Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlusstiilid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meeskonnaroll, kehtestav, meeskond, kehtestava, meeskonnarollid, töötaja, hindaja, kehakeel, käitumisstiil, fookus, suhtlusstiil, meeskonnatöötaja, tasandit, omadest, asjatundja, suhtlemisstiilid, teostaja, viimistleja, kipub, austab, enesekindel, igat, suhtlusstiilide, tööelu, suju, sugugi, parima, omavahelise, töökohale, eric, vaistlikultkohta. Lisa 2. Mis on emotsionaalne intelligentsus. 2 SISSEJUHATUS Meeskond on väikesearvuline rühm inimesi, kellel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks ning kes peavad ennast tulemuste eest ühiselt vastutavaks. Meeskonna arenemiseks peab see tegema läbi neli arengustaadiumit. Need on: mittearenenud meeskond; eksperimenteeriv meeskond; ühinev meeskond; koostöötav meeskond. Meeskonna efektiivsuse määramiseks kasutatakse peamiselt kahte järgnevat näitajat: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Meeskonnatöö edukaks kulgemiseks on vajalik meeskonnaliikmete vaheline usaldus, seda on aga raske saavutada kui meeskonda kuuluvad erinevat tüüpi inimesed, seetõttu tuleks meeskonnas koheselt määratleda rollid ning nendest ka kinni pidada, et tulemus oleks kõigile
Sisu väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega Mina tähendab teavet sõnumi edastajast; kuulaja võtab selle info vastu visuaalselt Suhe väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes Üleskutse ehk mõju väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Kuidas käitub ja suhtleb ,,alistuva stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina kaotaja sina võitja. Kehakeel näitab ebakindlust ja alandlikkust, ei olda oma sõnades ja tegudes kindel. ,,Ma pole selles kindel... Ma pole mingi asjatundja... jne". 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina võitja sina kaotaja. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Temale peab alati jääma õigus ja ta kipub sagedasti teisi kritiseerima ja hukka mõistma. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Mina
Rokeachile)? Sõnastage näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: • Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet • Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töösse suhtumine, suhtlemisviisid Näide: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi – tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
(vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Milton Rockeach´i väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimeste käitumist organisatsioonis. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks: Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näit head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet Instrumentaalsed ehk abistavad väärtused, näiteks töössesuhtumine, suhtlemisviisid N: töötaja, kes väärtustab häid tööalaseid saavutusi tal on hea tööeetika ja ta on korrektne, töötab oma lõppeesmärgi suunas. 20. Mis on suhtlemise põhisisu? Suhtlemise põhisisuks on kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess. 21. Millistest komponentidest koosneb edukas sõnum? SISU tahku väljendatakse tavaliselt verbaalselt, sõnadega;
2. MINA - tahk tähendab teavet edastajast. Kuulaja võtab info vastu visuaalselt; 3. SUHTE - tahk väljendub tunnetes, mida tuntakse teise poole suhtes; 4. MÕJU - tahk väljendab rääkija soovi või eesmärki, milleni rääkija soovib jõuda, aga ka seda, kuivõrd on ta veendunud oma sõnades. 22. Alistuv stiil Suhtlemisskeem: mina kaotaja- sina võitja: " Ma pole selles kindel... Ma ei tohiks seda öelda." Kehakeel väljendab ebakindlust ja alandlikkust. 23. Agressiivne stiil Suhtlemisskeem: mina võitja- sina kaotaja. Temale peab alati jääma õigus ning ta kipub sagedasti teisi kritiseerima. Kehakeel väljendab üleolekut , võimukust ja hoolimatust. ,,Sa ei tohiks seda öelda" ,,Mul on õigus!" ,,Ma olen kindel" 24. Kehtestav stiil Suhtlemisskeem: mina võitja- sina võitja. Ta seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab
.......................................................................... 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda?......................................9 2.7 Kehtestava käitumise 12 eritunnust.................................................10 3.KOKKUVÕTE............................................................................................ 12 4.KASUTATUD KIRJANDUS.....
Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina kaotaja, sina võitja. Kehakeelega väljendab ebakindlust ja alandlikkust. ,,Ma pole sellest kindel..."; ,,Ma pole selles kindel..." Nt: ülemus ütleb midagi ja sa ei vaidle ega ütle vastu midagi. 23. Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina kaotaja. Talle peab alati jääma õigus ning kipub teisi kritiseerima ja hukka mõistma. Kehakeel väljendab üleolekut, võimukust ja hoolimatust. Nt: agressiivne ja süüdistav klient, kes teenindajat süüdistab. 24. Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage näide. Suhtlemisskeem: mina võitja, sina võitja. Seisab oma õiguste ja vajaduste eest, kuid võtab arvesse ka teiste õigusi ja vajadusi, on avatud kompromissidele ja läbirääkimistele. Kehakeel väljendab enesekindlust, hoolivust ja empaatiat
Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu käsitletule. 1 KUIDAS DEFINEERIDA ENESEKEHTESTAMIST? Kehtestamine koosneb kahest olulisest komponendist: kehtestamise mitteverbaalsed komponendid (silmside, näoväljendused, füüsiline distants, kehaasend, hääletoon, kuulamine) ja kehtestava käitumise verbaalsed komponendid ehk edastatav sõnumi sisu (käitumise kirjeldamine, tunnete väljendamine, negatiivse tagajärje kirjeldamine). Kehtestava käitumise puhul on eesmärk õppida valikuid langetama, mitte igas situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud
Käitumispsühholoogias nimetatakse neid kaht käitumisviisi agressiivseks ja alistuvaks. Lisaks räägitakse kehtestavast käitumisest, mis tavateadvuses seostub tihti pigem jõulise kui allaheitlikuga, kuid mille tegelik sisu on enda õiguste eest seismine sellisel viisil, mis aitab sama teha ka partneril. On hea teada, et kohaselt ennastkehtestav käitumisviis on tõhus moodus ka enesehinnangu tõstmiseks. Ükski kolmest võimalikust käitumisviisist agressiivne, alistuv, kehtestav pole iseenesest halb ega hea ning igal neist on oma kindel koht meie käitumisrepertuaaris. Oluline on neil vahet teha ja eri viise sobivalt kasutada. Hea suhtleja valib teadlikult olukorrale vastava, iga kord isesuguse kombinatsiooni alistuvast, kehtestavast ja agressiivsest käitumisest. See saab võimalikuks, kui osatakse nende kolme vahel vahet teha ja kõhklematult ära tunda, milline neist on sel hetkel kõige tõhusam. Kohane käitumine nõuab selget
raske olukord kodus ja palju kohustusi tööl ning tööülesanne on läinud ajutiselt üle aja. Juht on vastutulev ja alternatiive pakkuv, mitte agressiivne ja pealesuruv 9. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel. Näiteks arvestades varasemat kogemust ja töötaja teadmisi, saab talle delegeerida tööülesandeid. 10. Selgitage haloefekti kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna • Positiivne ja negatiivne halo • Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. Näiteks kui inimene on sümpaatne, oletatakse, et ta on ka usaldusväärne. 11. Selgitage, läbi oma kogemuse, JOHAR´i akna põhimõtet. 1
suurema osa. Ja kuna ma olen suhteliselt häbelik, on mul raske ennast kehestada seda nii igapäevaelus kui ka valitud erialal. Tagasihoidlikkus pole siin kohal voorus, vaid takistav faktor, mis segab mul ennast avada suhtlemises. Tulevasena kaubandustöötajana pean ennast jälgima, millist kehtestamisviisi kasutan, et ei tekitaks kliendis ebamugavust. Kaubandustöölisena ei tohiks olla liiga agresiivne ega liiga kehtestav, oleneb muidugi olukorrast. Samuti käib kehtestava käitumise alla ei ütlemine. Mul on raske õelda ei oma sugulastele, tuttavatele ja sõpradele. Seda on vaja rakendada, kuna mõnikord ma lihtsalt ei jõua kõike teha. 1. KEHTESTAMISE OLEMUS Termini "kehtestamine" selgituseks saab öelda, et enne möödunud sajandi 70-ndail aastaid kirjeldati eesti keeles suhtlemises enese huvide eest kindlat seismist sõnade "enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti
Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aktsepteerimist enesega võrdse indiviidina. See on idee ,,mina olen oluline ja sina oled oluline" väljendumine praktilises käitumises. Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist (Krips 2003) Maarja Vadi ütleb tsiteerides Barry Reec`i ja Rhonda Brandti, et kehtestava käitumise kirjeldamiseks tuleb mõista kolme käitumisalternatiivi: passiivne oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konflikte vältiv; agressiivne domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele
inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist: · seos identiteedi kujunemisega · vajaduste rahuldamine · toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · seostatakse vaimse ja füüsilise tervisega · mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista
Tavaliselt hakkab meie päev ,,tere hommikuga" ning lõppeb ,,head ööga". Nende kahe fraasi vahele mahub rohkem või vähem suhtlust erinevate inimestega erinevates olukordades. Milliseid suhtlusstiile inimesed kasutavad? Kas võib öelda, et eestlastele on omane mingi kindel suhtlemislaad? Üldiselt suhtlemise käigus edastatakse ka infot ja nii võiks siis suhtlemisstiili nimetada lihtsamalt informatsiooni edastamise laadiks. Kolm põhilist suhtlusstiili on: alistuv, agressiivne ja kehtestav.1 Alistuv stiil Alistuvalt käituv inimene surub oma vajadused, soovid ja tunded maha ning lubab teistel saavutada oma tahte. Ta kasutab tihti lauseid: ,,Ma pole mingi asjatundja...", ,,Ma pole selles kindel" jne. Kehahoiak on lodev, arvatavasti toetub mõnele mööbliesemele. Alistuvalt suhtlev inimene ei väljenda oma tundeid, mõtteid ja soove otse, vaid üritab neid edastada kaudselt - näiteks väga vaikse hääle, kulmukortsutuse, nutu abil.
väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla
kohene suhtlemine Sõnum peab olema selge Selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste, tähelepanekute täielik ja täpne peegeldus. Selget sõnumit saab edastada siis, kui ollakse oma tunnetest teadlik. Seda, mida nähakse ja kuuldakse, on lihtene oma tunnetega segi ajada. Mõned näpunäited: 1. Mitte esitada küsimusi, kui on vaja teha avaldus Kas sa pead pühade ajal jälle esinema minema? Selle asemel peaks ütlema, et ma ei taha pühade ajal jälle üksinda olla. 2. Kehakeel ja sõnub peavad ühtima Hääletoon ja kehakeel peavad /kinnitama sõnumi sisu. 3. Tuleb vältida topeltsõnumeid Sellisel puhul jagatakse ühe poolt kiitust/positiivset sõnumit ja teisalt tehakse negatiivseid märkusi.Lõpptulemusena ei saadagi sageli aru, mis siis õieti öelda taheti. 4. On oluline välja öelda, mida tahetakse ja tuntakse. Sinu telefonikõne oli nii pikk, et nüüd on kõik toit jahtunud. Tegelikult ei hooli sa minu
põhjusel, et: sa ei pruugi paista sellisena, kes sa tõepoolest oled - sellena, kellena sa ise ja sinu lähedased sind tunnevad; sinust võidakse valesti aru saada viisil, millest sul endal aimugi pole (nt. kui oled häbelik, võid tunduda teistele eemalehoidvana; kui jutukas võidakse seda pidada enesekesksuseks) uued tuttavad ei tunne sind veel nii hästi, et armastada sind sinu positiivsete omaduste tõttu, ja kujundavad seega oma arvamuse piiratud info põhjal nagu kehakeel ja vestlusstiil Esmase kontakti loomine on tavaliselt hinnangu langetamise protsess, mille käigus saadakse teineteise kohta infot ning püütakse seda tõlgendada. See on nagu filter, mille käigus: 4 · inimesed võtavad vastu alginfo - nad panevad tähele kehakeelt, seda, mida sa räägid ja kuidas vastad (noormees oli jutukas, elav, humoorika ja ta naeratas sulle) · selle alusel kujundatakse mulje ja otsustatakse, mis inimene sa oled ning kuidas sa eeldatavasti ka
kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni) millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) millise tegevusega ta on hõivatud milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud, irooniline, vaenulik) Inimeste vastastikune tajumine hõlmab järgmisi tunnetustasandeid: teise isiku äratundev eristamine
8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused
Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine tunnusjoon: esimese puhul püütakse oma tahtmine läbi suruda teise huve eirates, teisel korral kaitstakse enda huve ilma teise huve kahjustamata (igatahes nendega arvestades). R. Rakose järgi räägib kehtestav isik valjemini kui allaheitlik, ent mitte nõnda valjult kui agressiivne. 1.2 Kehtestava käitumise 12 tunnust R. Albertile ja M. Emmonsile (1990), J. Hayesile (2002) ning R. Boltonile (2002) toetudes võime öelda, et kehtestav käitumine on: 1. ennast väljendav inimene ütleb välja oma arvamuse, väljendab iseenda vaateid, 2. otsekohene, mitte põiklev keerutamata ja hämamata tullakse välja oma ettepanekuga, kommenteeritakse või kritiseeritakse kedagi, 3
Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav Kehtestav käitumine väline enesekindlus sisemine enesekindlus Enesesse suhtumise positiivsed baashoiakud: ENESEARMASTUS SALLIVUS ENESEUSALDUS Kehtestav käitumine Kehtestava käitumise korral seisab inimene kindlalt enese või teis(t)e õiguste eest Kehtestava käitumise mitteverbaalne osa
Organisatsioonikäitumine mõiste ja olemus OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4
