Riikidevahelised suhted (0)

Riikidevahelised suhted
Kas riikidevahelist suhtlust on võimalik iseloomustada mõistega „usaldus”? Avades suvalise õpilastele mõeldud ajalooõpiku, võib tuvastada, et valdava osa selle lehekülgedest hõlmavad sündmused, mida iseloomustavad pigem usaldamatus ja sellest tulenevad tagajärjed. Kas tänapäeval on riikidevaheline usaldus olemas?
Oleme harjunud, et riikidevahelistes suhetes räägitakse järjest enam huvidest, eesmärkidest ja reaalpoliitikast ning järjest vähem väärtustest, lugupidamisest ja usaldusest. See on arusaadav, et riigil tuleb tegelikkusega ning enda eesmärkidega arvestada, aga samas on ka tähtis hoida oma väärtused kõrgel ning arendada usaldust teiste riikidega, et tulevikus hoiduda konfliktidest, lahkarvamustest ning ka sõdadest, mis erimeelsustest alguse saavad.
Nii nagu riikidevahelistel suhetel on mitmeid tahke, leiab neid ka riikidevahelisel usaldusel. On poliitilised suhted ja poliitiline usaldus; kultuurisuhted ja usaldus; ärisuhted ja usaldus ning lihtsalt inimeste vahelised suhted ja usaldus. Kõik need suhted ning kaasnev usaldus ja lugupidamine tekivad omas rütmis ja omal ajal. 
Riikidevaheline usaldus ei saa olla väljaspool inimesi, kuna inimesed esindavad riiki, teevad otsuseid riigi nimel ning annavad riigile näo. Järelikult moodustub riikidevaheline usaldus mitmest erinevast inimeste vahelise usalduse tahust: usaldusest inimeste vahel, kes on erinevate kultuuriliste ja religioossete taustadega ning kellel on erinevad arusaamad neid ümbritsevast ühiskonnast. Usaldus on ilmtingimata seotud selliste mõistetega nagu kuulamine, austus , viisakus ja mõistmine. 
Riikidevahelist usaldust ja lugupidamist loovad väga erinevad inimesed, kes oma korda loovad tasandid : poliitikud, ametnikud, ärimehed, kultuuritegelased, turistid ning ka tavainimesed. Kui mõnel tasandil jääb suhtlemist või usaldust väheks, siis võib seda heastada teisel tasandil olevate inimeste abil. Mitmeid kordi on aru saadud, et Eesti ja Venemaa vahel on kõrgemal poliitilisel tasemel liiga vähe kontakte. Seda ei saa öelda ärimeeste ega tavainimeste kohta. Nad kohtuvad, suhtlevad, räägivad, vaidlevad, nii tööalastel teemadel kui ka elust, ja loovad seeläbi oma tükikesi riikidevahelisest suhtlemisest. Nad panustavad oma tükikestega riikidevahelise usalduse tekkimisse ja arengusse .
Usalduse olemasolu või puudumine ei mõjuta riikidevahelisi suhteid oluliselt, aga see on üks eluline osa riikidevahelises suhtluses. Muidugi on kergem suhelda ettearvatava, usaldusväärse ja endast ning teistest lugu pidava riigiga, kuid see ei muudaks riigi huvisid. Oleks kergem pidada dialoogi, püüda selgitada oma seisukohti, valida meetodeid , mille abiga riiklikke eesmärke ja huvisid edendada, kuid riiklikud huvid oleks ikkagi samad. Kui oleks rohkem usaldust ja lugupidamist, ei vaadataks teise poole tegevust vaenulikult ning enda vastu suunatuna.