatselt edasi selle adressaatidele. Peab silmas pidama, et õigusnormi loogiline struktuur ei väljendu üldjuhul otseselt õigusakti tekstis. Üks või teine struktuurielement esitatakse kas õigusakti üldosas või
tekitamisena. Lepingu rikkumisele järgneb lepingus ettenähtud vastutus ja seda rakendab suhte teine pool. Kahju tekitaja peab teisele isikule takitatud kahju hüvitama. Sanktsiooni määratluse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone. 1. Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit. Nt ennistavad sanktsioonid (taastada endine olukord), absoluutseid meetmeid sisaldavad sanktsioonid (lepingu kehtetuks tunnistamine, surmanuhtlus, eluaegne vangistus). 2. Suhteliselt määrateltud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3. Määratlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada
Isikut ei saa sundida infoga tutvuma. Millal kuulub haldussund kohaldamisele? Kui pädeval ametnikul tekib piisav kahtlus selles, et isik on toime pannud rikkumise. Isiku õigusvastane tegu võib olla nii väärtegu kui ka muu õigusvastane tegevus. See võib olla ka lihtsalt haldusakti mittejärgimine. Positiivses õiguses on need eeldused siiski määratletud küllaltki laialt. Sunni rakendamisel on pädevale ametnikule jäetud tavaliselt suur diskretsiooniõigus. Sunnivahendit kohaldatakse nn sotsiaalse preventsiooni eesmärgil. Sunnivahendi kohaldamise aluseks ei ole isiku õigusvastane käitumine, vaid selle kaudu püütakse ära hoida muid negatiivseid tagajärgi, mis olukorrast tingituna võivad kaasneda (ebakaine isiku avalikust kohast kainenemisele paigutamine. Avalikus kohas ebakainena olek ei ole alati õigusvastane. Kuid teda on otstarbekas toimetada kainenema, et ta ei külmuks ära, ei langeks kurjategijate ohvriks jne).
62 Kui pädeval ametnikul tekib piisav kahtlus selles, et isik on toime pannud rikkumise. Isiku õigusvastane tegu võib olla nii väärtegu kui ka muu õigusvastane tegevus. See võib olla ka lihtsalt haldusakti mittejärgimine. Positiivses õiguses on need eeldused siiski määratletud küllaltki laialt. Sunni rakendamisel on pädevale ametnikule jäetud tavaliselt suur diskretsiooniõigus. Sunnivahendit kohaldatakse nn sotsiaalse preventsiooni eesmärgil. Sunnivahendi kohaldamise aluseks ei ole isiku õigusvastane käitumine, vaid selle kaudu püütakse ära hoida muid negatiivseid tagajärgi, mis olukorrast tingituna võivad kaasneda (ebakaine isiku avalikust kohast kainenemisele paigutamine. Avalikus kohas ebakainena olek ei ole alati õigusvastane. Kuid teda on otstarbekas toimetada kainenema, et ta ei külmuks ära, ei langeks kurjategijate ohvriks jne).
Mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama
Omapäraselt on lahendatud kaebeõigus tõkendi kohaldamisel parkimisseaduses. Selle seaduse § 20 järgi võib tõkendi kohaldamise peale kaevata 10 päeva jooksul arvates karistuse määramisest (trahvinõude esitamisest); siinjuures seaduses kasutatavat mõistet "trahvinõue" tuleb mõista halduskaristuse otsusena ning kaebeõigus tekib vaid trahvi tasumise järgselt. Selline konstruktsioon on ebaõige. Isikul peab olema seadusega tagatud võimalus vaidlustada tõkendit kui iseseisvat sunnivahendit, sõltumata asja sisulisest lahendamisest ning karistuse kohaldamisest ja selle täitmisest. Tõkendi alusetu või ebaseadusliku kohaldamisega isikule tekitatud kahju tuleb seaduses ettenähtud korras hüvitada. Maksukorralduse seaduse § 27 kohaselt on maksuhaldur kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis tõkendi kohaldamise tagajärjel, kui ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt. Tolliseaduse § 14
Omapäraselt on lahendatud kaebeõigus tõkendi kohaldamisel parkimisseaduses. Selle seaduse § 20 järgi võib tõkendi kohaldamise peale kaevata 10 päeva jooksul arvates karistuse määramisest (trahvinõude esitamisest); siinjuures seaduses kasutatavat mõistet "trahvinõue" tuleb mõista halduskaristuse otsusena ning kaebeõigus tekib vaid trahvi tasumise järgselt. Selline konstruktsioon on ebaõige. Isikul peab olema seadusega tagatud võimalus vaidlustada tõkendit kui iseseisvat sunnivahendit, sõltumata asja sisulisest lahendamisest ning karistuse kohaldamisest ja selle täitmisest. Tõkendi alusetu või ebaseadusliku kohaldamisega isikule tekitatud kahju tuleb seaduses ettenähtud korras hüvitada. Maksukorralduse seaduse § 27 kohaselt on maksuhaldur kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis tõkendi kohaldamise tagajärjel, kui ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt. Tolliseaduse § 14
annaabi.ee 
