Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Treeneri eetika (0)

1 Hindamata
Punktid




Treeneri eetika Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab   oma   kutseoskusi   pidevalt   arendama.   Tegelesin   ise   kunagi   ujumisega   ja   olen   kokku puutunud   väga   erinevate   treeneritega,   kelle   puhul   ütleks   isegi,   et   pole   vastavale   ametile sobilik. Treener   on   justkui   lapsevanem,   kes   kasvatab,   arendab   ja   kujundab   treenitavat.   Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist.  Kahjuks   olen   tänapäeval   kohanud   väga   palju   treenereid,   kes   kasutavad   oma   õpilasi   kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid nagu   küünarnukkidega   tõuklemine.   Loomulikult   selliseid   asju   tuleb   ette   ka   meeskonna võistlusaladel. Selline käitumine ei anna paraku sportlasele mingit tulemust. Sportlane, kes on pandud   ebapopulaarsele   alale,   ei   saa   realiseerida   oma   tegelikku   potentsiaali,   mis   võib tegelikult olla sprint, aga konkurents on seal tihedam. Ja see, kes tõukleb, et saada parem positsioon   jooksus   ei   pruugi   lõpetada   esikolmikus,   aga   võib   ära   rikkuda   kellegi   teise võimalusi. Treener peab tundma ja austama võistlusreeglistiku sisu ja mõtet nii treeningutel kui võistlustel, tagades kõikidele sportlastele võrdsed võimalused ja võistlustingimused. Treener peab olema väga hea psühholoog treenitavate jaoks.   Kuulates muresid ja rõõme. Treenitavatele peab suurtes kogustes süstima enesekindlust, et nad usuksid endasse ja oma võimalikku potentsiaali. Tänapäeval on üha enam lapsi, kes ei soovi võistelda, sest kardavad omal  alal  kaotust, aga  treeneri  jaoks  on võistlus olulise  tähtsusega.  Treenitava  osalemine võistlustel annab võimaluse näha, kas senine treeningkava toimib või on vaja muudatusi teha. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Õpilastele   tuleb   selgeks   teha,   miks   on   kaotamine   ka   vajalik.   Treener   peab   oma   õpilasi koguaeg julgustama, eriti siis, kui miski ei tule välja ja oskama õigel ajal katkestama tegevust. Paremat üldist arengut saab tagada, muutes vahepeal treeningplaani rõhku ja naastes pärast esimese juurde tagasi. Treenerid   kujundavad   lapse   sportlikku   käitumist.   Kui   treener   ise   näitab   ja   peab   kinni sportlikust eluviisist, siis teevad seda ka õpilased. Oma tegevustes ja suhtluses peab treener


olema ettevaatlik, mida ta oma õpiastele „näitab“, sest lapsed võtavad käitumismalle väga kergelt üle. Õpilastele tuleb selgeks teha reeglid, millest peab kinni pidama. Samuti tuleb enne võistlust üle rääkida, kuidas käituma peab. Hea   treener   on   ka   see,   kes   näeb   lapses   potentsiaali,   kuid   ise   tunneb,   et   ei   suuda   seda realiseerida ja soovitab selleks sobivat treenerit.  Üks väga oluline aspekt on lapsele või treenitavale harjutuse ettenäitamine. Näiteks ujumises on nii mõnigi tehniline element, kus lapsele nt jala või käe liigutuse ettenäitamine on väga oluline, et õige liigutus õpitaks õigesti ära. Kahjuks tänapäeva seadused muudavad treenimise järjest raskemaks just laste katsumise suhtes ning enamasti peab suusõnaliselt kõike lahti seletama, et saadaks tehnikast aru.
Treeneri eetika #1 Treeneri eetika #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ESASKA Õppematerjali autor
Essee treeneri eetika kohta

Sarnased õppematerjalid

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the

Sport
Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused
20
doc

Spordipedagoogika eksami kordamisküsimuste vastused

planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate

Spordipedagoogika
Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused
14
docx

Spordipsühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused

ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni. 11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt? Tuleb valida selliseid harjutusi või planeerida sellised tegevused, mis oleksid eakohased ning jõukohased. Seeläbi saab õpilane tunda, et ta suudab ümbritsevas keskkonnas efektiivselt tegutseda ning seläbi kogeda edu ja kontrolli enda tegevuse üle. (Vajadus kompetentsuse järele). Valida harjutusi või planeerida tegevusi, mis oleksid huvitavad ning ühtaegu ka

Spordipsühholoogia
II tase psy MA002242
14
pdf

II tase psy MA002242

Loomulikult ei tuleks laste eelistustest lähtuvalt hakata võistlemist taunima, kuid seoses võistlemisega tuleks rangelt järgida spordipsühholoogias levinud vastavat käsitlust (vt Treenerite tasemekoolitus, I osa, Vajaduste saavutusteooria). Käesoleva teema raames tutvustatakse laste sportimishuvi peamisi motiive, aga Noorsportlaste ka spordist loobumise põhjuseid. Samuti tutvustatakse treeneri strateegiaid puhul tuleb seoses erinevate motiivide rakendamisega ning laste psühholoogiast lähtuvaid eriti täpselt nõuanded stressi all kannatavate lastega suhtlemisel. jälgida järgmist

Kategoriseerimata
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju
28
doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

sobiva füüsilise koormuse andmine. Aeroobika kandepinna laienemisega võib treeningutel kohata üha rohkem vanemaealisi, erineva füüsilise võimekuse, tervise-probleemidega ja erinevas eas algajaid harrastajaid. Suurte treeningrühmade juhendamisel võib tekkida probleeme just seetõttu, et tunnis osalejate eelnevad liikumiskogemused, koordinatsioon ning õppimisvõime võivad suuresti erineda. Seega on väga oluline treeneri käitumine õpetamissituatsioonis, tema oskused õpetada harjutusi ja liikumisi erinevaid õpetamisviise kasutades. Aeroobika õpetamise põhimõtted: 1. Harjutuste ja liikumiste õpetamine osade kaupa (osameetod). Esmalt alustada põhisammudest koosnevate lihtsamate liikumistega ning harjutada seda senikaua, kuni kõik treenitavad on liikumised omandanud. Hiljem võib lisada mitmesuguseid muudatusi – erinevaid käteliikumisi, suunamuutusi, pöördeid, tempomuutusi, rütmiseerimisi jne

Tervisesport
Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud
26
docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

(Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine. Füsioterapeudi käest saab treener õppida teadmisi, et ennetada vigastuste tekkimist. 9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil? A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole. B. Külgvaates

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................

Inimeseõpetus
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

eelnimetatud linnadest. Sõudepaatide ja –aerude peamine areng ja kujunemine jääb ajavahemikku 1800-1860, mille jooksul sai võistluspaat endale kronsteinid, pöörleva tulli ja liikuva pingi. Tänapäevane sõudetehnika kujunes samuti põhiliselt välja 19. sajandi alguses, mida 20. sajandi alguses uuendas S. N. Fairbairn nii, et sõudjad kasutasid igas tõmbes palju suuremas ulatuses keha tööd kui varem. 20. sajandi keskel võttis kuulus Saksamaa treener Karl Adam kasutusele pikemad rööpad, mille abil sai suurendada jalgade tööd tõmbetsüklis. Just Karl Adami paatkondade 4 edust sai alguse sõudmise bioloogiliste ja biomehhaaniliste uuringute arvu järsk suurenemine maailmas. Nii inventari ehituse, treeningumeetodite, tõmbe biomehhaanika kui ka paatkondade psühholoogilise ettevalmistuse areng ja sõudmisalaste uuringute järsk kasv viimasel ajal

Sport




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun