Mis on eetika? Kr. ethos komme, tava, harjumus Lad. moralis komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutseeetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma reegel, ettekirjutus Kitsamas tähenduses eetika (ka moraalifilosoofia, normatiivne filosoofia) on valdkond, mis mõtestab konkreetsete moraalinähtuste esinemist, käsitleb valikutegemist hea ja halva vahel üldteoreetiline tasand, praktiline filosoofia. Moraalifilosoofia vastab küsimusele ,,Mis peaks olemas olema?" Inimeseprobleemi ja moraaliprobleemid iseseisvate küsimustena püstitas Sokra
. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide ebamäärasusega igapäevases kasvatuspraktikas (ja seda mitte ainult piiride seadmise seisukohalt), samuti omaenda ja kõikvõimalike muude kasvatusstiilide ning ekspertide
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Efektiivse inimese 7 harjumust Olen kindle et nii mõnigi on lugenud mitmeid raamatuid mis räägivad sellest, kuidas olla efetiivsem, kuidas olla parem suhetes, oma rahaasjades jne. Leian aga, et see raamat on kõige alus. See on nagu maja vundament, ilma millet võivad asjad lihtslt kokkku kukkuda kui tuleb kõvem tuuleiil. Kuna harjumused on püsivad, tihtipeale ka alateadlikud mudelid, väljendavad need pidevalt meie iseloomu ning muudavad meid efetiivseks või ebaefetiivseks, Aristoteles on öelnud: “ me oleme see, mida me korduvalt teeme. Täiuslikkus ei ole seega mitte üksik tegu, vaid harjumus. 1. ole proaktiivne ma polnud enne selle raamtu lugemist saanud aru proatiivsuse õigest tähendusest, või mis võiks olla selle vaste. REAKTIIVSUS. Tõin välja meie keelekasutuse, kui me oleme reaktiivsed või kui oleme proaktiivsed, Ehk tunneb keegi ennst mõne lause juures ära. …..loe slaidilt. Reaktiivne inimene tahab ennast kogu vastutusest vabastada. Kui võtta juhtim
Neg -> suhete kriis Suhe emaga määrab palju. 7. Generatiivsus või stagnatsioon Keskiga Elu eesmärkide täitumine -> rahulolu või pettumus. Eneseteostus- kas on midagi loodud endast, on kuhugi arenenud. Vajadus kellegi eest hoolitseda. Suhted - kodu, pereliikmed, abikaasa, töökaaslased, sõprus muutub vähetähtsamaks. 8. Ego terviklikkus või ahastus Hiline täiskasvanuiga Tuntakse kuulumist maailma, osa millestki. Ahastus -> identiteet välja töötamata. Käidud teele tagasi vaatamine, kas lepitakse sellega või tekib ahastus ja meeleheide. Inimene läbib erinevad astmed. Piisavalt peab eelmise astme eesmärk olema täidetud. Igal astmel on kriis/konflikt, mis tuleb lahendada. Lahendus on pos/neg väljundiga. 1968. a psühhosotsiaalse arenguteooria Kriise ei saa/ei jõua lahendada, sest elu muutub keerulisemaks. Arenguteooria käsitleb identiteedi kujunemise protsesse. Protsess käib läbi kriiside
Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus
käitumismallid kaastöötajate väärtushinnangud ja religioon käitumine kõlblusnormid tegevusharud eetiline kliima Joonis 7 – Juhi eetilisust mõjutavad tegurid otsustamisel Juhi eetilisus väljendub selles … Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid Kas on seadusega lubatud..? Kas otsus on tasakaalus? Kuidas otsus mind tundma paneb? Organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks nimetatakse juhtkonna kohustust oma tegevuses üheaegselt silmas pidada nii ühiskonna, kui organisatsiooni huve.
valdkond, mille suhtes ühisele arvamusele jõudmine on väga keeruline. Kas on vastuvõetav kui vanem karistab last füüsiliselt, väiteks teda lüües või laksu andes? Mõnedes riikides on seadusega keelustatud keahalise karistuse tekitamine. · LASTE AHISTAMINE mõned lapsed kogevad ilmset füüsilist ja seksuaalset ahistamist oma vanemate poolt. Füüsilist ahistamist on defineeritud järgmiselt tahtlik jõu kasutamine avnema või muu hooldaja poolt, kelle hoole all laps on, mille eesmärk on sellele lapsele tekitada valu, vigastust või teda täiseti alla suruda. Seksuaalset ahistamist on defineeritud järgmiselt sõltuvate seksuaalselt ebaküpsete laste ja noorukite osalus seksuaalsetes tegevustes, mida nad täieslikult ei mõista, ega saa anda informeeritud nõusolekut. Vanemluse mudelid
JUHTIMISE EKSAM 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine Organiseerimine kohu
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Sotsiaalpedagoog aitab õpetajal õpetada. Toetab üldpedagoogikat. On kasvatamine hariduse jaoks. 2 ÜLDPEDAGOOGIKA: Üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline. Sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa. Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika Oluline on sihtrühma küsimus, et mis on fookuses. Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis Fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega. Sotsiaalpedagoogika sihtgrupp on spetsiifilisem. Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika Erinev ettevalmistus, rollid. Sageli aetakse need sassi. Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem (andekad kui ka raskemad lapsed), sotsiaalpedagoogika sihtrühm on laiem. Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega kaasata tuleb kõiki. Samas
Juhtimine TMO0010 I loengu kordamisküsimused 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. (,,Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (,,Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE N
naeratama, kallistada, kiita kui ta hakkama saab kõndimisega iseseisvalt. Selles vanuses tulevad abiks ka kõndimistraksid, sest kui laps on saavutanud piisava enesekindluse kõndimises tahab ta igale poole joosta. Kõige olulisem on maimikule julgustamine. Kui kõndimine on selgeks saanud, kuid ei olda veel väga kindlad jalgadel tuleb tihti ette kukkumisi või ebaõnnestumisi. Sellisel juhul on julgustamine väga tähtis, et laps ei jätaks katki proovimist. Näiteks kui laps trepist ronib on hea, kui ema või isa on juures, käed abivalmilt ette sirutatud. See tekitab lapsele turvatunde ning see soodustab edasi proovimist. Jätkuvalt tuleks kiita õnnestumiste korral. Maimikud armastavad väga erinevaid liikumismänge. Näiteks meeldis mu noorimale vennale kui ka noorimale õele tagaajamis mäng, kus nad jooksid ümber laua ja ma püüdsin neid kätte saada. Alati oli maja selle mängu ajal naeru ja kilkeid täis.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
agressiivne-tõrjututel hilisema ärevuse ja depressiooni suurenenud risk endassetõmbunud-tõrjututel Prosotsiaalne käitumine Empaatia ehk otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Teod empaatilise distressi korral ehk abistav käitumine o abistad või vaatad mujale; kas abi on adekvaatne? Heateod ehk positiivsed moraalsed teod o Eneseohverdamine o Altruism on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud Kvaliteetne lastehoid erialase ettevalmistusega töötajad töötajad on lapse vajaduste suhtes vastuvõtlikud üks täiskasvanu tegeleb korraga kuni kuue lapsega toetab tähelepanuvõime arengut soodustab seltsivust aitab kaasa sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule Peamised mõisted Jäljendamine vastsündinutel - Ühine tähelepanu - Vermimine -
Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Greenspan on aga rõhutanud, et liskas kontrollile ja hoolivusele on ääretult oluline vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik dolerants
Probleemid: - Kui muuta kavatsust kogu kategooria suhtes, ei garanteeri et iga spetsiifilisem käitumine sealt kategooriast saab tehtud - Kategoriseerimine – kas on sisuliselt sarnased Eelarvamused ja enesehinnang - Baumesiter – enesehinnang pole peaaegu üldse probleemsete käitumistega seotud - Jällegi kausaalsus Kuidas suurendada prosotsiaalset käitumist? Mis on prosotsiaalne käitumine? Prosotsiaalne – teen midagi teiste heaks - Altruism – heategemine ilma et ise kasu saaksin, kes ütleb et ise üldse kasu ei saa? Prosotsiaalse käitumise õppimine - Õpitud käitumine - Erinevad isiksueomadused millega seostatakse, et kes on altim aitama - Mudeldamine – kui väiksest peale näeme käitumisvorme mis saavad heakskiitu siis võtame omaks neid käitumisviise nt aitamine, annetamine. Ei piisa rääkimisest vaid on vaja näha - Sotsiaalne kinnitus – otsime inimestelt heakskiitu, sealjuures on palju uuringuid kooli
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängi
Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult. Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke ning nad elavad vaid päev korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi. Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks püstitama väiksemaid eesmärke
objekti ja eristab teistest objektidest. Seotud ka funktsiooni tajumisega st mida asjaga teha saab. o Maht ja jaotuvus võimaldavad korraga tajuda rohkemat infot kui üks asi. Taju maht võimaldab tajuda korraga rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tajuda erinevatest kanalitest tulevat infot üheaegselt. o Võime tajuda suhteid ja seoseid o Tahtlikkus tahtmatu ja tahtlik o Apertseptsioon taju sõltuvus isiku omadustest, emotsioonide ja motivatsioonide iseärasustest. Mälu liigid 1. Säilitamise aeg sensoorne (mahutab palju, kestus msek-tes), lühiajaline (maht 7, kestus mõned kümned sekundid), töömälu, püsimälu 2. Info tüüp episoodiline (isiklikud kogemused), semantiline (üldised teadmised maailmast, verbaalselt vahendatud), protseduuriline (oskused, tegevused, harjumused) 3
Erinevad lähenemised: 1) Sotsiaalpedagoogika VS üldpedagoogika Sotsiaalpedagoogika olemus on üldpedagoogiline (Kraft) VS üldpedagoogika olemus on sotsiaalpedagoogiline (Merten) Sotsiaalpedagoogika toetab üldpedagoogikat (Kraft) VS sotsiaalpedagoogika on üldpedagoogika osa (Merten) 2) Sotsiaalpedagoogika ja üldpedagoogika: Sotsiaalpedagoogilist mõtlemist võib vaadelda pedagoogilise mõtteviisi ilmnemisena erilises kontekstis (Winkler) Sotsiaalpedagoogika fookuses mitte üksnes indiviidi arengu seaduspärasused, vaid nende seos ühiskonda integreerumisega Sotsiaalpedagoogika sihtrühm spetsiifilisem (?) 3) Sotsiaalpedagoogika ja eripedagoogika: Eripedagoogika sihtrühm on spetsiifilisem, sotspedag sihtrühm laiem. Probleemide valdkond teine Sotsiaalpedagoogiline tegevus ei tohiks piirduda riskirühmadega, kaasata tuleb kõiki
Aut viam inveniam aut faciam kas leian tee või teen selle ise. Aut vincere aut mori kas võita või surra. 1 B Beatitudo non est virtutis peaemium, sed ipsa virtus õndsus ei ole vooruse autasu, vaid voorus ise. Beatus ille, qui procul negotiis õnnis on see, kes on toimetustest eemal. Beneficium accipere liberatem est vendere heateo vastuvõtmine on vabaduse loovutamine. Bis vincit is, qui se ipsum vincit kaks korda võidab see, kes võidab iseennast. Boni amant inter se head inimesed armastavad üksteist. C Caeca invidia est kadedus on pime. Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge.
Müramismäng võimaldab õppida sots. oskusi, kusjuures mängjad ei jäänud mängukaaslastest sõltuvaks ega muutunud ka eksploteeritavateks. Sageli on teema viidud kokku vägivallaga, et lastele selgeks teha, mis on tõene ja mis mitte. See on lapsi liitev ja ühendav ja ühendav mäng. Täiskasvanute juures võimaldab see näidata oma füüsilist üleolekut teisest mängiast. 13.Agressioon ja mäng. Agressiivne käitumine on tahtlik teisele inimesele kahju või haiget tegemine või ebameeldivuse valmistamine. Agressioon on füüsiline, verbaalne(sõnaline), emotsionaalne vägivald. 14.Prosotsiaalne käitumine ja mäng. Prosotsiaalne käitumine valmisolek teisi omakasupüüdmatult toetamine, hoolitsus teiste eest. Konkrentsi mängud ja kooperatsiooni mängud (üheskoos eesmärgi saavutamine , kaaslase aitamine) nendes mängdes puudub individuaalse kasu võimalus.
Tulemuseks on rõõmsameelsed, hea stressitaluvusega, enda käitumist kontrollivad lapsed. - Salliv e minnalaskev stiil Kodus puuduvad selged reelgid, lapsele antakse järele ka põhjendamatute nõudmiste puhul. Vanematepoolne kasvatus sõltub sageli tujudest ja hõivatusest, puudub järjekindlus. Vanemate vajadused on tähtsamad ja sellest tulenev hoolimatus, mis ei tarvitse olla tahtlik. Lapsed võivad olla agressiivsed, madala eneseusaldusega, nõrga saavutusele orienteeritusega. Iseloomulik on tujutsemine ja vanematele vastuhakkamine. Lapsega manipuleerimine: - Lapse sundimine kui laps vanema tahtmist ei täida, siis ta ei saa endale meelepärast (nt korista mängusajad ära, muidu õue ei saa) - Lapsele valetamine algul lubatakse midagi, millest hiljem keeldutakse - Erinevate käitumisviiside kasutamine karjumine, hirmutamine
JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED I loeng: PÕHIMÕISTED 1. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates juhtimise definitsioon. Juhtimine on teiste inimeste tegevuse suunamise kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal piiratud ressursside kasutamisel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas) Juhtimine on sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. (Kreitner??) 2. Sõnastage mõnele konkreetsele allikale viidates organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. ("Juhtimise alused" Ruth Alas). Organisatsioon on inimeste grupp, kes on ühinenud selleks, et saavutada ühised eesmärgid. (Raoul Üksvärav) 3. Kirjeldage McKinsey 7S käsitlust. McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE N
oluline roll. Bandura järgi inimene õpib, kui teeb tähelepanekuid teiste inimeste käitumise kohta. Milline on täiskasvanu mudel, sellel on lastele suur mõju erineva kõlbelise otsustuse omaksvõtmisel. Imiteerimine ehk sotsiaalne õppimine on aluseks kõikide hoiakute ja väärtuste väljakujunemisele. Sotsialiseerimine hõlmab ka positiivsete hoiakute ja käitumise kujunemist teiste inimeste suhtes. Seega omandatakse altruistlik käitumine ja prosotsiaalsed hoiakud jäljendades. Kokkuvõtvalt võib märkida, et õppimist mõjutavad kolm faktorit: isiksuse bioloogilised ja psühholoogilised karakteristikud, käitumine ning keskkonnamõjud (Veisson, Veispak, 2005: 35-36). Kui sageli õpetaja ja lapsed mõnd suhtlemis- ja käitumisstiili kasutavad, kui huvitatud ja emotsionaalsed nad on see määrab peamiselt rühma sotsiaalse keskkonna. Lapsed vaatlevad eakaaslaste ja õpetaja käitumist kogu päeva jooksul ja teevad
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust ning tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejäämise tingimuseks on kordamine. · Kordamine- paljude oskuste omandamine toimub suuresti pideva harjutamise ehk kordamise kaudu. Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks? Omandatud materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud. St et ei õpita ühtejärge, vaid tehakse pause ja
Ingrid Meister "Avastagem laps" ("Montessori pedagoogika" I vihiku järg) *Ettevalmistatud keskkond - see tähendab eelkõige lapse kasvuvajadusi mõistvat täiskasvanut, inimest, kes jätab lapse aktiivsusele ruumi ei sekku pidevalt lapse tegevusse. Ettevalmistatud keskkonnas saab laps tunda end tegevuse alagatajana.Loomulik aktiivne hoiak säilib, kui lapse teel ei ole ülejõukäivaid takistusi. Rikkalikud stiimulid äratavad tagasihoidlikumagi lapse aktiivsuse. Täiskasvanu tuleb oma soovitusega uue tegevuse alustamiseks appi vaid äärmise vajaduse korral. *Mööbel olgu lapsele sobiv, nii et laps saab seda liigutada ja ühest kohast teise tõsta, see on üks igapäevase elu harjutusi. Kui põrand on hele ja ühetooniline, jääb iga väiksemgi mahakukkunud prügi lapsele silmaja ta võtab selleüles. Täiskasvanu peab vaid teadma, et liiga kirju põrandakate juhib lapse tähelepanu eemale ega võimalda tal oma loomupärast puhtusearmastust järgida. Ainult korrastatud ümbruses s
· Piaget (1952) teadvustatud intellektuaalsed protsessid · Kohlberg (1966): teadlikkus oma soolisest identiteedist - ,,poisilikud või tüdrukud" objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Prosotsiaalne käitumine · Empaatia · Abistav käitumine · Heateod ehk positiivsed moraalsed teod Eneseohverdamine Altruism (on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu järele on rahuldatud) Empaatia · Otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Klassikaline tingimine Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused · Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega · Käitumishäired
sotsialiseerimistehnikaks. Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda tuttavates situatsioonides.
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim), konformsuses, hoiakute muutmi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
