Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sümboolika vene ikoonides". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ikoon, sümboolika, pühak, ikoonidel, rist, perspektiiv, sümbolid, vürstompositsioon, ikoonimaal, asjatundja, olgaeeleks, issandaunst, aknaks, märterirjutised, jumalaema, infotehnoloogia, juhendaja, rein, paluoja, dots, põhiidee, annotatsioon, olemuselt, ikooniks, suhtluseks, jumalaga, tavalisest, vanavene, igaviku, seisukohast, paradiisiTallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Sümboolika vene ikoonides Kava Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sissejuhatus: Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst. See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud
....................................................................................... 19 5.2. ,,Vääralt surnute" staatus minevikus ja tänapäeval............................................................ 22 5.3. Poolkristlik matus .............................................................................................................. 23 5.4. Ilmalikud matused ja nende põhimõte ............................................................................... 24 6. Hauakivide sümboolika ........................................................................................................ 25 6.1. Sümbol ja hauakivi ............................................................................................................ 25 6.2. Üldiselt tänapäeva hauakividest......................................................................................... 26 6.3. Kõige levinumad hauaplaatide sümbolite liigid .............................................................
riiki, õigust kui moraali. Seepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Neid heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. 7.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus kuulutas ristiusu lubatuks 313. aastal. 8.Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesuguseid tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Kristlased võtsid oma kunstis kasutusele tingmärgid, sest siis said jutustusest aru ainult uskliud. Nii tekkiski kristlik sümboolika, kus igapäevastest motiividest tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. 9.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Teda tähistati lambatalle õlul kandva mehena, samuti kala. 10.Milliseid materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes?
kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud. Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal hoitakse antiikkultuurimungad kirjutavad kreekakeelseid käsikirju ümber. Tsentraalarhitektuur kabelidrikkamaks saades ehitatakse kirik. Kirikuid hakati püstitama üle Eurooopa sinna, kus arvati olevat püha paik. Bütsants Tekkis 395. aastal Rooma riigi lagunedes. Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased. Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani. Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast ja ajaloost. Peale figuraalsete kompositsioonide maaliti seintele ka arhitektuuridetaile ja ornamente. Portreemaal püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni nagu skulptuuridki. Mosaiigikunsti, mis oli üle võetud Idamaadelt, kasutasid roomlased põrandate kaunistamiseks. · Vanakristlik kunst. Arhitektuur. Seina- ja laemaalingud, mosaiik. Kristliku sümboolika tekkimine. Arhitektuur Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja tunduvalt kõrgem kui
lilla. Mosaiikidel kujutatakse sümboolseid motiive, millel on illustreerivad piiblilood. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, keha nende all pole tunda, kõige rohkem oli kaunistatud altari ümbrus. Inimeste näod väljendavad uut tüüpi antiikajale võõrast hingelaadi. 15.Bütsantsi arhitektuur. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmisest ühekaugusel, nt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk ja ka võrdhaarne kreeka rist. Büstantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk on Hagia Sophia Katedraal. Roomas osati katta kupliga ümmargust ruumi ja silindervõlviga nelinurkset ruumi. Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulisele ruumi kohale. See ülesanne on lahendatud viklite - sfääriliste kolmnurga kujuliste arhitektruursete vormide abil, mis kannavad keskset kuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Peakupli viklid tekitavad neli hiiglaslikku kaart, mis suunavad kulpi raskuse