tajumisprotsessi mõjutab tema sotsiaalne kuuluvus. Ühe ja sama inimese tajumine sõltub väga palju sellest: · kes teda hindab (eri inimesed näevad erinevaid jooni) · millises emotsionaalses seisundis ta parasjagu on (rõõmus, morn, sõbralik, tige, nukker, tõsine) · millise tegevusega ta on hõivatud · milline on hindaja-tajuja eelhoiak tema suhtes (eelarvamustevaba, tõre, heatahtlik, ettevaatlik, kriitiline, lootusrikas) · millised on hinnatava ja hindaja omavahelised suhted · millised on hinnatava ja hindaja vastastikused rolliootused (juhul kui partneris nähakse eelkõige mingi rolli- õpetaja, direktor jne täitjat, saabki isikutajus esmatähtsaks selle jälgimine, et partner täidaks talle kohaseks peetavat rolli) · millist suhtumist tajutav isik oma hindaja suhtes üles näitab (heatahtlik, reserveeritud, irooniline, vaenulik) Inimeste vastastikune tajumine hõlmab järgmisi tunnetustasandeid:
..............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.............................................................................................23 JÄLGI JUHENDIT JA TEE.....................................................................24 KAARDID................................................................................................25 KEHAKEEL..............................................................................................27 KLASSIKULTUUR..................................................................................28 KONFLIKTIDEGA TOIMIMINE..........................................................29 KONSENSUS...........................................................................................32 KUJUNDITE KIRJELDAMINE.............................................................36 KUULAMISE SEGAJAD......
Agressiivsus on teise isiku tahtlik kahjustamine või haavamine. Agressiivsus on suhtlemis- ja käitumisviis, mis ei arvesta ligimese heaolu ega õigusi. Agressiivsuse tagajärjeks võib olla teise hingeline, vaimne, füüsiline või majanduslik kahjustamine või isegi hävitamine. (Lehtsaar). Agressiivne käitumine kujutab endast sagedasti sundi teise suhtes. Seega tuleb agressiivse käitumise analüüsil lähtuda ka õigustest inimesevahelistes suhetes. (Heiki Krips 2010). Kehtestav käitumine teist inimest kiusamata võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi. Enesekehtestamisoskus on arendatav harjumuspärastest käitumismallidest piiramise teel. Samal ajal on tähtis õppida ja omandada uusi suhtlemis kvaliteete. Kehtestav sõnum on selge ja lühike seletus antud olukordades, kasutades täpset keelt ja konkreetset väljendusviisi. Hoiduda tuleks slängide kasutamisest. Tundeid, mõtteid ning vajadusi peaks väljendama lihtsate mina-sõnumitena
x-teeoria on autoritaarne juhtimisstiil. (enamik inimesi on laisad, võimaluse korral väldivad töö tegemist, neid tuleb vahetult suunata, need inimesed väldivad vastutust, neil puuduvad ambitsioonid) y-teooria on kaasav juhtimisstiil (töö on inimesele loomulik tegevus, on võimelised loominguks ja loovaks tööd. X-teooria inimeste täielik vastand) 9) Millised on juhtimise klassikaliste ja kaasaegsete koolkondade põhierinevused? Klassikaliste koolkondade põhiomadusteks oli peamiselt fookus organisatsioonile ja selle tootlikkusele. Kaasaegsete koolkondade omaduseks on peamiselt organisatsiooni toimuvad inimsuhted ja meeskonnatöö, et töö saaks toimuda sujuvalt vms) 10) Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Süsteemi koolkonna põhimõteteks on: organisatsioon on terviksüsteem, mis koosneb omavahel seotud osadest; muutus ühes lülis mõjutab tervet süsteemi; Süsteeb aitab juhtidel mõista, et igal teol on tagajärjed organisatsiooni sees
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala MINA TASANDID TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Maie Oblikas Tallinn 2008 Mina tasandid 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT..................................................................................................4 2. MINA TASANDID............................................................................................................5 2.1. Lapse, Täiskasvanu ja Vanema tasand........................................................................5 Nõrk vanem, tugev laps, tugev täiskasvanu - viljakas ühendus. Laps lisab täiskasvanule
ja õiges olukorras rakendada. Kui ei osata õiget oskust mõnes olukorras rakendada, võib endale kasu tegemise või kellegi abistamise asemel hoopis kahju tekitada. Samuti on suhtlemise juures väga oluline roll ka enesekehtestamisel. Iga inimene kehtestab end erinevalt, on nii alistuvaid, kehtestavaid kui ka agresiivseid suhtlejaid. Äärmuslikud on alistuvad ja agressiivsed suhtlejad, kuid vahepealne, mis tundub kõige õigem viis suhtlemiseks, on kehtestav suhtleja. Alistuvad inimesed väldivad vastutust ja konflikte ning teenivad teiste heakskiitu oma ebaisekale käitumisele. Kui teda piisavalt manipuleerida, teeb ta kõik mida sa tahad, et ta teeks, ta jätab oma elu elamata ja tekitab teistes oma käitumisega ärritust. Agressiivsed inimesed ületähtsustavad ennast, suruvad oma soovid läbi, on iroonilised ja sarkastilised. Nad arvavad, et olemas ongi ainult tema ja tema soovid ning muu ei loe, eriti see, mida teised arvavad või soovivad
Lihtsa mõtte tahtlik selline esitlusviis, mille käigus kaob võimalus esitatavat juttu mõist, on võte, millega vestulpartnerit segadusse aetakse. Võidakse arvestada partneri iseärasustega, nt kasutada sõnavara, millest ta ei saa aru. 4) Kavalad küsimused. Mis on sihitud teise halvustamisele või sellele, et sundida teda vastama talle ebasoodsal viisil nn must mäng, milles rikutakse teie õigusi. KEHTESTAMISTEHNIKAD Kehtestav käitumine vastuolude korral on lõppkokkuvõttes tulemuslikum kui agressiivne käitumine, kuna inimene, kelle peale on häält tõstetud või keda ähvardatud, jätab selle meelde ja sellege rikutakse ära suhted. Kehtestamine tähendab kindlalt enese huvide eest seisvat ning samas suhtluspartnerit arvestavat käitumisviisi. Kehtestava käitumise puhul arvestatakse teistega, loobumata seejuures oma huvidest, õigustest ja vajadustest
Mängud - suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks jooneks on varjatud loomus ja tasu. Nt. alkohoolik (vt. Berne, E. (2001). Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Väike Vanker) Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning "Suhtlemisoskused" Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt
teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Võrdsus: Konkreetse inimese tulemuse ja panuse suhe võrdub teise inimese tulemuse ja panuse suhtega. Tulemus – see, mida inimene saab oma töö eest: palk, tunnustus, sotsiaalsed suhted Panus – lojaalsus, kogemused, pingutus, haridus, kohusetunne Ehk palk on toimiv siis kui inimene tunneb et tema tasu ja panus on võrdses suhtes koleegide panustatud töö ja panusega. 28. Selgitage meeskondade ja gruppide sarnasusi ja erinevusi. Iga meeskond on grupp, kuid kõik grupid ei ole meeskonnad. Meeskonnal on kindlad grupist eristuvad tunnused, nagu: *Eesmärgi omaksvõtt kõigimeeskonnaliikmete poolt (meeskonna eesmärk on minu eesmärk) *Liikuv liidri roll *Vastutus otsuste ja tulemuste eest *Sünergia *Meeskonda eristab grupist peamiselt pühendatus konkreetsele ühisele eesmärgile või ülesandele ja eriti selle ülesande täitmisele. *Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte
Ristatud käed ja/või jalad Raamatute või paberite surumine vastu rinda Roidunud, justkui kokkuvajunud poos Käte ringutamine Jalgadega toksimine Sõrmedega trummeldamine Küünte närimine Ehete või juuste näppimine Rääkimise ajal käega suu katmine Sage sügamine Sage köhatamine Kella või mansetinööpidega mängimine Käed taskus Vastupidine on siis tavaliselt positiivne kehakeel. Võiks ka mõnda asja otse vältida, et mitte välja paista peale tükkiv. Käed elavad sageli suhtlemisel oma elu. Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad
annaabi.ee 
