KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Liina Joonsaar K-10A Sünnitus Referaat Juhendaja:Astrid Sinisalu PÄRNU 2010 SÜNNITUS Sünnitus öeldakse olevat üks jõulisemaid ja emotsionaalsemaid kogemusi naise elus. Sünnituselamust on kirjeldatud kui suurt ühtekuuluvust kogu universumiga ja tillukese olendiga endas, kui elu tugevaimat seksuaalset elamust. Naine võib sünnituse käigus tunda saada oma ürgset vaistu, mille olemasolust enda sees tal varem aimugi polnud
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu 2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Sisu: · Sünnituse lähenemine Limakorgi eemaldumine Regulaarsed emaka kokkutõmbed Mida sünnitusmajja kaasa võtta · Sünnitus algab Lootevee puhkemine Sünnitusperioodid Avanemisperioodid Väljutusperioodid Päramiste ehk platsentaarperiood Tugiisik sünnitusel · Sünnitusevalu ja selle leevendamine Valuvaigistid Petidiin Seljatuimestus ehk epiduraalanalgeesia Naerugaas koos hapnikuga Üldnarkoos
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?.................
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite
Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli täitmiseks kogu raseduse aja. Loote liigutuste tundmine 18.-20. nädalal tugevdab naisel tunnet, et loode on eriline olevus, ja just sellest alates muutub loode ema tunnetes tulevaseks lapseks, kellega kooselu on mõtetes valdav. Tänapäeval käivad isad sageli rasedaga koos ultraheliuuringul, kus ka nemad näevad loodet ja tema liikumist emakas. Nii saab ka isa kujutlustes loode tulevaseks lapseks juba palju varem kui enne, kus alles raseduse lõpus olid looteliigutused uuest elust selgeks märgiks isale. Rasedusega kaasneb loomulikult teadmatus: kas laps on terve, millal algab sünnitus, kuidas sünnitus kulgeb? Osale naistest võib olla selline teadmatus raske. Rasedus võib olla hästi planeeritud, aga selle lõpus on liiga palju määramatust. Sünnituse ootamisega kaasneb põnevust, mis on üldiselt normaalne
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4
Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need haploidsed (ühe kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on haploidsed emassugurakud. Munarakk ühineb ühe seemnerakuga, moodustades viljastatud sügoodi, millest emakas kujuneb arenev vililane. Munarakud tekivad meioosi teel munasarjades. Iga menstruatsiooni ajal vallandub tavaliselt üks munarakk. Ovulatsiooni ajal liiguvad munajuha lõpus olevad narmad üle munasarja, et haarata vallandunud munarakk. Kui viljastumine leiab aset, siis spermatosoid kohtub munarakuga tavaliselt munajuhas. Selleks peavad seemnerakud ujuma tupe ülaosast läbi emakakaela ja emaka munajuhani, mis on seemneraku mõõtmetega võrreldes suur vahemaa.
· Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). · Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku,toidu jm. vajalikuga 4
Päsmakeste omapärast kapillaaristikku kutsutakse "imevõrgustikuks". Kusejuha ureter Kusejuha on ~ 30 cm pikkune torujas paariselund, mille läbimõõt kõigub erinevates osades 3-9 mm piires. Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina kõhukelmetaguses ruumis allapoole väikevaagnasse ning avaneb kusepõide selle tagaseina alumises osas. Enne kusepõide suubumist ristub kusejuha mehel seemnejuhaga, naisel kulgeb ta emakakaela ja tupe lähedal ning ristub emakaarteriga. Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest
produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1. Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja emakas laskub allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja.
produtseeritakse rohkem, avaldub vasopresoorne toime. Selle hormooni suhtes on 2 erinevat retseptorit, millede tundlikkus ei ole ühesugune. V1, V2. V2 asub neerude kogumistorukeste seintes, on tundlikum, V1 veresoonte seintes. Oksütotsiin- järgmised toimed: 1. Põhjustab emaka silelihaste kokkutõmbeid, neid tugevdades, seega aitab kaasa loote väljutamisele. Teda vallanadab emakakaela venitus, mis tekib, kui loode on välja kantud ja laskub emakas allapoole. Põhjustab emaka kaela venitust, vabaneb oksütotsiin, mis stimuleerib emaka silelihaste kokkutõmmet. See on positiivne tagasiside- juba alanud sünnitustegevust võimendatakse uues hormooni kaudu. 2. Piima väljutus rinnanäärmetele (mitte teke!). Oksütotsiin vabaneb lapse huulte puudutusest vastu rinnanibu. Vabaneb verre, jõuab vere kaudu rinnanäärmete juhade silelihastele, mille peristaltilised kokku tõbed viivad piima piki juhasid välja.
Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 1519aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul Uurimistöö eesmärkideks oli esiteks kirjeldada rasedust eelkõige sellistest külgedest, mis võiksid koolis käivat neidu kuidagi mõjutada, teiseks uurida, kui paljud Paide Ühisgümnaaisiumi tüdrukutest elavad aktiivset suguelu, kui palju teavad nad
Nende endaga on kortisool · türeoliberiin - see stimuleerib hüpofüüsi eessagaras kasvuhormooni teket. Kasvuhormooni teket stimuleerib aga somatoliberiin e kasvuhormoon. Hüpofüüsi eessagara kaks efektoorset hormooni on prolaktiin ja kasvuhormoon. Need ei mõjuta teiste sisesekretoorsete elundite talitust. Prolaktiin mõjutab piima teket ning piimanäärmete kasvu ja näärmerakkude arengut raseduse ajal ja rinnaga imetamise ajal. Kasvuhormoon - seda produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras. Kasvuhormoonil on otsesed ja kaudsed mõjud kasvule ja ainevahetusele. Kaudselt mõjutab realiseerunud maksas tekkivate hormoonide ja somatonediinide kaudu. Ja somatonediinid stimuleerivad kõhre rakkude ehk kondrotsüütide paljunemist luudes. Kondrotsüüdid järk-järgult luustuvad ja nii tekibki luu kude ja luud pikenevad. Ainevahetuslik hormoon stimuleerib valgu sünteesi. Aga see stimuleerib ka lihasvalgu sünteesi
V2 (kogumistorukestel - tundlikkus ADH suhtes on kõrgem) OKSÜDOTSIIN produtseeritakse hüpofüüsis ja sealt läheb tagasagarasse, nagu ADHgi. Oksüdotsiini põhitoimed: Stimuleerib emaka kontraktsioone teda vabaneb rohkem siis, kui välja kantud loode laskub emakas allapoole ja venitab emakakaela. See venitus on stiimuliks, mis vabastab hüpotalamuses ja hüpofüüsis oksüdotsiini. Selle toime tõttu sünnitustegevus intensiivistub (tugevneb). Pärast loote väljutust tõmbub emakas oksüdotsiini toimel kokku. See on oluline verejooksu peatamiseks (lõtv emakas veritseks edasi). Kui mõnikord emakas ise kokku ei tõmbu, siis seda saab käega stimuleerida, et see kokku tõmbuks. · Stimuleerib piima väljutust rinnaga toitmisel kui laps võetakse sööma, siis puudutus vastu rinnanibusid ongi stiimuliks piima väljutusele. Peiteperiood momendist kui laps puudutab rinnanibu kuni piimaväljutuseni on umbes 30 sekundit. Piimajuhade silelihased
Algavad teismeeas ning lõppevad 45-55aastaselt. Esimene päev on menstruatsiooni alguspäev. See on emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine. See algab siis, kui eelmise tsükli jooksul valminud munarakk ei viljastunud. 3-7 päeva jooksul, mil see kestab, saadetakse mnasarjadesse signaal uue munarakku küpsemiseks. Munaraku küpsemise ajal hakkavad seda ümbritsevad abirakud tootma hormooni, mis valmistab emakat ette potsentsiaalseks viljastumiseks. Hormooni toimel emakakael avaneb, pehmeneb nin nääred hakkavad tootma spermide eluspsimiseks soodustavat lima. Spermid suuvad seal elus püsida 3-5 päeva (ehk viljastumine võib toimuda ka 5 päeva peale vahekorda). 14 päeva pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast - tomub ovulatsioon. Pärast vabanemist o munarakk u 12h viljastusvõimeline. Pärast ovulatsiooni moodustuvad munasajras munarakku ümbritsenud abirakud kollaskeha, mis hakka eritama kollaskehahormooni.
Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tähtsusega. Toitumise rolli tervise säilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev noor organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Soovitustes esitatu järgimisel on tagatud organismi kasvamine ja funktsioneerimine
on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga- kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 7-8 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ). Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga 4
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
vereringehäired jne) Tsüanoos naha ja limaskestade sinakas värvus. Koeanoksia - PO2= 0mmHg , hapnikuvarustuse täielik katkemine veresoone sulguse või tugeva arteriaalse hüpoksia tagajärjel. Aju- ja närvikoerakud on parandamatult kahjustunud 10 min. Anoksia järel (taaselustamisaeg 8-10 min.), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti). Kogu organismi taaselustamisaeg on 4 min., s.o. lühem, kui kõikide elutähtsate organite taaselustamisaeg eraldi võetuna. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas
Mida rohkem on neid vereringes, seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku. Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil on kolm. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldamist trijoodtüroniiniks. 50.Milline on hormoonide mõju inimese kasvule ja arengule erinevates eluetappides? Enne sündi toimuvat kasvu reguleerivad insuliin. Peale sündi tuleb esile kasvuhormoon, kilpäärmehormoonid on olulised kohe sündimisest saadik, sest emakas kasvab laps isegi siis kui kilpnäärmehormoone oleks vajaka. Et lapsekasv toimuks normaalselt, peab tema organismis olema lisaks insuliini ja neerupealisekoore hormoone. Kasvuhormoon ja kilpnäärmehormooni on vaja kuni 20nda eluaastani, peale seda pole neid enam nii suures koguses vaja. Suguhormoone hakkab alles keha tootma rohkem 9 aastaselt ja toodab rohkem kuni 18-20nda eluaastani. Peale seda on murdeiga läbi ning keha on kasvanud selliselt, nagu ta olema peaks. 51
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NORMAALNE JA PATOLOOGILINE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA (ARFS. 01.078 ) I. Luud ja lihased 1. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse 1) Toruluud – jäesemete luud 2) Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3) Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4) Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning are
On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral nanism e kääbuskasv prolaktiin naistel reguleerib piimanäärmete tööd imetamise ajal türotroopne hormoon juhib kilpnäärme tööd adrenokortikotroopne hormoon juhib neerupealiste koore tööd gonadotroopsed hormoonid juhivad sugunäärmete tööd · neurohüpofüüs ise ei tooda eriti midagi, kuid tema kaudu lähevad vereringesse hüpotaalamuse tuumades toodetud hormoonid ja releasing-faktorid. Selle hormoonid: oksütotsiin reguleerib emaka tegevust kokkutõmbeid sünnituse ajal ja pärast
hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist) * Seemnepõikesed produtseerivad suhkrurikast (fruktoos) vedelikku (65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
põhjustab mõni väline faktor, nt viirusinfektsioon. Milles väljendub hüperbilirubineemia sdr? Vastsündinu kollasus on tingitud bilirubiini hulga suurenemisest veres. Sünnitraumade mõiste, põhjused, klassifikatsioon. Mehaanilisest vigastusest või hapnikupuudusest tingitud lapse trauma raseduse ajal või sünnituse käigus. Põhjused: · Suur laps · Enneaegsus · Lapse pea ja ema vaagna proportsioonide sobimatus · Pikaleveninud sünnitus · Äkksünnitus · Tuharseis Instrumentaalne sünnitusabi Klassifikatsioon: a) Pehmete kudede sünnivigastused b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi. Genitaalide hematoom, ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid. Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid.
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soo
kuldi esimene ejakulaat on hästi madala kvaliteediga. Siis on mõtekas alati 2 korda paaritada, või sellega paaritada keda te ei plaaninud paaritada. 21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus. SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid: - sugurakke produtseerivateks organiteks ovaarid ehk munasarjad - sugurakke juhtivateks ja kaitsvateks ning loodete kasvu ja arenemise organiteks munasarjad ehk emakatõrved ja emakas ehk uterus - paaritusorganiteks tupp ja häbe Talitluselt kuulub suguorganite hulka ka udar Munasarjad paiknevad paariliste organitena kõhuõõnes niudeluude keskkohal. Emise munasarjad on ovaalsed, kobarja välispinnaga, läbimõõt ligikaudu 5 cm. Munasarjades tekivad munarakud ja nad on põhiliseks suguhormoonide produtseerimise kohaks. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena (pikkus 25-30 cm) munasarjade ja emaka vahel
Lihased laudjal on lõtvunud, käega katsudes pehmed. Poegimiseelsel päeval tekib udarasse ternespiim, süvenevad muutused sabajuure piirkonnas. Häbe pundub ja sealt eritub suhteliselt vedelat lima. Poegimine Sünnituse lähenedes muutub lehm aeglaseks ja rahutuks, häälitseb, kaotab isu, võib hakata tammuma jalalt jalale, vahel püüab vaadata selja taha, heidab maha ja tõuseb korduvalt. Poegimine kestab tavaliselt 2-3 tundi. Karjatamisperioodil kulgeb sünnitus kiiremini. Asemel peetaval ja noorel loomal võib sünnitus venida pikemaks. Poegimistegevuse alguseks loetakse esimeste väituste3 ilmumist. Väituste tulemusena lükatakse loode koos lootekestaga sünnitusteedesse, lootevedelikuga täidetud lootekestad tungivad kiiluna sünnitusteedesse ja avavad need. Normaalse sünnituse korral ilmub kõigepealt nähtavale lillaka värvusega lootekott, seejärel jalad ja pea. Tavaliselt ei ole sünnitusteed jalgade nähtavale ilmumise ajaks
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
