50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-06-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kanapea12345
Õppematerjali autor
· Tähtis on järgida nõuandeid, ,,paljude emade"kogemusi/abi · Naiste ihu on võimeline tunnetama,ette aimama 1)La loba-on vana naine, kelle tegelik töö on kontide kogumine, eriti meeldivad talle hundikondid. Kui ta on ühe olendi jaoks kondid kokku saanud, siis lausub ta loitsud ja muudab ta elavaks. · Kodu on paik kus naise mõistus sulaneb vaistudes,naise sisim hingeelu väärtustab ta argielu, koht kus naine hakkab huntidega kaasa jooksma. Naisel on võimalik üles leida Ürgnaine mistahes teadlikult intensiivse toimingu kaudu. LOOMING · Kondid esindavad hävitamatut jõudu, neid on raske olematuks teha.Esindavad hävitamatut hinge,keda võib küll haavata kuid mitte tappa. · Kõrbeelu-pealispinnal vähe,pinna all tohutult palju 2)4 rabi-Ingel näitas rabidele taevas olevat pühitsetud Hesekieli ratast. Pärast seda kaotas üks neist mõistuse
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kuid kõigele pani punkti vürsti äkiline haigushoog, mille käigus ta kokku kukkus. Ka Belokonskaja ei kütnud Aglaja ja vürsti lugu heaks, leides, et noormees on küll hea ja aus inimene, kuid siiski liiga haige. Juba järgmisel hommikul kuulis vürst Aglaja kavatsusest minna Nastasja Filippovnaga kohtuma. Enne minekut läks Aglaja veel vürsti juurest läbi, et ta endaga ühes võtta. Rogozin lasi nad majja sisse ja juba esimesest ruumist leidsid nad Nastasja Filippovna. Naised suhtusid teineteisesse juba esimestest minutitest vaenulikult Algas üksteise süüdistamine ja maha tegemine, mis jõudis välja vürstile esitatud ultimaatumini- ta pidi valima» kumba ta tahab. Sellele järgnes suur segadus, mille käigus kõik üksteist valesti mõistsid. Vürst armastas ju Aglajat, kuid nähes suurt vihkamist ja kannatust Nastasja silmis tormas ta kahte kätt kokku lüües ja karjatades tema juurde, kuid oli juba hilja! Aglaja ei talunud tema hetkelist kõhklust
jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise
Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses, vastavalt etenduse teemale. Vana kreeka teater toimus vaid paaril korral aastas, aga meil igapäev. Põhjuseks, miks me tänapäeval teatris käime ei ole ainult seltskond ja ühtekuuluvus tunne, vaid on ka põnev lugu ja head näitlejad. Tänapäeva teatris on näitlejate ja publiku emotsionaalne lähedus suurem, sest meid on teatris vähem, aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua
Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget peakattet ning kuni 50cm kõrguseid jalatseid. See kõik oli vajalik selleks, et suure rahvahulga ees silmapaista. Peamine põhjus, miks üldse teatrisse tuldi oli ühtekuuluvuse tunde tundmine. See oli kui rituaal, kus said kõik kuuluda võrdselt kogukonda. Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed, vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust. Näitlejad on laval vabas riietuses, vastavalt etenduse teemale. Vana kreeka teater toimus vaid paaril korral aastas, aga meil igapäev. Põhjuseks, miks me tänapäeval teatris käime ei ole ainult seltskond ja ühtekuuluvus tunne, vaid on ka põnev lugu ja head näitlejad. Tänapäeva teatris on näitlejate ja publiku emotsionaalne lähedus suurem, sest meid on teatris vähem, aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua
"Minul ei ole enam ammu mingeid illusioone, miks nad siis teilgi peaksid olema," ütleb eeluurimise all olev poeg enne kohut isale ja pöördub temast ära. 11. "Pariisi lõbusad naised" (1985, trükiarv 50 000) Ülikooliaegsed ühika toakaaslased Veronika ja Klara, kellest üks on nüüdseks majavalitsuse jaoskonnajuhataja ja teine instituudi nooremteadur, kohtuvad taas üle kümne aasta. Pariis on küla Virumaal, kus elab Klara. Mõlemad naised on üksikud, Klaral on küll kuueaastane poeg. Naised otsustavad Pariisi kahe peale maja ehitada. Maja projekteerimise käigus klaaritakse vanu segaseid suhteid ja sõlmitakse uusi. Üldiselt on naised tarmukad ja tulevad oma asjadega toime. Raamatu lõpul pannaksegi majale nurgakivi. 12. "Tee isa juurde" (1987, trükiarv 100 000) Loo käivitab peategelase, 25aastase Jürgeni konstateering: "Ma olin seitsmeaastane, kui nad lahku läksid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid