Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suhted perekonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtle, lapsevanem, pereliikmete, xxxxxxxx, närviline, lapsevanemad, suhtlemine, esiklapse, ühtemoodi, ükskõiksed, taanduda, usaldust, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, juhendaja, mõdriku, grupis, kindlus, headel, aegadel, igalühel, omaette, vaikselt, salaja, emotsioonid, kanduvad, kiirest, paigast, lapsevanemate, pinged, pidevadIga perekond on orienteeritud teatud väärtustele. Kasvuprotsessis toimub vanemate poolt omaksvõetud väärtuste edasiandmine lastele mall õppe abil. Samas juhivad kasvatust ennast antud konkreetses perekonnas või terves ühiskonnas tunnustatud väärtused. Väärtused väljenduvad tegevuses ja tegevused omakorda annavad võimaluse sisestada uusi väärtusi. Perekonnas antakse edasi nii kõlblusväärtused, kui ka need, mis otseselt ei oma kõlbelist iseloomu. Näiteks: kodu omapära, suhtlemine, perekonna poolt väärtustavad tegevused ( Elmest 1995: 8). Kõik ühiskonna mõjud jõuavad lapseni läbi perekonna, perekonna arusaamadest ja tõekspidamistest lähtuvalt .Esimene, kes lapsele ühiskonnas kehtivaid kultuurinorme vahendab on perekond. Vanemad annavad edasi elamise viisi, traditsioonid. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Vanemad
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
inimloomusest, on selle esinemissageudst võimalik vähendada, näidates igale lapsele, et ka tema on eriline. 2 1. SUHTED ÕDEDE-VENDADE VAHEL Õed-vennad on sünnitatud samast kehast ning nad on üles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on väga eriline. See mõjutab paljuski meie arengut. Arvamust iseendast mõjutab võrdlus teistega. Identiteeti aga ei saa tekkida, kui ei suhtle teiste inimestega ning õdede- vendade suhe on üks kauakestvamaid suhteid meie elus. Laste ja vanemate suhteid rõhutatakse palju, kuid nüüd on hakatud tähelepanu pöörama ka õdede-vendade vahelistele suhetele. Uuritud on palju vanemate mõju lapse kasvamisele ja arenemisele. Kas on sarnasusi emaga? Isaga? Tähtis on ka arvestada õdede-vendadega, sest ka nemad on samade vanemate lapsed. Õdede-vendadega jagame paljutki- lapsepõlve, vanemaid, mänguasju, tuba ja palju muudki.
ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna
aga neile sai järjest enam osaks ka siirast hellust. Aga alles 1900ndatel aastatel seati kasvatusele eesmärke, mis toetasid lapse oma isiksuse arengut. Tänapäeval näeme last juba väärika indiviidina. Ühiskonna roll lastele turvalise kasvukeskkonna tagamise juures kasvab ning kodu ja vanemate osa lapse elus väheneb üha enam. Kasvukeskkond on lapsele äraütlemata oluline, see on tema igapäev, tema suurim õpetaja. Et aga ühiskonna roll laste kasvatamise juures on kasvanud ning lapsevanemad lihtsalt peavad ümbritsevat keskkonda usaldama, siis aitamaks kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut
maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi
kooliprojektidega, viivad neid trennidesse ja huviringidesse, mängivad oma lastega. Kui varem selle kõigega tegeles ema, siis tänapäeval on isa roll kõvasti tõusnud perekonnas. 7 3. ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST Lahutus mõjub raskelt igale pereliikmele. Harva on nii, et lahutuse tagajärjel jääb perekonnastruktuur samaks või isegi endiseks. Ema ja isa ei suhtle tavaliselt omavahel ja lapsed peavad tembeldama ema ja isa kodu vahel. Tihtipeale kolib isa välja, sellal kui lapsed jäävad emaga ning isa käib neid ainult külastamas. Täpsemalt käib ta laste juures, et kuidagi kompenseerida oma kohalolematust. See, millest lapsed suurt kasu saavad, on isa positiivne sekkumine nende ellu, eriti kui seda jagub suurtes kogustes. See on mitte ainult väärtus omaette, vaid toimib ka
Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või lapse võim lapsevanema üle. Võim võib ainult kohustada või takistada teatud viisil käitumast.
pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE - ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON – turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK - toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE - pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS – vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON – teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON – kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON - hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna
pidada, kui ta ei täidaks inimese jaoks olulisi ülesandeid. Perekond täidab kõiki inimvajadusi (Maslow püramiid). Maslow vajaduste hierarhia PEREKONNA ÜLESANDED SOOJÄTKAMINE ühiskonna uute liikmete tootmine, mis tagab rahvastiku püsivuse SEKSUAALFUNKTSIOON turvaline seksuaalsuhe MAJANDUSLIK TOIMETULEK toidu muretsemine ja valmistamine, kodu korrashoidmine, sissetulekute hankimine, arvete tasumine SOTSIALISEERUMINE pereliikmete omavaheline suhtlemine, sotsiaalsete suhete ja oskuste arendamine HOOLITSUS vastastikune hoolitsemine HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON teadmiste ja oskuste vahendamine, väärtuste edasiandmine TURVALISUSE FUNKTSIOON kodu kaitseb inimest välismaailma ohtude eest. TERAPEUTILINE FUNKTSIOON hoolitsus, lähedus ja oma liikmetele vastastikuse toetuse pakkumine SOOJÄTKAMINE Selleks et rahvaarv püsiks, peaks perekonna keskmine
püütakse parandada ja ravida kõike halba meie ühiskonnas. Aga mida tähendab see "traditsioonilisus"? Tüüpiliselt tähendab see seda, et perekonnas on ainsaks leivateenijaks mees, naine on kodus ja kasvatab lapsi (neid peaks kindlasti olema "palju"), nad on kõik eestikeelsed ja meelsed, see on mehel ja naisel esimene kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet.
teatud käitumismustreid +vaatluslik õppimine. Perekond =osade summa. Indiviidi ega pere arengut ei saa ette ennustada. Arengul ei ole lõpp-punkti , kuid arengu suund oleneb pere liikmete kinnituste.... Kontekstuaalne mudel- persooni ja konteksti saab eristada, persooni ja konteksti mõju on vastastikune, mõju on dünaamiline (vastastikmõju) , pidevalt muutuv, hierarhiline, mitmetasandiline, erinevate muutujatega Vastastikune interaktsioon pereliikmete vahel. Individuaalse arengu fookuses on indiviid suuremas pere süsteemis. Indiviid on seotud mitmetasemeliste kontekstidega k.a. pereväliste kontekstidega. Perekond ei ole osade summa. Vastastikune interakts tingib arengu erinevates suundades, mille ei ole lõpppunkti pereliikmetele. Arengu suund oleneb vastastikusest interaktsioonist: erinevatel tasemetel olevate muutujate vahel, interaktsiooni a Loeng 2 30. sept-17 Süsteemiteooria (Bronferbrenner)- 1
tõenäosust. Näiteks Lynch (1994) leidis oma uurimuses, et võrreldes mitteväärkoheldud lastega oli väärkoheldud d L v l I - - - - l Browne on täiendanud Gelles'i algupärast teooriat, näidates kompleksse mudelina, et perevägivalda põhjustavad situatsioonilised ja strukturaalsed stressorid sõltuvad interaktiivsetest peresisestest suhetest (viidanud Browne 1988, 19). Gelles'i ja Browne mudel (Browne 1988, 23) näitab ilmekalt, et kindel suhe pereliikmete vahel on "puhvriks" mistahes stressi mõjudele ning kergendab pere toimetulekut stressiga. Et ebakindlad ja rahutud suhted ei suuda olla peres puhvriks stressi korral, võib "ajutine ülekoormus" (nt. vaidlus) põhjustada emotsionaalset või füüsilist vägivalda, millel võib olla negatiivne mõju olemasolevatele interpersonaalsetele suhetele ning seega vähendada veelgi enam puhvri efektiivsust, mis omakorda lihtsustab stressoritepoolset süsteemi ülekoormamist