interpreteerivas subjektis). Ch. S. Peirce Märkide tüpoloogia 3 baastrihhotoomiat I. märk ise oma II. märk suhtes objekti III.märk suhtes interpretanti olemuselt 1.1 qualisign 2.1 icon 3.1 rhema (adum) 1.2 sinsign 2.2 index 3.2 dicent (nending) 1.3 legisign 2.3 symbol 3.3 argument Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. Märkide tüpoloogia IKOON Sarnasus: näib, kõlab, tundub, maitseb, lõhnab samamoodi. Diagramm Foto, joonis Metafoor Algebraline võrdus a1x+b1y=n1 a2x+b2y=n2 Märkide tüpoloogia INDEKS tähistaja ja tähistatava vahel on otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja, lõhn, maitse Meditsiinilised sümptomid mõõteriistad Signaalid (nt koputus) Viidad, deiktilised sõnad
Kunstiajalugu 10. Klass 1.1 Mis on kunst? Sõnal kunst on mitu tähendust. Laiem käsitleb kunstina kõiki neid inimkultuuri harusid, mis tegelevad kujundite loomise ja töötlemisega. Nii näiteks tegeleb muusika helikujunditega, kirjandus keelkujunditega, teatri-, filmi- ja tantsukukunst loovad liikuvaid ja visuaalseid kujundeid, segatuna helide ja keelekujunditega. Piir kunsti ja mittekunsti vahel on sageli udune ja muutlik, enam vähem kindlaks saab pidada ainult viimase paari-kolme sajandi vältel Euroopas loodud käsitlust kunsti tähenduse eesmärgi ja piiride kohta. Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust k
Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik
EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus
äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus vormid. Malevitši näitus. Petrograd, 1915 Kazimir Malevitš Must ruut. 1915 XX sajandi ikoon, näitusel eksponeeritud kui vene ikoon kodus või kirikul (nurgas). Ehk must ruut valgel pinnal on XX sajandi modernistliku kunsti ikoon. El Lissitsky Planetaarne suprematism. Proun 1919-1920 Tatlin Kompositsioon, 1916 POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub
kunstnikuks. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale „väljendusele“ hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit „ekspressionism“ just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud
saj. e.Kr 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid. Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas, mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte.
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitsi juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski e Aleksander Jaroslavits (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (12361240, 12411252, 12571263) ja Kiievi suurvürst (12491263). Aleksander Nevski on Vm rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. a kanoniseeriti ta pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt. Mongoli-tatari, sest esmajoones tulid mongolid ja teised turgi rahvad kkuid lääne-Eur allikates tatarlased. Eurasianism- ideoloogiline vool, 1920test Vene emigratsiooni edasiarendus slavofiilsusest. Eurasianistide meelest Vm aj Euraasia ajaloost. Pooldavad liitu idapoolsusega, Keskne autor Grumiljov. Enne mongolite tulekut tapeti ära mongolite saadikud
Nüüd oli probleemiks ehitada kuppel ristkülikukujulise ruumi kohale. Lahendusena võeti kasutusele viklid, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda veel poolkuplid. Tohutu suur ruum saab valgust kuplite allääres paiknevatest akendest. Arhitektuur kujuneb lõplikult välja alles 6 saj.-ks. Peamiseks ehitistüübiks oli ristikujuline basiilika, mis sisaldas ka empoore. 6.saj-l sai suuremaks probleemiks tsentraalehitise- (kreeka rist, kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel) lähendamine pikkehitisele. Kreeka risti baasil ehitatud kirik Konstantinoopolis on Apostlite kirik. Keiser Justinianus I surma järel algas Bütsantsi riigi lagunemine. 8.saj-l hakkasid keiser Leo III ja tema järglane Constantinus V kiriku õigusi piirama. Keelati ära pühapiltide -ikoonide- kummardamine ja ka piltide kasutamine kirkute kaunistamiseks. Nende asemel soovitati teha taimemotiive või ornamente. Arvati, et
eneseväljendustes (mõtte tõelised käigud). Tõenäoliselt sündis osa sürrealistlikke teoseid ka materjali teadlikult kombineerides või võimalikult mõistusevastaseks ümber töötades. Nii oli sürrealism jälle peamiselt süzeekunst, ta ei erinenud senisest maalikunstist mitte niivõrd uutmoodi maalimisviisiga, vaid omapäraste süzeedega. Sürrealistide ammendamatuks allikaks on unenäod ja müstika. Burlesk ja võikus leidsid vaba väljendamist, domineeris seksuaalsusega seotud sümboolika, sageli vägivaldne ja hälbeline. Võimalikud on reaalsuse kõik kombinatsioonid: kunstnikud muundasid esemed elavaks kehaks ja vastupidi, vormisid ümber kehaosi. Nad paigutasid oma fantaasiad kuupaistelistesse, tühjadesse ja kivistesse ruumiavarustesse. Pealkirju ja teoseid eneseid pole võimalik ratsionaalselt mõista. Osa sürrealistlikke kunstnikke olid maalitehnikas väga traditsioonilised. Kõiki looduslikke materjale ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult (nn
Töötati välja õpetus inimekeha ideaalsetest proportsioonidest ja nende maalil kujutamise kohta (Vitruvius). Samal ajal kui Itaalias arenesid freskod ja tahvelmaal, pühenduti Madalmaades ka ulatuslikult miniatuurmaalile ja altarikujundusele. Arenes ka graafika, Düreri vase ja puulõiked. Mitmed reness ajastu suurmeistrid, nt Raffael usaldasid maalide lõpetamise oma õpilastele ja abilistele. Tähtsamad maalikunstnikud: Vararenessanss Itaalias: Masaccio (rakendas esimesena maalikunstis perspektiiv ,,Püha Kolmainsus"), Giotto do Bondone(peetakse I reness kunstnikuks), Sandro Botticelli (,,Kevad". ,,Veenuse sünd") Itaalia kõrgrenessanssi tähtsamad esindajad on Raffael (,,Ateena kool", ,,Sixtuse Madonna", ,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus").
Tallinna Ülikool Minu (maalitud) kunstiajalugu Ajaloo Instituut Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha Augustinus................................
Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
Tõlgenduspoliitika: tõlgendamine ei ole privaateset laadi kommunikatsioon lugeja, teksti (ning autori) vahel, toimib teatud kogukonnas teatud eesmärgiga ja on kantud võimusuhetest Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus, algselt välja kujunenud rel. tekstide (Piibli) tõlgendamise printsiipide kogumina. (Aristotelese ,,Tõlgendamisest", 360 eKr) Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu
Tõlgenduspoliitika: tõlgendamine ei ole privaateset laadi kommunikatsioon lugeja, teksti (ning autori) vahel, toimib teatud kogukonnas teatud eesmärgiga ja on kantud võimusuhetest Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus, algselt välja kujunenud rel. tekstide (Piibli) tõlgendamise printsiipide kogumina. (Aristotelese „Tõlgendamisest”, 360 eKr) Hilisemate tõlgendamisteooriate alus, keskendub keele ja loogika suhtele Suuline kõne > hinge emotsioonide või muljete sümbolid või märgid > Kirjalik tekst > suulise kõne märgiline tähistamine On kultuuriliselt varieeruv AGA Emotsioonid ja muljed, mida sõnad tähistavad (semeia), on samad kogu inimkonna raames, nii nagu ka objektid (pragmata), mida emotsioonid ja muljed tähistavad või millele nad sarnanevad (homoiomata, ka kujutama, kopeerima). Keskendub adressandi ja adressaadi kommunikatsioonile teksti kaudu
koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder „Meet the Spartans“ 2008 paroodia 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsants sai Kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Perspektiiv kaob, sümbolistlikud stseenid, religioon ja imperaatorid põhiteemaks, ikoon, ikoonimaal, reljeefid, mosaiigid. Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise hõõguvate värvidega klaasisegu – smaldi. Figuurid on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi
Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus
reliikviad. Väljaspool kloostri- ja kirikukoole olid õpetajateks rändjutlustajad, kes tuletasid inimestele meelde kõigi jaoks kehtivaid Piibli kümmet käsku ja patuseid ootavaid põrgupiinu. Arhidektuur sisaldas sügavat sümboolikat. Kõigi ja kõige üle sirutusid taevasse kirikud. Ristimärgile oli allutatud kõik. Esimese aastatuhande vahetusel polnud see veel lunastaja ristisurma sümbol, vaid triumfimärk, tähistamas võitu pimeduse ja kurjuse jõudude üle. Rist on ka Jumalast antud võimu sümbol. Hiljem muutuvad ristimärgi tähenduses kõige olulisemaks Kristuse kannatused ja ristisurm. Piiblisüzeeliste piltide kaudu jõuab tavakristlaseni ka arusaam värvide sümboolikast, mida ta hiljem hakkab kasutama endagi riietuses, kodus ja suhtlemisel. Äärmiselt tähenduslik oli terve keskaja jooksul zest. Täpse sümboolse tähenduse saab kummardamine, põlvitamine, ristimärgi tegemine jms.
