Treeneri eetika (0)

Treeneri eetika Minu meelest peab treener olema oma treenitavatele eeskujuks, treener on igas valdkonnas peamine toetusallikas. Olema loov ka juhul kui ei saa planeeritud tegevust läbi viia. Treener peab   oma   kutseoskusi   pidevalt   arendama.   Tegelesin   ise   kunagi   ujumisega   ja   olen   kokku puutunud   väga   erinevate   treeneritega,   kelle   puhul   ütleks   isegi,   et   pole   vastavale   ametile sobilik. Treener   on   justkui   lapsevanem,   kes   kasvatab,   arendab   ja   kujundab   treenitavat.   Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist.  Kahjuks   olen   tänapäeval   kohanud   väga   palju   treenereid,   kes   kasutavad   oma   õpilasi   kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid nagu   küünarnukkidega   tõuklemine.   Loomulikult   selliseid   asju   tuleb   ette   ka   meeskonna võistlusaladel. Selline käitumine ei anna paraku sportlasele mingit tulemust. Sportlane, kes on pandud   ebapopulaarsele   alale,   ei   saa   realiseerida   oma   tegelikku   potentsiaali,   mis   võib tegelikult olla sprint, aga konkurents on seal tihedam. Ja see, kes tõukleb, et saada parem positsioon   jooksus   ei   pruugi   lõpetada   esikolmikus,   aga   võib   ära   rikkuda   kellegi   teise võimalusi. Treener peab tundma ja austama võistlusreeglistiku sisu ja mõtet nii treeningutel kui võistlustel, tagades kõikidele sportlastele võrdsed võimalused ja võistlustingimused. Treener peab olema väga hea psühholoog treenitavate jaoks.   Kuulates muresid ja rõõme. Treenitavatele peab suurtes kogustes süstima enesekindlust, et nad usuksid endasse ja oma võimalikku potentsiaali. Tänapäeval on üha enam lapsi, kes ei soovi võistelda, sest kardavad omal  alal  kaotust, aga  treeneri  jaoks  on võistlus olulise  tähtsusega.  Treenitava  osalemine võistlustel annab võimaluse näha, kas senine treeningkava toimib või on vaja muudatusi teha. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Õpilastele   tuleb   selgeks   teha,   miks   on   kaotamine   ka   vajalik.   Treener   peab   oma   õpilasi koguaeg julgustama, eriti siis, kui miski ei tule välja ja oskama õigel ajal katkestama tegevust. Paremat üldist arengut saab tagada, muutes vahepeal treeningplaani rõhku ja naastes pärast esimese juurde tagasi. Treenerid   kujundavad   lapse   sportlikku   käitumist.   Kui   treener   ise   näitab   ja   peab   kinni sportlikust eluviisist, siis teevad seda ka õpilased. Oma tegevustes ja suhtluses peab treener


olema ettevaatlik, mida ta oma õpiastele „näitab“, sest lapsed võtavad käitumismalle väga kergelt üle. Õpilastele tuleb selgeks teha reeglid, millest peab kinni pidama. Samuti tuleb enne võistlust üle rääkida, kuidas käituma peab. Hea   treener   on   ka   see,   kes   näeb   lapses   potentsiaali,   kuid   ise   tunneb,   et   ei   suuda   seda realiseerida ja soovitab selleks sobivat treenerit.  Üks väga oluline aspekt on lapsele või treenitavale harjutuse ettenäitamine. Näiteks ujumises on nii mõnigi tehniline element, kus lapsele nt jala või käe liigutuse ettenäitamine on väga oluline, et õige liigutus õpitaks õigesti ära. Kahjuks tänapäeva seadused muudavad treenimise järjest raskemaks just laste katsumise suhtes ning enamasti peab suusõnaliselt kõike lahti seletama, et saadaks tehnikast aru.