Need perekonnast kaasa antud piirangud võivad tihti olla kohanematuse põhjustajateks, sest teised suhtekontekstid võivad nõuda teistsugust käitumist. Universaalseid piiranguid pole olemas, antud kultuuri piires aga küll (nt 10 käsku), kuid need on sageli ebamäärased ja eksitavad. Et mõista inimestevahelist kommunikatsiooni olemust, püstitasid Watzlawick, Jackson & Beavin-Bavelas 5 aksioomi (nö hoiatust), kuidas inimestevaheline suhtlemine toimib: 1. Mittesuhtlemine on võimatu – iga käitumisakt kommunikatiivses süsteemis on teade teistele selles komm. kontekstis olevatele isikutele millegi kohta, millele teised ei saa mitte reageerida. Kuna meil puudub võimalus mitte käituda, siis meil puudub võimalus mitte suhelda. Kommunikatsiooni vältimine – - Kommunikatsiooni tagasilükkamine (keeldutakse kommunikatsioonist, AGA ka see on suhtlemine)
sündmuste käigus oma roll täita). Perekond veedab ka üpris palju aega Loise rikkurites vanematega. Kuigi Carter vihkab Peterit ja kasutab igat võimalust tema alandamiseks. Naabruskonna mehed käivad koos pidevalt baaris joomas ja on üldiselt hea punt väga omanäolisi sõpru. Vanemate allsüsteemi kuuluvad peamiselt Peter ja Lois, kuid ka Brian on nõuks võtnud vanemlikku rolli täita. Eriti juhtudel, kui vanemad viibivad eemal või kui lapsevanemad on muuga hivatud. Brian on väga ratsionaalne, inelligentne ja pisut nagu piinatud geenius, kes alati otsib midagi suuremat (armastust, kuulsust jne). Kõige enam sõbrustab ta perekonnas Stewiega, kuna Stewie on isepäine ega aktsepteeri kumbagi oma bioloogilist lasevanemat. Ent vajab ta vanemlikku hoolt. Vanemate ja laste allsüsteemi vahel on piirid ka küllaltki hajusad. Mõlevad lapsevanemad tunduvad olevat küllaltki lapsemeelsed ja omade veidrustega. Igaljuhul ei käitu nad alati nii
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond.........................................................................4 1.6 Toimetuleku mõiste............................................................................................5 Mis on lapsendamine?.
paindlikkus ja empaatiavõime. Lastega palju tegelevatel isadel on vähem stereotüüpseid soolisi arusaamu, nad on sõbralikumad ja peavad laste eest hoolitsemist eriliseks rikastavaks kogemuseks. Tänu maailmapildi laienemisele suudavad nad ka ennast hoopis avaramalt teostada. Isaks saamine võimaldab mehel saada täiesti täiskasvanuks ja sotsiaalselt küpseks. Viimasel ajal on kogu maailmas viidud läbi uuringuid, mille uuritud nii isade suhtumist isaks olemisse kui ka teiste pereliikmete ja ühiskonna arusaama isadusest. Erinevate eesti autorite, Jüri Uljas, Dagmar Kutsar, Inger Kraav, Toivo Niiberg jt, artiklitele toetudes võib kokkuvõtvalt välja tuua järgmised tõsiasjad: · Peaaegu pooled erinevates uuringutes küsitletud isadest sooviks veeta rohkem aega oma lastega, kuid seda motivatsiooni tõmbab alla üldine arvamus, et meeste ülesanne on peamiselt ikka töötegija ja rahateenija olla.
viljastamise teel ei pruugi kõik, kes last tahavad ikkagi last saada. Tulebki neil mõelda lapsendamise peale, mis võib päris kaua aega võtta. Sest lapsendamise järjekord on pikk. Tavaliselt tuleb lapsendamise järjekorras oodata üle aasta, aga vahest juhtub ka nii, et tuleb oodata kauem kui aasta näiteks kolm kuni neli aastat, mis on päris pikk aeg. Aga on ka teisi põhjuseid lapsendamiseks näiteks paarid, kes on juba teatud vanuses ja enam lapsi ei saa. Ning soovivad olla lapsevanemad. Võis siis paarid, kelle on lapsed juba suureks kasvanud ja tahaksid endale väikseid lapsi, kelle eest hoolt kanda. Arva leidub inimesi, kes lapsendab lapsi heast tahtest, et pakkuda lapsele perekonda. Kui last lapsendata, tuleb olla endas kindel, et kas ikka tahad seda last. Ning kas suudad hoolitseda võõra lapse eest. Tagada talle hea tervise ja hea hariduse ning pakkuda kodu ja armastavat perekonda. Lapsel võiks olla ka väike mängunurk, kus ta saab omaette olla ja mängida
Mida peab teadma keeleõpetaja õpetades kakskeelseid autismispektri häirega lapsi. Referaat. Tiina Liiv Autismispektri häirega lapse kasvatamine ei ole üheski olukorras kerge. Lisapingeid lisab aga see, kui selline laps kasvab kakskeelses perekonnas. Lapsevanemad on tihti mures, et kuidas mõjub kakskeelsus sellist noort. Kui lapsel on juba kujunenud keeleprobleemid, siis kahe või enama keele kokkupuutumisel tekib veel suurem segadus. Selliste muredega pöördutakse erinevate spetsialistide poole, et saada abi. Spetsialistid annavad lapsevanematele asjakohast abi toetudes uuringupõhisele teadusele. Shannon Lewis kirjutas 2018. aastal Ameerika kõnekeele ja kuulmise ühingu uuringust, et kuidas sellised vanemad leiavad abi Ameerikas
olgu selleks siis kas lapsed või naine. Armastamine on raske ülesanne. Armastamine on võime teist inimest teenida ja tema eest hoolitseda ilma vastuteenet nõudmata. Armastus on alati millegi tegemine, järelikult ei ole see ainult tunne. Kõige raskem asi siin elus on õppida armastama täpsemalt, õppida armastama rohkem, kui tuntakse alguses suuteline. 13 8. EMAD Emad võivad samuti olla oma laste suhtes ükskõiksed ning see tekitab lapses hüljatuma tunde. Näägutamine ja ükskõiksus toimub mitte ainult siis kui laps on väike vaid ka täiskasvanu eas. Uuringute järgi mis Soome emadest saadi oli kirju. Palju emad on joodikute naised, kes üritavad laste eest hoolitseda ja lapsi isa märatsemise eest kaitset pakkuda. Mõned olid aga tööst nii kurnatud ja mehe jätkuvast klobimisest nii kurnatud, et laste jaoks ei jää eriti aega. Armastust väljendati nendes peredes vähe. Kuid nad olid siiski olemas
ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub elustandard, võib muutuda elukoht ja kool või lasteaed. Iga lahutus on kaotus, kaotusega kaasneb leinaprotsess, mis toob kaasa palju valu ja viha. (Vaher, 2008, 40,41) Pärast lahutust võib lapsevanemate suhe muutuda mõnikord väga pikka aega kestvaks ja inetuks teineteise süüdistamiseks, kus mõlemad vanemad on liiga hõivatud oma probleemide ja emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu
treeningprogrammi, milles esimesel kursusel osales ainult 17 vanemat, kellest enamikul oli oma lastega juba tõsiseid probleeme. Kursus kannab nime Vanemate Efektiivsuse Treening või lihtsalt PET. Selle programmiga on tõestatud, et koolituse abil võivad vanemad kasvatada oma lapsi tunduvalt tõhusamalt. Nad võivad õppida oskusi, mis aitavad laste ja vanemate vahelisi suhtlemiskanaleid mõlemat pidi avatuna hoida. 1.1. Vanemad on inimesed, mitte jumalad Kui inimestest saavad lapsevanemad, juhtub midagi kurba. Nad hakkavad mängima teatud rolle ja unustavad, et on inimesed. Olles sisenenud vanemaks olemise pühasse maailma, tunnevad nad, et peavad üle võtma ka Vanema rolli ja kohustsued. Selline muutus paneb vanemad liigagi tihti unustama, et nad on endiselt kõigi oma vigadega, inimesed, kelle võimetel on piirid ja kelle tunded on eripalgelised. Unustades oma inimlikkuse, lakkavad nad vanemaks saades sageli inimesed olemast. Nad ei tunne
Hästi toimivas perekonnas on igal pereliikmel oma roll ja tööülesanded. Hoolitakse üksteise tunnetest, kuulatakse üksteist ära ja aidatakse, kui keegi abi peaks vajama. Hästi toimivas perekonnas on kõik läbi mõeldud ja organiseeritud. Üldiselt ei jäeta asju juhuse hoolde. Pereliikmed saavad omavahel üldjuhul hästi läbi, nende vahel valitseb harmoonia ja armastus. Kõik panustavad perekonda ja saavad sealt ka vastutänu. Düsfunktsionaalses perekonnas on rollid pereliikmete vahel ebaühtlaselt jaotunud või vanemad on loobunud oma rollist olla ema või isa. Näiteks isa on muutunud rahakotiks, lastehoidjaks või remondimasinaks ja laps/lapsed ja ema naudivad elu. Tänapäeval leidub ka vastupidiseid situatsioone, kus naine on peamine perekonna ülalpidaja ja mees on kodune, lastehoidja. Kuna rollid on ebaühtlaselt jaotunud on ka nendega kaasnevad ülesanded ebavõrdsed. Tulemuseks tekivad omavahelistes suhetes
nimetanud näiteks depressiooni, ennasthävitavat käitumist, ärevust, isoleerituse ja häbimärgistatuse tunnet, madalat enesehinnangut, kalduvust uuesti ohvriks langeda ja sõltuvusainete tarvitamist (Shkurkin 2004). Väärkoheldud lapsed ei pea üldjuhul täiskasvanuid usaldusväärseiks. Vanem, kes on oma last emotsionaalselt, füüsiliselt või seksuaalselt vääriti kohelnud, tekitab lapses tunde, nagu oleks teda reedetud seda nii väärkohtleva vanema kui teiste pereliikmete poolt, kes ei suutnud teda väärkohtlemise eest kaitsta. Usaldamatuse ja reetmise tunded, mis küll algselt tekksid vahetute väärkohtlejate suhtes, laienevad hiljem ka teistele täiskasvanutele, kellega laps kokku puutub. Tõrjudes lähedasi inimsuhteid, kaotab laps võime kiinduda ja kellestki sõltuda. (Põldsepp 1997) Väärkohtlemine mõjub ka lapse enesetunnetuse arengule. Enesetunnetuse arengu all
ainus võimalus kedagi kasvatada ja õpetada. Tema märksõnad on samad mis esiklapselgi, kuid seda kõike ülivõrdes. Lisaks võib teda kirjeldada järgnevalt: · loominguline · heade võõrkeelevõimetega · tunneb end täiskasvanute seltskonnas ideaalselt · probleem teistega asjade jagamisel · idealist Keskmine laps Keskmine laps on tihtipeale surutud ambitsioonika esiklapse ja väga hoitud pesamuna vahele. Enamasti leiame keskmise lapse enda tunnustust otsimas hoopiski mujalt kui enda perekonnast. Tihtipeale jääb keskmine laps oma tunnete näitamisel hätta, ta lihtsalt ei jõua seda kahe tähelepanuvajava õe-venna keskel teha. Keskmist lapst kirjeldavad märksõnad on: · paindlik · diplomaatiline · rahusõlmija või · lahke loomuga · sotsiaalne · võitlushimuline · talle on omased pikad ja tugevad suhted Noorim laps
ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub, annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga. Pealegi, kui tüdrukud oleksid ema vastu tõeliselt ükskõiksed, ei näeks me ka igatsust ema läheduse järele, nagu neis intervjuudes. Samas, ükskõik kui mõistvad me ka poleks kui teismeline ajab ikka jäärapäiselt oma rida, ongi seda väga raske mõista. Ehkki pealtnäha suur, võib ta käituda väga vastuokslikult. Ja kuigi meil on mugavam suhelda suure lapsega, ei maksa unustada, et hoolimata jonnakast käitumisest on ta nagu väike laps, kes ootab tähelepanu ja kallistusi. Kui vanemad on ülehoolitsevad tekitab see murdeealises lapses protesti
Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest. (õendusalused, 1999) Hingamisrütm on regulaarne, hingab 25 x´, nahk õrnroosaka värvusega, rindkere kõrvalekalleteta. Söömine, joomine- sööb 4-5 korda päevas. Haiguse perioodil vähem Eritamine- Laps urineerib 4-5 korda ööpävas. Kõht käib läbi regulaarselt 1 kord päevas Isiklik puhtus ja riietus- lapsevanemad panevad lapse vastavalt ilmale riidesse, et lapsel ei oleks liiga kuum ega külm. Kehatemperatuuri kontroll- vanemad kontrollivad lapse kehatemperatuuri kraadimise teel. Tervena oskab laps ise öelda millal tal on külm või kuum Füüsiline aktiivsus- laps on hetkel haiguse tõttu loid. Töötamine, mängimine- lapsele meeldib mängida klotsidega Seksuaalsuse väljendamine- laps elab koos vanematega, kes tema eest hoolt kannavad.
Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste ning kohustuste suhtes. Tänapäeval on paljudele inimestele tähtsal kohal perekonna loomine aga on ka neid inimesi, kes seavad esikohale oma karjääri. Tavaliselt oleme harjunud perekonnas nägema ema, isa ja last (lapsi). Kahjuks tänapäeval näeme sellist peremudelit üha harvem. Üha rohkem perekondi lagunevad. Selle tulemusena kasvatavad lapsi üksikisad või emad. Vanemate lahkuminekul kannatavad eelkõige lapsed, mis on kurb. Lahkumineku tagajärgi on mitmeid: petmine, joomine, lahkhelid omavahelistes suhetes, armastus saab otsa jne. Kui laps on juba piisavalt suur aru saamaks, milles vanemate tüli seisneb, võib ta hakata arvama, et tema on süüdi vanemate vahelises tülis. Ning see tunne omakorda võib mõjutada lapse psüühikat. Tulevikus võivad need lapsed samamoodi käituda, kuna väikestele lastele jäävad vanemate tülid
on käsitlus lapsest, nägemuse kujundamine sellest, millisena näeme last ja lapsepõlve. Autor väidab, et eelõpetus kuulub alushariduse hulka. See on eelkoolipedagoogika ning sellest seisukohast lähtuvalt on eelõpetus kõikide koolieast nooremate laste õpetamise toetamine (Hujala, 2004). Hujala- Huttunen ja Nivala (1996) tõdevad, et vanemad ja õpetajad vaatavad eelõpetust igaüks oma vaatenurgast: õpetaja professionaalsest vaatenurgast ja lapsevanemad vanemaks olemise vaatenurgast. Mõlemal osapoolel on oma erilised rollid, mille taustaks on erinev suhe lapsega, erinev kogemustaust, erinevad oskused ja arusaamise profiil jne. Toimiva koostöö aluseks on õpetaja ja lapsevanemate rollijaotus, omavahelise vastutuse ja ülesannete kindlaksmääramine. Niiviisi saavad nii vanemad kui ka õpetaja teadlikuks sellest, mida vastaspool ootab (Hujala, 2004). Sotsiaalse olendina on lapse arengus kesksel kohal tema sotsiaalsus – kujunemine isiksuseks
! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine eeskuju, selleta ei saa läbi
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette. Üksikperekondades on ka mõnikord nii, et üks perekonna lastest võab osa vanema kohustusi enda kanda,kui vanem üksi ei suuda toime tulla (nt. vanem õde või -vend, kes hoolitseb nooremate pereliikmete eest ning aitab majapidamist korras hoida, harvem tegeleb ta rahaasjade korrashoiuga, kuna tavaliselt on selleks siiski lapsevanema abi vaja). See muudab üksikvanema elu küll lihtsamaks, aga vanemakohuseid täitev laps võib liiga kiirelt täiskasvanuks saada ning lapsepõlv jääbki poolikuks. Funktsioonide täitmine toimub seesuguses perekonnas teisiti kui nt. tuumperekonnas, kuna ühe lapsevanema puudumisel peavad paratamatult sisse tulema mingisugused erinevused.
annaabi.ee 
