ja eesmärkide ning teise osapoole terviklikkuse, väärtuste ja eesmärkide vahel. Seega on läbirääkimiste tunnuseks alati see, et on tegemist kahe osapoolega pooltel on vastuolulised huvid vähemalt ühes küsimuses tegemist on vabatahtliku suhtega tegevus on seotud tegemist on ühe või enama ressursi jaotamisega tegevus sisaldab oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapoole poolt ja nende hindamist teise poolt, millele järgnevad vastuettepanekud. Tegevus on järjestikuline. Võtmeoskuseks läbirääkimisel on oskus ühildada eesmärgid. Tegelikult on olemas kaks teed, kas ühildada eesmärgid või manipuleerida. Manipuleerimise tulemusena võid oodata: Kahetsust Pahameelt Vastastikust süüdistamist Kättemaksu
· oma õiguste eest seismine, tehes seda viisil, mis aitab teistel sedasama teha · enesest lugupidamine säilitamine LÄBIRÄÄKIMISTE STIILID Pehmed · Kokkulepe möönduse teel · Ärakasutamise oht Jäigad · Äärmuslikud hoiakud · Raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt Koostööle baseeruvad · Partnerlusel ja · kahepoolsel kasul põhinevad LÄBIRÄÄKIMISED VÕIVAD OLLA LIITVAD LÄBIRÄÄKIMISED Põhimõttekindlad ehk väärtuskesksed liitvad läbirääkimised baseeruvad koostööle. · Koostöösuunitlus · Tõhus suhtlemine · Ratsionaalsus · Õiglus · Autentsus Neli sammu win-win läbirääkimisteks: 1.Inimesed · Lahuta inimesed ja probleem o probleemi osas jäädagu kindlameelseks, inimeste osas tuleb olla paindlik. 2. Huvid · Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele o lahuta ,,tahab" sellest, mida ,,vajab". Tegelikele vajadustele keskendudes võib
pidada lõppu ja lõpetamisel mäletada algust. Läbirääkimiste 3 stiili: · Koostööle baseeruvad - partnerlusel ja kahepoolsel kasul põhinevad · Jäigad - Äärmuslikud hoiakud, raisatakse: aega, raha, energiat = konflikt · Pehmed - kokkulepe möönduse teel, ärakasutamise oht Läbirääkimised võivad olla: · Jaotavad - positsiooniline kauplemine. Võitja-kaotaja mudel, võit teise osapoole arvelt. · Liitvad - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed (Harvard i Läbirääkimiste Programm (HLP). Võitja-Võitja mudel, mõlemale poolele kasulik kokkulepe. Koostööle baseeruvad läbirääkimised - Põhimõttelised ehk väärtuskesksed, (HLP) liitvas meetodis sisaldub: x Koostöösuunitlus x Tõhus suhtlemine x Ratsionaalsus x Õiglus x Autentsus ! HLP meetodi 4 alust: · Inimesed - Lahuta inimesed probleemist · Huvid - Keskendu huvidele, mitte seisukohtadele
tagajärgedega. 3. Võitlus, domineerimine. See on võit-kaotus stiil, kuna arvestab ainult ühe poole huve. Üks pool võitleb tugevalt ja surub oma lahenduse teisele peale, hoolimata teise poole rahulolematusest. Konflikt muutub teravaks, sest teist poolt ei võeta kuulda ega mõisteta. Kasutatakse siis, kui ei olda nõus oma soovidest loobuma või kui soovitakse teisele igal juhul "ära teha". Kahjustab suhteid. 4. Kompromiss on üksmeele saavutamine vastastikuste järeleandmiste abil. Konflikti lõpetamiseks või probleemi lahendamiseks loovutab kumbki pool midagi, et teiselt midagi vastu saada. Kuna kompromissi puhul rahuldutakse millegi vähemaga, kui on tõelised vajadused ja soovid, on seda stiili nimetatud küll osaline-võit/ osaline-kaotus, küll minikaotus-minikaotus stiiliks. Kompromiss on otstarbekas ajutise või kiire lahenduse leidmiseks. Sobib samuti
erineval moel seda summutades, õhutades või vastaspooli lepitades. o Konflikt hõlmab endas ühtesobimatuid tegevusi, inimesed on konfliktis, kui ühe inimese tegevused segavad teise omi, tõkestades teise inimese efektiivset käitumist. KONFLIKTI LAHENDAMISE MEETODID * Vältimine * Domineerimine * Kohandumine * Koostöö * Kompromiss * Koostöö on parim - ühistöö käigus toimub mõlemapoolne areng. 7 KONFLIKTIDE LAHENDAMINE VÕIMALDAB * Formuleerida probleeme * organisatsioonis, * suhetes * Viia sisse muudatusi * Parandada suhteid Efektiivse konfliktilahenduse kasu Kasu endale: o Paremad suhted
võimaldavad läbirääkijal lääbirääkimistel lihtsalt minema kõndida. Kui alternatiive on palju võib sihid kõrgemale seada ja mööndusi vähem teha. Kui läbirääkimistel häid alternatiive tegelikult ei ole ja tehing tuleb sõlmida ühe ainsa pakkujaga, on meie kauplemisvõimalused palju väiksemad. Kokkuleppepunkt Jaotava kauplemise puhul on mõlema osapoole eesmärk saavutada kauplemispiirkonna sees võimalikult palju. Et kokkuleppele jõuda, peavad mõlemad osapooled uskuma, et kokkuleppepunkt on parim saavutatav tulemus.Et tagada pärast läbirääkimiste lõppu poolte kinnipidamine kokkuleppest, peab see olema kahepoolne. Osapool, kes jääb uskuma,et tema kaotas , püüab hiljem sageli kokkuleppest kõrvale hiilida. Jaotava kauplemise strateegiad Jaotava kauplemise esmane eesmärk on saada kätt käsiloleva üksiktehingu maksimaalne väärtus. Neli põhilist strateegiat: 1) Taotleda kokkulepet, mis oleks lähedane müüja vastupanupunktile, loovutades
Sobib juhul, kui vaidluse lõpptulemus pole väärt heade suhete katkemist või kui oma huvidest taganemine loob eelduse hilisemaks suuremaks eduks. 3. Võitlus - võidu saavutamine jõuvõtetega. Võitleja rollis olija on kindel oma õiguses ja ta on valmis kasutama oma võimu teise poole huvide mahasurumiseks. Juhid kasutavad seda, kui ebapopulaarseid otsuseid on vaja kiiresti vastu võtta ja ellu viia. 4. Kompromiss - mõlemad pooled annavad järele, et saavutada üksmeelt. Kompromiss on optimaalne strateegia juhul, kui osapooled on enamvähem võrdse võimuga, kui tuleb kiiresti kokkuleppele jõuda või kui parema tulemuse saavutamiseks on soovitav jõuda ajutisele vahekokkuleppele. 5. Koostöö probleemi lahendamisel on lõpliku lahenduse leidmine "võitja - võitja" mudeli järgi. Mõlemad osapooled püüavad arvestada ja rahuldada teise poole huvisid
· Toob rutiini vaheldust, võimaldab muutusi. Enne konflikti lahendamist mõtle: · Kui oluline on konflikt ? · Kui tugev on partner (argumenteerimine)? · Kas minul on küllalt jõudu, oskusi? · Kas minul on konflikti lahendamiseks sobiv seisund (aeg, emotsioon)? · Kas temal on konflikti lahendamiseks sobiv seisund? Konfliktilahendustiilid K. Thomas 1976 Enda võistlus koostöö vajadustega arvestamine kompromiss vältimine kohandumine Teise vajadustega arvestamine Konflikti lahendusviise (Vadi, 1995) · vältimine surutakse maha võimalused eriarvamusteks, eitamine · võitlus üks osapool kasutab võimu teise mõjutamisel · tasandamine, kohandumine lastakse domineerida teise poole soovidel, annab võimaluse lahendada ebaolulistel põhjustel tekkinud konflikti · kompromiss saavutatakse üksmeel osapoolte
täpne (80%) ja kannab palju infot. Mitteametlik suhtlemine on oluline kontaktide loomiseks, annab tagasisidet töötajate tunnetest, aitab direktiive tõlkida arusaadavasse keelde. Kõige negatiivsem külg - kuulujuttude levik. Levivad seda rohkem, mida tähtsam on teema ja mida vähem infot. 33. Suhtlemine organisatsioonis: suhtlemiskanalid ja nende omadused 1. Suhtlemiskanalid Kanali valikul tuleb leida kompromiss kahe näitaja - efektiivsuse ja mõjususe vahel. Juhi jaoks on see sageli dilemmaks: kõige tõhusam kanal on tavaliselt kõige vähem mõjusam ja vastupidi. Erinevate suhtluskanalite omadused ja kulud: Kiirus - seotud ajaga, mis kulub ettevalmistuseks, kättetoimetamiseks, arusaamiseks. Tagasiside võimalikkus - selle hulk ja kiirus Säilitusvõimalus muudab ametlikumaks. Kirjalikud vormid suurendavad ametlikkust Kui sõnum on intensiivne (s.t
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
tegudes (vähemalt meie endi silmis) põhimõtteühtsus ja aus erapooletus. (Shell 2005:41) Uuri rakendatavaid standardeid ja norme. Identifitseeri need, mida teine pool näeb seaduslike ja põhjendatuna; Valmista ette toetav teave ja argumendid; Aima ette teisepoole esitatavaid argumente; Valmista ette positsioneerimisalus ja aima ette teise poole oma; Vajaduse korral kaalu oma argumentide esitamist sulle solidaarse publiku ees (Shell 2005:59). 6 2.4 Suhted Kui sa kohtled inimesi õigesti, kohtlevad nemad sindki õigesti vähemalt 90% ajast. - Franklin D.Roosevelt. Läbirääkimistel on kesksel kohal inimesed nende eesmärgid, vajadused ja huvid. Isiklikud suhted loovad inimeste vahele usalduse ja julguse, mis leevendab üleliigse pingeid ja hõlbustab lävimist.
AVALIKUSSUHTED:Ükski organisatsioon ei eksisteeri isoleerituna oma kesskonnast. Tema toimimine, kaasarvatud kommunikatsioon on üksikisiku ja keskkonna vastastikuses mõjusfääris. Organisatsiooni üks eesmärke on genereerida hästimõtlemisi nii oma töötajate hulgas kui ka väliskeskkonnas. Organisatsiooniväline kommunikatsioon hõlmab endas avalikkussuhteid ja nende juhtimist. Hästi planeeritud ja korraldatud avalikkussuhete kaudu saab organisatsioon suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mil
1. Võit-kaotus stiil Keskendutakse isiklikele huvidele. Käitumisstiil on agressiivne, dogmaatiline, paindumatu ning kasutatakse ka mahasurumist ja sundi. 2. Nõustuma-kaotama stiil Keskendutakse suhete kvaliteedile. Eesmärgiks on lepituse saavutamine ignoreerimise, eitamise või konflikti vältimise teel. Käitumine on eelkõige järele andev. 3. Kaotus-lahkumine stiil Eesmärgiks on eelkõige enesekaitsmine. Käitumist iseloomustab eelkõige hoolimine. 4. Kompromiss Kompromissi iseloomustab natuke võitu ja natuke kaotust. Kaotust leevendatakse sellega, et piiratakse mõlema osapoole kasusid, loobuma peavad mõlemad osapooled. Kasutatakse veenmist ja manipuleerimist. 5. Sünergia ehk või-võit stiil Tähtsad on nii isikute eesmärgid, kui suhete kvaliteet korraga. Sallivus erisuste suhtes on loomulik. Usaldusõhkkonna loomine on oluline. Ei tohi olla varjatud kavatsusi ja huve. 2.2 Konflikti lahendamise viis stiili
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
teostatav. Kuna selles situatsioonis mõlemad osapooled peavad mõistma üksteist, kuulama mõlemad osapooled välja ja siis asuma lahendama konflikti jättes emotsioonid kõrvale. Selline lahendamine eeldab ka seda arusaamist, et võitjana tuleb vaid üks välja, teine pool on kaotaja. Eduka probleemilahenduse eelduseks on, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks ja suhtleks vastastikku võrdsel tasandi. Kompromiss – on enamlevinud konfliktidega toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski osapool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita, aga nendega ei tegeleta ka sügavalt. Kompromiss on hea lahendus, juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada. See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keerulistele probleemidele. Konflikti lahendades tasub alati situatsiooni laiemalt vaadata ja olenevalt konflikti laadist saab lahendusstrateegiat valida
asjadel omasoodu areneda. Üheks laiemalt levinud konfliktistrateegiate kirjelduse autoriteks on Kilmann ja Thomas. Hiljem on autorid ise kui ka teised uurijad kontseptsiooni täiendanud, kuid Killmanni ja Thomase käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist kuulub konfiktoloogia klassikasse. Kasutusel on ka Kilmanni ja Thomase test, mille abil saab määrata oma konfliktistiili. Konfliktistiilid on vältimine, kohanemine, võitlus, kompromiss ja koostöö. Avatud võitlusele on iseloomulik otsene vastandumine koos avalikse ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga. See tähendab, et rünnaku alus ei pruugi olla alati kaugeltki põhjendatud. Järelikult saab avatud võitlust pidada nii ausalt kui ka ebaausalt. Igal juhul võidab tugevam pool või see, kes suudab veenda vastast oma üleolekus. Kui vastane
Gustav Adolfi Gümnaasium Kuues ministrite konverents Kuues WTO ministrite konverents peeti 13. 18. detsember 2005. Seda peeti hädavajalikuks, kui nelja aasta vanune Doha Development Roundi leping peaks 2006 aasta roundis piisavalt edasi liikuma. Sellel kohtumisel nõustusid kõik maad oma põllumajandusliku ekspordi abirahad ära võtta aastaks 2013 ja lõpetama kõik puuvilla ekspordi abirahad aastaks 2006. Edasised mööndused arenevatele maadele sisaldasid lepingut, mis tutvustaks kohuse- ja tariifivaba juurdepääsu Kõige vähem arenenud maade kaupadele, millele järgnes Kõik peale relvade omaalgatus Euroopa Liidust. Teised suured teemad jäeti kõrvale tulevaste läbirääkimiste jaoks. Doha Round WTO algatas praeguse läbirääkimiste roundi Neljandal Ministrite konverentsil Dohas, Kataris. Doha Roundist pidi saama ambitsioonikas katse muuta globalisatsioon
KLIENDISUHETE JUHTIMINE FIRMA MAINE firma nimetus ja reputatsioon ausus, klientide huvide igakülgne arvestamine agressiivse müügi aste teenindajate personaalsed omadused töötajate omavahelised suhted Moraalinormid on: laialdased normid, mis piiritlevad käitumise kriteeriume ja kohustusi jagatud moraal, mis peegeldab väärtusi, hinnanguid hea ja halva kohta juhised, mitte kindlad reeglid Õigused on: moraalinormid, mis on kinnitatud seadustega või kehtestatud kohtuotsusega TEENINDAV MÜÜK JA MÜÜV TEENINDUS Teenindav müük - pikaajaliste suhete üles ehitatud müük, kus olulisel kohal on kliendi kasu esitledes ja kliendsõbralikke müügi- ja teenindustehnikaid kasutades pikaajalise rahuloleva kliendisuhte loomine ja müügijärgne teenindamine Kliendisuhete stiil erineb olenevalt: piirkonnast toote/teenuse eripärast klientide arvust klienditeenindaja pädevusest ettevõtte strateegias
kokkuleppeni jõudmise otsustab ära poolte võime tajuda teineteise huve. Huvid on need vajadused, soovid või hirmud, millele toetuvad läbirääkija seisukohad, ja mis on ajendanud läbirääkijat just niisugusele seisukohale asuma. 3) Probleemile alternatiivsete lahenduste leidmine – üheks võimaluseks on probleemi ümbersõnastamine (nt mees ja naine tahavad puhkust koos veeta, mees tahaks mägedesse, naine mere äärde. Kompromiss oleks nädal siin, teine seal. 4) Alternatiivide hindamine ja selekteerimine – uurige väljapakutud lahenduste nimekirja ja keskenduge nendele, mida toetavad kõik läbirääkivad osapooled. Võimaluste hindamisel tuleks lähtuda peamiselt kahest kriteeriumist – headusest ja vastuvõetavusest nende silmis, kes peavad otsuse ellu viima. 25. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................8 2.1 Konflikti tüpoloogiate alused.
Kui on selge, et suhted on laastavad või kahjulikud, või pausi võtta ka igaveseks või pikaks ajaks. 7. Kogu ulatust some shit (kõiki aspekte arvestav vastus?) kui ollakse kõikides küsimustes vastuolus tõuseb pinge liiga suureks, konflikt suureneb, raskem oma vajaduste eest seista. Esiteks kuula ja saa teisest poolest aru, teiseks jaga teise poolega seda osa, mis tundub ühine, kolmandaks väljenda oma enda nägemust. 8. Valikute andmine pead leidma valikud, mis on mõlemale poolele vastuvõetavad, aga kõik sulle kasulikud. 9. Loomulikud ja loogilised read, ennetav enesekehtestus reeglid tuleb paika panna, et oleks kergem ennast kehtestada (preemiat saab siis, kui sada seent korjad miks mina ei saa? mitu seent on? 62 selge). On kahjustav ennast kehtestada, kui selleks kapitali pole olemas. 10. Käitumise peatamine, tunnete arvessevõtmine esiteks lõpeta konkreetne tegevus,
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Erinevat
Tööjuhendid, tagasiside ülesande täitmisest, teated uudised, sotsiaalne toetus (alluvate poolt vajatav tagasiside). Alt-üles informeerimine suhtlemine toimub alluvatelt juhile. Kui kahepoolne suhtlemine katkeb halva tagasiside tõttu, kaotab juht ülevaate alluvate vajadustest ja tal jääb otsuste vastuvõtmiseks informatsiooni vajaka. Selle tulemusena halveneb tööülesannete täitmine ja väheneb töötajate sotsiaalne toetus. Juht peab teadma ja uskuma, et alt-üles informeerimine on oluline, eriti oluline on see suurtes organisatsioonides. 19.Täielikult ühendatud infovõrk. Kaugtöötamine, eelised ja puudused. Kaugtöötamise eelised: töötootlikkus võib suureneda 10-25%, sest inimest ei segata nagu töökohal, ühendusepidamiseks vajaliku aja- ja rahakulu vähenemine, suur vahekaugus pole probleemiks, töötajal on võimalus olla rohkem aega kodus, saab kasutada inimesi, kes saavad ainult kodus töötada,
Tallinna ehituskool Suhtlemise mitmekesisus Referaat Koostas: R.Leol Rühm : 32. Aasta 2010 Suhtlemise Mitmekesisus Mis on suhtlemine? Teadlased on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui igapäevasest koostööst. Arvatakse, et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse kujunemist mõjutanud tema vanemad. Nende hooli
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
Lahendusi on erinevaid: suhted jäävad samaks ja probleem laheneb; suhted jäävad heaks, kuid probleem ei lahene; suhted halvenevad, kuid probleem laheneb või suhted halvenevad, kuid probleem ei lahene. Konfliktide lahendamise tehnikad: · Vältimine passiivne, sobib olukorras, kus konflikti lahendamine tooks kaasa veel suuremaid probleeme · Kohaldumine "targem annab järele" eelduseks on, et üks osapool lähtub mõistusest, mitte emotsioonidest · Kompromiss win-win tüüpi väljund osapooled tajuvad, et lahend on kasulik neile mõlemale · Domineerimine üleolek teise osapoole suhtes, nt ebapopulaarsete otsuste sisseviimine · Koostöö sarnane kompromissiga, mõlemad osapooled lähtuvad mõistusest Konflikti juhtimise stiilid · Kangekaelne stiil personaalsete eesmärkide saavutamine · Aitav (suhetele orienteeritud) stiil suhted teistega esikohal
1. Meeldida püüdmise (ingratiation) abil üritame me teistele enam meeldida.üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel.ükskōik mida, et teistele meele järgi olla. 2. Eneseülendamise (self-promotion) eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda osavuse tõestamine. austust Selle strateegia eesmärgiks on saada teistelt pigem austust kui sümpaatiat. 3. Hirmutamise (intimidation) abil võidakse panna teised uskuma, et neil tekib raskusi, kui nad ei tee seda mida neilt nõutakse. üritatakse tekitada hirmu. 4. näidise esitamine-neist efektivseim.Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust – ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet.võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.teatav enesekiitja, kuid oma kompetentsuse tõestamise asemel üritab ta tõestada oma korrektsust 5
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada oma eesmärki ühiste jõupingutuste tulemusena. Nii kujuneb välja organisatsioon. Organisatsioon võib olla ükskõik milline asutus või ettevõte, samuti valitsus, kool, ühing jne. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on 1) kirjeldada, kuidas inime
Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja-kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Prbleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul. Samuti olukorras, kus osapooltel ei
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss See on kõigi eelmiste variantide vahepealne strateegia ja ühtlasi traditsiooniline konfliktiga toimetuleku meetod. Pole kaotajat ega võitjat ning ükski pool ei saavuta sel juhul maksimumi. Probleeme küll ei väldita aga nendega ei tegelda ka sügavuti. Kompromiss on heaks lahenduseks juhul kui ressursse on võimalik võrdselt jagada (nt. raha). See võib olla ajutiseks lahenduseks eriti keeruliste ja raskete probleemide puhul.
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine, eelarves püsimine, turuoluko
Konflikti saab ka: - allutada (üks osapool on tunduvalt võimukam, soovitatav paratamatuste puhul, kuid pikaajalise strateegiana ei sobi) - vältida (ehk läheb ise üle... harva soovitatud, kuid vähetähtsate asjade puhul küll ja siis kui ei ole piisavalt infot või aega, või kui lahendust ei ole näha) - allumine (auru väljalaskmiseks sobiv, lühiajaliselt sobiv) - koostöö (saadakse ühishuvidest väga hästi aru) - kompromiss (olukord ei halvene kummalgi, parem oleks kauem otsida koostööd) Hea läbirääkija: - ei ärritu, ega ärrita teisi - küsib palju - kommenteerib, täpsustab, võtab kokku - väldib koheseid vastupakkumisi - ei tekita kaitse-ründa spiraali - eristab tugevaid ja nõrku argumente 2 muutujat: Suhted Probleemi lahendamine 4 põhilist tulemust: Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
