50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ESASKA
Õppematerjali autor
harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the
planeerimine, õpetaja/õpilaste vaheline koostöö, õppimist soodustavad tegurid, harjutuste soorituste ja õpitulemuse hindamine, erinevate õpetamis- või treenimismeetodite võrdlemine, õppetöö korraldamine ja distsipliini probleemide lahendamine. Mõned uurimistööd on teoreetilised, teised praktilist laadi. Maailmas tuntud spordipedagoog Daryl Siedentop, toob oma 2007 aastal ilmunud raamatus välja 6 olulist uurimisvaldkonda: 1) Õpetaja/ treeneri käitumine - õppijale antava tagasiside liigid ja nende osatähtsus õpitulemustele, kas algklasside keh. kasv. õpetaja käitumine erineb keskk. omast, kui palju kulutab õpetaja erinevatele tegevustele tunnis, mille poolest erineb õpetaja käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate
ja püsivus), mida mõjutavad sisemine, välimine ning amotivatsioon. Enesemääratlusteooria on seotud eneseregulatsiooniga selles osas, et inimene määratleb enda käitumist ning sellega kaasnevaid probleeme, püüab neid lahendada v kõrvaldada. Emotsioonidele suunatud toimtuleku puhul kasutatakse mõtteid, et end ülesande sooritamise ajal paremini tunda ehk kasutatakse sisekõne, sisemist motivatsiooni. 11. Kuidas planeerida kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri poolset tegevust, et see oleks õpilasi toetav ja motiveeriv enesemääratlemise teooria seisukohast lähtuvalt? Tuleb valida selliseid harjutusi või planeerida sellised tegevused, mis oleksid eakohased ning jõukohased. Seeläbi saab õpilane tunda, et ta suudab ümbritsevas keskkonnas efektiivselt tegutseda ning seläbi kogeda edu ja kontrolli enda tegevuse üle. (Vajadus kompetentsuse järele). Valida harjutusi või planeerida tegevusi, mis oleksid huvitavad ning ühtaegu ka
Loomulikult ei tuleks laste eelistustest lähtuvalt hakata võistlemist taunima, kuid seoses võistlemisega tuleks rangelt järgida spordipsühholoogias levinud vastavat käsitlust (vt Treenerite tasemekoolitus, I osa, Vajaduste saavutusteooria). Käesoleva teema raames tutvustatakse laste sportimishuvi peamisi motiive, aga Noorsportlaste ka spordist loobumise põhjuseid. Samuti tutvustatakse treeneri strateegiaid puhul tuleb seoses erinevate motiivide rakendamisega ning laste psühholoogiast lähtuvaid eriti täpselt nõuanded stressi all kannatavate lastega suhtlemisel. jälgida järgmist
sobiva füüsilise koormuse andmine. Aeroobika kandepinna laienemisega võib treeningutel kohata üha rohkem vanemaealisi, erineva füüsilise võimekuse, tervise-probleemidega ja erinevas eas algajaid harrastajaid. Suurte treeningrühmade juhendamisel võib tekkida probleeme just seetõttu, et tunnis osalejate eelnevad liikumiskogemused, koordinatsioon ning õppimisvõime võivad suuresti erineda. Seega on väga oluline treeneri käitumine õpetamissituatsioonis, tema oskused õpetada harjutusi ja liikumisi erinevaid õpetamisviise kasutades. Aeroobika õpetamise põhimõtted: 1. Harjutuste ja liikumiste õpetamine osade kaupa (osameetod). Esmalt alustada põhisammudest koosnevate lihtsamate liikumistega ning harjutada seda senikaua, kuni kõik treenitavad on liikumised omandanud. Hiljem võib lisada mitmesuguseid muudatusi – erinevaid käteliikumisi, suunamuutusi, pöördeid, tempomuutusi, rütmiseerimisi jne
(Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine. Füsioterapeudi käest saab treener õppida teadmisi, et ennetada vigastuste tekkimist. 9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil? A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole. B. Külgvaates
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
eelnimetatud linnadest. Sõudepaatide ja –aerude peamine areng ja kujunemine jääb ajavahemikku 1800-1860, mille jooksul sai võistluspaat endale kronsteinid, pöörleva tulli ja liikuva pingi. Tänapäevane sõudetehnika kujunes samuti põhiliselt välja 19. sajandi alguses, mida 20. sajandi alguses uuendas S. N. Fairbairn nii, et sõudjad kasutasid igas tõmbes palju suuremas ulatuses keha tööd kui varem. 20. sajandi keskel võttis kuulus Saksamaa treener Karl Adam kasutusele pikemad rööpad, mille abil sai suurendada jalgade tööd tõmbetsüklis. Just Karl Adami paatkondade 4 edust sai alguse sõudmise bioloogiliste ja biomehhaaniliste uuringute arvu järsk suurenemine maailmas. Nii inventari ehituse, treeningumeetodite, tõmbe biomehhaanika kui ka paatkondade psühholoogilise ettevalmistuse areng ja sõudmisalaste uuringute järsk kasv viimasel ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid