Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sümboolika vene ikoonides (0)

1 Hindamata
Punktid

  • Tallinna Tehnikaülikool
    Infotehnoloogia Teaduskond
    Automaatikainstituut
  • Maria Kohtla
    103548IAPB
  • Sümboolika vene ikoonides

  • Kava


  • Juhendaja :
    Rein Paluoja
    dots .
  • Tallinn 2010


    Esialgne pealkiri:
    Sümboolika vene ikoonides
    Töö eesmärk ja põhiidee:
    Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon . Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega.
    Sissejuhatus:
    Vanavene ikoonimaal on suur ja keeruline kunst . See sisaldab palju sümboolseid pisiasju, mida märkab vaid asjatundja. Sukeldugem siis ka meie sellesse põnevasse maailma ning selgitagem asjatundjate abil, kuidas saab ikooni lugeda kui avatud raamatut.
    Sisu:
  • Mis on ikoon?
    Ikooniks peetakse sakraalset eset , mis on mõeldud uskliku kristlase palveliseks suhtluseks Jumalaga . Kujutamine ikoonidel on paljuski tinglik kuna Jumalat ei saa näha ega kujutada. Sedasi on ikoon inimese kujutlus Jumalikkusest. Võib isegi öelda, et ikoon on mingis mõttes illustratsiooniks kirikus loetavatele jutlustele ja pühadele tekstidele.
    2) Sümboolika
    Ikooni põhja võib vaadelda kui paradiisi sümbolit. Leukas (krunt millele on maalitud ikoon), mis koosneb kriidist ja kala liimist, sümboliseerib kivistunud merd , mida võib kujutada kui kristlaste puhtaid palveid ja Jumalat ennast, kelle sümboliks on kala ().
    2.1) Perspektiiv
    Antiikses ikoonimaalis kasutatakse vastupidist perspektiivi. See on eriline ikooniruumi kasutamine, kus pole ühtset horisondipunkti, vaid kõik jooned kujutatud kujudelt koondusid vaatleja silmas. Mida kaugemal objektid asuvad, seda enam nad suurenevad. Ikoon ruum justkui avaneb vaataja ümber. Seetõttu tundub, et kõik objektid on juskui avatud, kuna neid on näha kolmest või isegi neljast küljest.
    2.2) Keha
    Kristlus leidis tõeliselt kuningliku tee kahe äärmuse vahel. Ühest küljest on see pühaku kujutamine reaalse inimesena . Teisest küljest aga kehalise alguse salgamine, üritades seada vaimse elu kõrgemale maisest elust. Suurt tähtsust ikoonides omandatakse nägude maalimisele. Nägu on ikoonis kõige tähtsam element. See peegeldab pühaku isiksust.
    2.3) Valgus ja värv – Värvide tähendus
    Värvid ikoonidel ei ole sugugi looduse toonid, nad sõltuvad palju vähem maailma värvilisest tajust kui seda teeb tänapäeva kunst . Värvid ei kuulu kokkuleppelise sümboolika hulka, kuna ei saa öelda, et igaüks neist omaks mingit kindlast tähendust, kuid kindlad värvireeglid siiski eksisteerivad.
    2.4) Riided ja muud esemed
    Viimasel kohal ei asu ka pühakute kostüüm, selle värv ja atribuudid, mida nad käes hoiavad. Iga tegelane on riides olenevalt tema sotsiaalsest, professionaalsest või mõnest muust kuuluvusest. Punased riided naistegelaste seljas ja rist käes räägivad sellest, et ikoonil on püha märter, kes võttis vastu märtsisurma. Sõjarüü viitab sõdalasele, tsaari kroon võib olla vaid tsaari peas, vürsti müts vaid vürsti peas, kõrgemad kirikutegelased evangeelium käes ning preestrid mungarüüs.
    2.5) Sõna
    Kirjad kinnitavad mis või kes on ikoonil kujutatud. 16. – 17. sajandist paneb kiri paika pühaku staatuse. Jumalaema ikoonidel on kirjutisi kiriku lauludest. Jumalaema ikoonidel on kohustuslik traditsiooniliselt kreeka keeles (MP ΘY – Mater Theotokos). Teiseks selliseks kohustuslikuks kirjutiseks on Kristuse nime kirjutis (IC XC).
    2.6) Kompositsioon
    Pühakute valik tellitavates ikoonides on määratud reeglina meenutamaks lähedasi inimesi või elus toimunus sündmusi, mille daatum oli seotud tellija meeles mingi kindla pühakuga. Vahel on ikooni kompositsiooni juurde arvatud mingi kirikupüha, see on kui meeldetuletus sündmuset, mis toimus samal päeval.
  • Rahva uskumused
    Usuti , et 1. aprillil (vana kalendri järgi), püha Egiptuse Maria tähistamise päeval, ärkab üles kodukäija ja võib üksteist petta. Siit säilis ka esimese aprilli pidamise traditsioon, kuid nüüd vaid uue kalendri järgi.
    Kokkuvõte:
    Seega ikoon on sakraalne ese, mis on mõeldud küll usklikele, kuid kannab endas suurt ajaloolist väärtust. Sümboolika teadmine võimaldab meil mõista ikoonidel kujutatud ja täiendada oma teadmisi ajalooliste faktidega.
  • Sümboolika vene ikoonides #1 Sümboolika vene ikoonides #2 Sümboolika vene ikoonides #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor DOF Õppematerjali autor
    kava

    Sarnased õppematerjalid

    Sümboolika vene ikoonides
    4
    doc

    Sümboolika vene ikoonides

    Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia Teaduskond Automaatikainstituut Maria Kohtla 103548IAPB Sümboolika vene ikoonides Essee Juhendaja: Rein Paluoja dots. Tallinn 2010 Esialgne pealkiri: Sümboolika vene ikoonides Töö eesmärk ja põhiidee: Töö eesmärgiks on välja selgitada mis on ikoon. Samuti pöörame suurt tähelepanu ikooni põhilisele küljele - sümboolikale ja üritame mõista selle tähtsust usklikele ning selgitada mida annab meile sümboolika teadmine. Vaatlust piirame vaid vene antiiksete ikoonidega. Sisukord: 1) Sissejuhatus 2) Mis on ikoon? 3) Sümboolika 3.1) Perspektiiv 3.2) Keha 3.3) Valgus ja värv ­ Värvide tähendus 3.4) Riided ja muud esemed 3.5) Sõna 3.6) Kompositsioon 4) Kokkuvõte Annotatsioon:

    Väljendusoskus
    Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
    82
    pdf

    Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

    ....................................................................................... 19 5.2. ,,Vääralt surnute" staatus minevikus ja tänapäeval............................................................ 22 5.3. Poolkristlik matus .............................................................................................................. 23 5.4. Ilmalikud matused ja nende põhimõte ............................................................................... 24 6. Hauakivide sümboolika ........................................................................................................ 25 6.1. Sümbol ja hauakivi ............................................................................................................ 25 6.2. Üldiselt tänapäeva hauakividest......................................................................................... 26 6.3. Kõige levinumad hauaplaatide sümbolite liigid .............................................................

    Humanitaarteadused
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    32
    doc

    Kordamine kunstiajaloo eksamiks

    Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Vabalt seisvaid skulptuure ei loodud varakristluse algpäevil peaaegu üldse, sest püüti vältida kujude kummardamist. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuurist basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn lööviks. Kirik

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    41
    doc

    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

    Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

    Kunstiajalugu
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

    Kirjandus



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun