Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lugemispäevik nr.10.2 „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega." (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Miks Te taotlete seda stipendiumi ?
  • Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs?
  • Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi?
  • Milliseid küsimusi Teil on selle programmi kohta?
Turunduskommunikatsioon- TMM0860
Tallinna Tehnikaülikool
2016
Krista Vogelberg kirjutas artikli teemal „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega. Artikli sisu seisnes eri keelt suhtlevate isikute vahelisest viisakuste väljendamiste vääriti mõistmisest. Kirjutatud artikkel on kirjutatud autori poolt 1995 aastal läbi viidud Eesti tudengitele mõeldud uuringus , kus pidid õppurid läbi mängima rollimängu interviud läbides ameeriklastega. Uuring viidi läbi Levinsoni ja Browni mudeli põhjal, mis on võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel.
Uuringus pidid eestlased vastama viiele küsimusele:
  • Miks Te taotlete seda stipendiumi?
  • Kas Teie õpinguleht peegeldab adekvaatselt Teie jõupingutusi õpingute ajal?
  • Milliseid raskusi näete ette õppimisel USAs?
  • Kuidas kujutate ette omaenese panust antud programmi?
  • Milliseid küsimusi Teil on selle programmi kohta?
    Sama aegselt võeti kogu interviu videosalvestile ning hiljem näidati eestis elavatele kolmele ameerika tudengile ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale, kes hindasid eestlaste interviu sooritamist.
    Enamus hindajatest ütlesid tulemuseks, et tundus et reaalselt pole eestlased huvitatud stipendiumist ja olid siiski kuidagi endasse tõmbunud ja napisõnalised, kuid parema hinnangu said need eestlased kes olid rohkem „ameerikalikuma“ suhtumisega. Eestlased, kes olid rohkem „eestipärasemad“ said aga peamiselt negatiivset tagasisidet.
    Siia juurde põhjendaksin oma arvamusega, mis põhjusel see nii on, võrreldes ja vaadeldes sama aegselt tänapäeva Eesti ühiskonna seisukorda. Sellise hoiaku eestlastele on kindlasti põhjustanud meie riigi ajalugu, peamiselt just „ raudse eesriide“ ajal, mil eestlastel ei olnud võimalust reaalselt näha, kuidas ja mis viisil suhtlevad teist keelt kõnelevad inimesed. Meie eestlased oleme harjunud ennast tagasi hoidma ja endasse mitte uskuma. Nüüd ajaga on see läinud järjest paremaks, kuna meil on kõik võimas internet ja ülimalt arenenud tehnoloogia , mis lubab erinevate kultuuride ja rahvustega rohkem suhelda ning ammutada teadmisi välismaalima kohta. Nagu ka artiklis kirjutati ja välja toodi, et selgelt eristusid ameerikalik suhtumine ja eesti meelsem suhtumine. Seda erinevust ongi minu arvates põhjustanud meie tehnoloogia ja internet.
    Kokkuvõtteks oli selle artikli lugemine siiski huvitav. Väga huvitav on lugeda, mis moodi käituvad ja suhtuvad erinevad inimesed ühes ja samas situatsioonis ning kuidas nad sellega hakkama saavad. Seda sorti uuringutes tulevadki tegelikult välja, kui erinevad on siiski kõik meie omad inimesed.
  • Lugemispäevik nr 10 2-Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega- #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wirx911 Õppematerjali autor
    Turunduskommunikatsioon- TMM0860
    Tallinna Tehnikaülikool
    Kristel Kaljundi poolt ette antud kohustusliku kirjanduse lugemispäevikud "Mina, ühiskond ja artikkel" vaates.

    Sarnased õppematerjalid

    Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr-9 1
    2
    docx

    Turunduskommunikatsioon lugemispäevik nr. 9.1

    Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele Tartus elavale ameeriklasele ja kahekümnele eestlasest inglis keele õpetajale (ülekaaluliselt oli tegemist eakamate õpetajatega) 10-palli süsteemis. Uuring oli kokku pandud Brown-i ja

    Turunduskommunikatsioon
    Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid
    61
    docx

    Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

    Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme

    Nõustamine
    Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
    190
    pdf

    Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

    Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................

    Käitumine ja etikett
    Holokaust
    290
    pdf

    Holokaust

    HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

    Sotsiaalteadused
    Amundsoni raamat
    130
    rtf

    Amundsoni raamat

    4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

    Psühholoogia
    Tiit Lauk humanitaar
    414
    pdf

    Tiit Lauk humanitaar

    TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

    Muusika ajalugu
    Andekusest ja andekatest lastest
    352
    pdf

    Andekusest ja andekatest lastest

    Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

    Psühholoogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun