Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhtlemisoskuste tähtsus ja võimalused õigusassistendi töös Essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusassistendi, klient, interaktsioon, suhtlemine, esmamulje, õigusassistent, osapoole, unistada, jedi, tundmine, mahus, sisuks, klienditeenindaja, nõustaja, kokk, kondiiter, keevitaja, olekski, relvaks, juristi, segadusse, arusaadavust, kahtlemata, seisundiga, asjast, arvame, teisalt, olemuselt, tööalane, esimesest, esmasel, kohtumisel, usaldustSOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab klienditeenindaja, sest temale on see töö, mida tal tuleb parimal viisil teha vaatamata sellele, kuidas käitub klient või milline on tema suhtlusalaste teadmiste ja oskuste pagas. Teenindaja ei saa üldjuhul jätta teenindamata ühtegi klienti, kes ei suuda või ei soovi omalt poolt suhtlust toetada
Estonian Business School Diplomiõpe SUHTLEMINE JA SUHTLEMISPROBLEEMID Kursusetöö Getri Järvsoo ÕDB-11 Juhendaja: prof. J.Ennulo Tallinn 2002 1 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 4 2 ESMAMULJE KUI SUHTLEMISE ALUS................................................................................. 5 2.1 ESMAMULJE TÖÖVESTLUSEL........................................................................................................5 2.2 ESMAMULJE SELTSKONNAS...........................................................................................................7 3 HINGEELU KUI SUHTLEMISE SISU...................................................................................... 9
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
· suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid · kestvuse alusel: alalised / ajutised · moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: · grupis ,,meie" tunne · grupi eesmärgid · grupi liikmete omavaheline sobivus · grupi normid · grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln. 1998, 293 lk. Goleman, D. Emotsionaalne intelligentsus. Tartu 2000, 397 lk. James, J
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
............................................................................ 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ........................................................................................ 35 Infolevi ............................................................................................. 41 Kommunikatsioonitõkked ................................................................. 44 Mõjutamine ehk interaktsioon ............................................................. 47 Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 Suhtlemisvahendid .............................................................................. 61 Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid ............................................... 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja
.......... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? Arusaamine (teiste inimeste soovide,arvamuste jne mõistmine), meelelahutus, arvamuse mõjutamine(teiste inimeste mõjutamine enda eesmärkide saavutamiseks), paranenud suhted, tegevus. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Informatsiooni edasiandmine teistele ja ka selle vastuvõtmine sõnaliselt, suuliselt ehk keele kaudu.
struktuuri skeemi. I faas ajend, tõuge tegutsemiseks II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub indiviid tagasi II faasi juurde: täpsustab uuesti situatsiooni, mis on juba muutunud tema eelneva tegevuse tõttu ning seejärel liigub jällegi III faasi tegevuse juurde jne. Subjekti suhtlemine ei ole midagi muud kui spetsiifiline käitumisakt. Suhtlemisakti faasid on: I faas suunatus partnerile (sellele kes mingil põhjusel saab tähelepanu ja eelseisva tegevuse objektiks) II faas partneri psüühiline peegeldus (partneri tajumine) kuna ta on tegevuse situatsioonis peamine III faas tegevus seisneb partneri informeerimises millestki ja vastuseks saadava informatsiooni vastuvõtmisest IV faas partnerist välja lülitumine (suhtlemise lõpetamine), juhul kui kontakti ajendid
Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millesse suhtlejad toovad kaasa enda isiksusliku eripära, senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset-
Inimesele – tunneb suuremat rahulolu, tunnustuse ja eneseteostuse tunne, võib suureneda eneseusaldus ning võib toimuda staatuse tõus. Väheneb stress. Organisatsioonile – väheneb vastuseis uuendustele, suureneb töömaht, kvaliteet, alluvad on loovamad ja innovaatilised, paraneb suhtlus ja koostöö juhtidega ja meeskonnaga, suureneb lojaalsus, väheneb kaadrivoolavus ja konfliktid. 17.Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Suhtlemine on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine. Suhtlemise käigus antakse edasi enda ideesid, arvamusi ja seisukohti. Suhtlemise eesmärk on panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Efektiivne suhtlemine suurendab töörahulolu. Kahepoolne suhtlemine: - Idee ilmumine - Kodeerimine – sõnumile antakse arusaadav vorm - Edastamine – valitakse sõnumi edastamiseks sobiv suhtlemisviis - Vastuvõtt – kui seda ei toimu, on sõnum kadunud ja suhtlemist ei toimu
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet,
..............................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine........................................................................26 7.Käitumine kriisisituatsioonides.............................................................................28 7.1
Mina keskkonnale reageerimise impulsside ümberpööramise protsess. Endale selle tegemine, mida tahaks teistele teha, või endale selle tegemine, mida tahaks, et teised sulle teeks. 3. Konfluents (ehk kokkusulandumine) olek, mis tuleb soovimatusest olla tõelises kontaktis keskkonnaga. Vastupanu, mille tagajärjeks on piiride kadumine enda ja teiste vahel. 4. Projektsioon gestaltteraapias viitab see konkreetselt vastupanule, mille puhul klient ütleb lahti omadustest, hoiakutest või tunnetest, ja omastab inimestele või objektidele oma keskkonnas omadusi, hoiakuid või tundeid, mis tegelikult kuuluvad tema enda isiksuse juurde. 5. Deflektsioon vastupanu gestaltteraapias. Teesklemine, et inimene ei näe ja/või ei kuule kedagi ja/või midagi. KUIDAS RÄÄKIDA LASTEGA? Vastsündinu ja imikuga: kõne-eelne period. 1)Hääletsemine on 1 suhtlemisvahendiks. 2)Kõnetaju, enne 3
Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid võtavad organisatsiooni kui usaldusväärset partnerit, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Väliskeskkonna puhul tuleb samuti arvestada seda, et seal sisalduvad organisatsiooni jaoks nii võimalused kui ohud. Mida põhjalikumalt on organisatsioon analüüsinud väliskeskkonnast tulenevaid
kodanikuorganisatsioonides või kirikus, siis on need, kellele antakse toetust, abi, ideesid, informatsiooni, kodanikuorganisatsioonide või kiriku kliendid. Kui inimesed annavad endast selleks, et toetada perekonda, saavad vanematest, lastest või teistest perekonnaliikmetest samuti kliendid. Kliendi mõiste laiem käsitlemine tähendab seda, et klienditeenindus puudutab igat elu aspekti ja klienditeeninduse oskusi vajavad kõik inimesed. Teenuse protsessilisest eripärast tulenevalt tajub klient selle kvaliteeti terviklikult, s.t koos teenindamisega ehk tegevuste ja viisiga, kuidas teenus temani jõuab ning millist väärtust see tema jaoks sisaldab. Kliendid tajuvad kvaliteeti väga erinevalt ning see võib erinevatele klientidele tähendada täiesti erinevaid asju. Keerukaks teeb olukorra seegi, et kliendi taju võivad mõjutada väga subjektiivsed asjaolud. Sageli eksisteerib tegelikkuses püüeldava ja kliendi poolt tajutava kvaliteedi vahel väga suur lõhe.
Kaubad: materiaalsed, homogeensed, tarbiija ei osale tootmises, saab muutuda omandiks. Teenus: mittematerjaalne, heterogeenne (igale kl-le erinev), kl osaleb tootmises, ei saa muutuda omandiks (emotsioon mälestusest). Nt mittematriaalne: turismi müümine e in-le unistuste müümine. Kl osaleb teenuses iga teenus luuakse koostööd kl-ga - kaasamine,, abistamine! 6. Millest koosneb teenus? Elamus ehk kogemuste tervik, mis koosneb kahest osast: MIDA KLIENT SAAB ja KUIDAS TA SAAB? Mida tehniline kvaliteet (nt maitsev lõunasöök v kotitäis kaupa) Kuidas funktsionaalne kvaliteet (kõik e/v teenindajad hea t. et mainet hoida): - Teenindusprotsessi korraldus, teenindamine - Tunded, mida kl kogeb suhtlemisel ettevõtte ja tema töötajatega (nt sõbralik/mittesõbralik teenindamine, atmosfäär, usaldatavus, kiirus). + ettevõtte imago!!! 7. Mida tähendab definitsioon: Teenus on terviklik külastuselamus?
hiljem hakatakse rääkima üksteise ütlemistest ja käitumisest konflikti käigus. Konfliktiolukorras on iseloomulik sageli ka see, et pisiasjades avalduv põhiküsimus saab keskse tähenduse. Asjad, mis varem ei pälvinud asjaosaliste erilist tähelepanu, saavad korraga üliolulisteks ja hakkavad kogu suhet varjutama. Suhestumine tähendab seda, et osapooled olenevad teineteisest, on seotud ühise tegevuse kaudu. Sisuliselt tähendab see vastastikust sõltuvust, milles ühe osapoole tegutsemine mõjutab teist osapoolt ja ühe osapoole tegutsemine sõltub teisest osapoolest. Suhestumine võib väljenduda ühises tegevuses sõna otseses mõttes, kus osapooled püüdlevad ühiste vahendite abil koos ühiste eesmärkide poole. Paljude konfliktide puhul pole aga põhiküsimuseks mitte niivõrd vahendid kui eesmärgid. Osapooled on need, kelle vahel konflikt aset leiab: ülemus ja alluv, kaks töökaaslast, kaks naabrit, kaks töökollektiivi
Need esimesed aitavad mõista seda kolmandat. Sõnade mitmetähenduslikkus tekitab palju segadust!! Keeleüksust ja objekti on vaja eristada (ehk sõna ja obkjekti) nt ,,tõmba õpetajale joon alla" . Lastele tuleb seletada, et nt liitmine/lahutamine ei sõltu sõnadest rohkem/vähem, vaid sõltub situatsioonist. Vahendil (keel) ja selle kasutamisel (kõne). Oluline pole, mis ma räägin, vaid kõne mõtesatud tajumine ja mõistmine. Suhtlemine pole lihtsalt etikett, vaud mis kavatsus partneril oli , millest ta tahtis rääkida, mis strateegiat ta kasutas, mis tal jäi ütlemata. Kõik kokku koondub, et oleneb mis teadmised meil peas on, kui tühjus, siis on raske midagi mõista ja ise välja anda.) Missugusied keeleüksuseid kasutan, et kellelgi teadmisi/mõtet edasi anda?? Kui palju on mul vahendeid/oskusi, et mõtet/teadmis edasi anda, kas on piisavalt?? ----------------------------------
tegutsemist kunagi mõjutada (2:18). Emotsioonide vaoshoidmisega samavõrra oluline on võime antud hetkest distantseeruda ning objektiivselt nii minevikule kui ka tulevikule mõtelda (2:18). Võim nõuab suutlikust näilikkusega mängida. Seetõttu peate õppima paljude maskide kandmise oskust ning teie paun peab olema tulvil pettusetrikke. Pettust ja maskeraadi ei tohi inetu või amoraalsena vaadata. Kogu inimeste vastastikune suhtlemine eeldab paljudel tasanditel toimuvat pettust (2:19). Kui pettus on teie arsenalis kõige mõjukam relv, siis kannatlikkust kõiges tuleb tähtsamaks kilbiks pidada. Rahulikkus kaitseb teid rumalate eksituste eest. Nii nagu tunded, on ka kannatlikkus omandatav oskus, mis ei tule iseenesest. Ent ega võimuski ole midagi looduslikul viisil päritut; võim on jumalikum kui miski muu maailmas. Ning rahulikkus on jumalate ülim voorus, kellel pole midagi muud peale aja. Kui me endale
sihtgrupiga ise vahetult suhtleb, eriti kui on tegemist oma tugevate külgede rõhutamisega. Kolmanda isiku neutraalne kommentaar mõjub veenvamalt. Arvamusliider, kelle seisukohta mingi organisatsiooni sõnumi toetamisel kõige tõsisemalt võetakse, on üldjuhul neutraalne ekspert. Arvamusliider võib olla tunnustatud teadlane, erialaliidu juht, omavalitsustegelane, tuntud kultuuriini- mene, intellektuaal või isegi firmaga mingil määral seotud isik (nt klient, edasimüüja vms), kes on ühiskonnas piisavalt tuntud, et tema sõnal oleks kaalu. Allpool on levinumate organisatsiooni tüüpide kaupa toodud võimalik sihtrühmade jaotus: · tootjafirma firma töötajad, lõpptarbijad, ostjad (kes ei pruugi ise olla lõpptarbijad), potentsiaalsed tarbijad (keda kõiki võib omakorda spetsiifilisteks alarühmadeks jaotada sotsiaalsete, psühholoogiliste,
siin selliseid isiksuse stabiilseid omadusi nagu sõbralikku, meeldivus, ausus. Inimese käitumise ennustamiseks annab mõningate joonte teadmine meie jaoks enam informatsiooni kui teiste joonte teadmine. Solomon Aschi uurimused näitasid mõned jooned mängivad olulist rolli üldmulje kujunemisel, neid hakati nimetama tsentraalseteks joonteks. Kui on tegemist tsentraalsete joontega, siis kannavad nad endaga rohkem informatsiooni kui perifeersed jooned. Ka esmamulje puhul väljaselgitatavad jooned on informatiivsemad kuna neil puudub konkurents. 14. SOBIVA JÄRELDUSE TEOORIA (JONES JA DAVIS) Edward Jones and Keith Davis(1965) pakub meile seletuse selle kohta, kuidas inimesed püüavad seletada teiste inimeste käitumist neile omaste joontega. Sobiva järelduse tegemisel uurime me 5 erinevat liiki informatsiooni: 1)Kas see käitumine on vabalt valitud. 2) Kui on tegemist erandliku käitumisega
. 48 Ülesanne grupitööks: hea grupi omadused........................................ 49 Nüüdisaegsed õpetamismeetodid ...................................................... 50 Oskused vanasti ja praegu.............................................................. 50 Kutse-, üld- ja sotsiaalsed oskused.................................................. 51 Õpetamismeetodid........................................................................ 51 III OSA Suhtlemine – teooria ja harjutused............................................ 53 Kommunikatsioon............................................................................ 53 Maailmapilt ja filtrid...................................................................... 53 Ellusuhtumise viisid...................................................................... 55 Transaktsionaalne analüüs ............................................................. 56
...........15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine..............................................................................................19 4.2 Isiklik ruum.............................................................................................................. 22 4.2.1 Võimumäng.........................................................................................................22 4.2.2 Isiklikku ruumi tungimine...................................................................................23 4.2
nende endi valitud viisidel, et elada enam rahuldust-pakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. (European Assotiation for Counselling Newsletter, Jan,1996). Tuleb ka endal välja näidata, et ootate positiivset tulemust ja ka valmis endast kõike andma. Nõustamine : * põhineb sellekohasel kokkuleppel nõustaja peab olema nõus töötama kliendiga ja vastupidi. Igale inimesele ei sobi sama nõustaja. Klient saab nõustajat valida. Kokkulepe tähendab seda, et alustatu viiakse lõpuni. *eeldab nõustaja professionaalseid teadmisi teab know-how'd *eeldab nõustaja professionaalseid oskusi ja kogemusi *rajaneb kliendi ja nõustaja usalduslikul koostööl peab usaldama klienti ja vastupidi, samuti tuleb usaldada iseennast. Kui ennast ei usalda, siis esimeseks vastuseks on supervisioon või kovisioon
1.Intiimne distants jaguneb kaheks. Esimene distants ulatub otsesest kehalisest kontaktist kuni meie kehast jalgade ulatuseni (kuni 15 cm). See on kõige tundlikum tsoon, kuhu lastakse ainult väga lähedasi inimesi. 2.Personaalne distants on lähim ruum, kuhu võõrast tavaliselt lastakse. Enamasti suheldakse selliselt distantsilt nende inimestega, kellega meil on lähedane personaalne suhe. Antud distantsi puhul võib suhtlemine osutuda ebamugavaks. Seetõttu on siin kasutusel mitmesugused barjäärid. Nt. võidakse pidudel oma keha kaitsmiseks hoida käes klaasi v mingit muud eset. 3.Sotsiaalne e ametialase suhtlemise distants on kasutusel tavaliselt ametialases suhtlemises või mitmesugustel ametlikel vastuvõttudel, kus suhtlemise sisu on enamasti umbisikuline. Sellel distantsil suheldakse kas võõrastega või inimestega, kes meile väga ei meeldi. Ei eelda, et üritatakse teist puudutada
toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib neid. Sageli vajavad nõustatavad ka tagant sundimist. Oluline on see kontekst, kuhu klient tuleb. Nõustaja eesmärk on muutuste esilekutsumine. Nõustamine Põhineb sellekohasel kokkuleppel (lepingul). Eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust (+ tugisüsteemi) ja nõustaja teadlikkust enesest (kuidas reageerid jne). Oluline on empaatia, samas ülemäärane empaatia ei ole hea ei pea olema emotsionaalselt kaasahaaratav kõiges.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Samas mida rohkem sulandutakse, seda vähem suudetakse distantsi hoida. Alati polegi vaja võimalikult suure sulandumise poole püüelda, peab seadma omale piirid. 5. loeng Välitööde päevik · spontaansuse ja teadusliku ranguse vahekord Parimad vahendid selle jaoks on paber ja pliiats, kuigi tänapäeval on olemas ka teised tehnoloogilised vahendid. Saab teha märkmeid ja kirjeldada (uitmõtted). Päevikusse võib kirjutada kõike, ka poliitiliselt mittekorrektset. Salvestab hästi esmamulje. Moodustub teistsugune allikas kultuuriuurimiseks. Päeviku sissekanded ja uurimuse lõpptulemus võivad paljuski erineda (nt Malinowskile ei meeldinud põlisasukad, kuigi tema uurimustes see ei kajastunud). See näitas, et head uurimust saab teha nii vihates kui armastades põliselanikke. Kuigi päevik on spontaanseim viis välitöö kajastamiseks, peab siiski mõtlema, mida päevikusse kirjutada, sest lõpuks jõuavad need ikkagi arhiivi, kus ükskõik kes neid lugeda võib. Valik meetodeid 1
annaabi.ee 