reliikviad. Väljaspool kloostri- ja kirikukoole olid õpetajateks rändjutlustajad, kes tuletasid inimestele meelde kõigi jaoks kehtivaid Piibli kümmet käsku ja patuseid ootavaid põrgupiinu. Arhidektuur sisaldas sügavat sümboolikat. Kõigi ja kõige üle sirutusid taevasse kirikud. Ristimärgile oli allutatud kõik. Esimese aastatuhande vahetusel polnud see veel lunastaja ristisurma sümbol, vaid triumfimärk, tähistamas võitu pimeduse ja kurjuse jõudude üle. Rist on ka Jumalast antud võimu sümbol. Hiljem muutuvad ristimärgi tähenduses kõige olulisemaks Kristuse kannatused ja ristisurm. Piiblisüzeeliste piltide kaudu jõuab tavakristlaseni ka arusaam värvide sümboolikast, mida ta hiljem hakkab kasutama endagi riietuses, kodus ja suhtlemisel. Äärmiselt tähenduslik oli terve keskaja jooksul zest. Täpse sümboolse tähenduse saab kummardamine, põlvitamine, ristimärgi tegemine jms.
EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust.
Vastu: programmeeritud värv. Loomishetkel ei saagi teost pädevalt hinnata, sest värvid on segatud eeldusel, et nad oleksid haripunktiks mingi aja pärast. Samas, kunstnik ei saa eeldada, et 1000 aasta pärast pole kõlblik kuni möödas. Episteemiline kaalutus kui distants on liiga suur algusallikaga, siis seda vähem toetub hinnang allikale endale ja seda tähtsamat rolli omavad vahendajad kriitikud, ajakirjanikud jne. Erinevad kihid, tähendused, sümbolid jne jäävad tänapäeva vaatlejale märkamata, sest puudub asjakohane haridus. Saame aru oma aja kunstist paremini. 3. Kas ja kuidas on ,,hinnangunihked" probleemiks nii perspektivismile kui historitsismile? Mingile kunstiteosele jm langetatud hinnang muutub ajastust ajastusse. Tänapäeval hinnatud kunstnike maine ei olnud sama nende eluajal. 4. Milles seisneb finalismi eeldus? Finalism uskumus, et kõik sündmused on määratud nende eesmärkidest või otstarvetest.
suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Rõhk, kestus ja toon Vt http://heli.eki.ee/koduleht/ Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid: 3. IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is 4. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus Assimilatsioon (lad. ad+similis) häälik muutub vastavalt esinemisümbrusele lähedaloleva hääliku sarnaseks. Nt vokaalharmoonia, palatalisatsioon
laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR: Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse
Hispaania partisanide vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu, teostelt näeme hispaania naisi võitlemas prantslaste vastu. Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge, esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. ,,Hommik". Kõige tuntum Caspar David Friedrich. ,,Rügeni kriidikaljud" , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid, metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on ,,Rist mägedes", selle tööga sai ta ka kuulsaks, altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga
annaabi.ee 
